Naatrium

Allikas: Vikipeedia
11




1
8
2
Na
22,9898
Naatrium

Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.

Naatrium on maakoores leiduvatest metallidest levikult neljas ja kõige levinum leelismetall.

Naatriumi omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Naatriumi reaktsioon veega.

Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, seda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumisooli lahustub vees hästi.

Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid.

Naatriumi avastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Naatriumiühendid on tuntud antiikajast, kuid esimest korda eraldas naatriumi lihtainena Sir Humphry Davy aastal 1807. Davy avastas elemendi elektrolüüsimeetodiga. Et Davy kasutatud lähteainet nimetati tol ajal kaustiliseks soodaks, siis nimetas ta soodast eraldatud metalli sodium'iks.

Naatriumi kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Naatriumi hoiustamine õlis.

Metallilist naatriumi saadakse tänapäeval naatriumkloriidi elektrolüüsil.

Eraldi metallina kasutatakse naatriumi teiste metallide saamisel nende sooladest ja metallide puhastamiseks. Palju laiem on naatriumiühendite kasutus. Kõige tuntum naatriumiühend on naatriumkloriid, tavaline keedusool, mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus. Naatriumhüdroksiidi ehk seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel. Naatriumkarbonaat ehk pesusooda on samuti üks igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris. Naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel.

Uuritakse naatriumi kasutuselvõttu võimalusi akuelemendina liitiumi asemel.[1]

Naatriumi isotoobid[muuda | muuda lähteteksti]

Naatriumil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 23.

Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid.

Tema tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 °C. Ta on pehme ja keemiliselt väga aktiivne. Reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumisooli lahustub vees hästi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ronald Väli: "Teadusvideo: Naatrium – uustulnuk energeetikas?" Novaator ERR, 15.10.2015
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Metallid Poolmetallid Väärisgaasid Mittemetallid Leelismetallid Leelismuldmetallid Lantanoidid Aktinoidid
Liitium - Naatrium - Kaalium - Rubiidium - Tseesium - Frantsium