Metallurgia

Allikas: Vikipeedia

Metallurgia (kreeka liitsõnast metallurgeō 'töötlen metalle') on teadus-, tehnika- ja tööstusharu. See hõlmab metallide ja metallisulamite valmistamist ning nendest lihtsamate toodete valmistamist. Metallurgia-ala spetsialisti nimetatakse metallurgiks.

Kitsamas mõttes kuulub metallurgia valdkonda kõigist metallisulamitest kas valades, valtsides, pressides, tõmmates vm. viisil mitmesuguste toodete, detailide ja konstruktsioonide valmistamine. Selle tegevusala ja masinaehituse üleminekupiirid on ebaselged ja sageli paiknevad metallimahukad tööstusettevõtted geograafiliselt lähestikku, et transpordikulusid minimeerida.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Metallide tootmine iidses Lähis-Idas

Esimesed tõendid metallurgiast pärinevad Serbia aladelt (dateeritud 5.–6. aastatuhat eKr). Varajast metallurgilist tegevust on leitud ka Portugali, Hispaania ja Suurbritannia (Stonehenge) aladelt (3. aastatuhat eKr). Hõbe, vask, tina ja meteoriitraud olid esimesed metallid, mida inimene hakkas töötlema, näiteks egiptlaste tapariistad olid tehtud meteoriitrauast (~ 3500 aastat eKr). 3500 aastat eKr algas pronksiaeg, sest tina ja vaske õpiti tegema sulamiks, mis oli paremate omadustega materjal tööriistade jm valmistamiseks. 1200 a eKr algas rauaaeg. Raua valmistamine maagist oli aga oluliselt keerukam.[1]

Metallurgia kui teadusharu[muuda | muuda lähteteksti]

Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiat.

Metallurgia kui tööstusharu[muuda | muuda lähteteksti]

Must metallurgia[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Must metallurgia

Must metallurgia sai alguse Euroopast 15. saj, mil hakati sulatama töönduslikult rauda ja malmi. Must metallurgia toodab rauasulameid (malm, teras, ferrosulamid), millele on lisatud muud metallid. Peamine tooraine on rauamaak, selle kõrval on ka tähtis tooraine mangaan, mida lisatakse terasele selle kulumiskindluse tõstmiseks. Maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub tavaliselt maardlates, enamik toodangust eksporditakse. Rauamaaki jagatakse rikkaks, kus raua sisaldus üle 55%, keskmiseks (raua sisaldus 40–55%) ja vaeseks (raua sisaldus 20–40%). Viimastel aastatel kasvab sekundaarse tooraine (vanametalli) kasutamine kiiresti. Peamised rauamaagi tootjad ja eksportijad on Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Venemaa. Peamised terasetootjad on Põhja-Euroopa riigid (60%).[2]

Värviline metallurgia[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Värviline metallurgia
Metallimaakide leiukohad

Peamised toorained on vasemaak ja alumiiniumi tooraine boksiit. Vanad värvilised metallid on vask, plii, tsink ja tina. Vasemaaki on palju Tšiilis, USA-s, Aafrika keskosas (Sambia ja Kongo DV territooriumil). Alumiinium on toodangu mahult teisel kohal, looduses on Al metallidest esikohal (8,8% maakoore massist). Suurimad boksiidivarud on Guineal, Austraalial, Brasiilial, Jamaical. Suurimad importijad on USA, Lääne-Euroopa ja Jaapan. Alumiiniumi sulatamine on väga energiamahukas – 1 tonni tootmine vajab 14 000 kWh energiat. Vanametallist toodetakse 1/3 maailma alumiiniumist. Vase ja alumiiniumi kõrval töödeldakse värvilises metallurgias veel üle 70 metalli, suurema mahuga on plii ja tsink, nende metallide rohke kasutamisega on seotud autotööstus. Värviliste metallide maagid sisaldavad tavaliselt mitut metalli (niinimetatud polümetallid ehk liitmaagid), mistõttu ühes maardlas kaevandatakse sageli mitut metalli.[2]

Metallurgia protsessid[muuda | muuda lähteteksti]

Pürometallurgia[muuda | muuda lähteteksti]

Pronksi valamine käsitsi

Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Selle käigus sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. Kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne [3]. Redutseerijate järgi jagatakse pürometalluriga karbotermiaks (redutseerija on süsinik), metallotermiaks (redutseerijaks on aktiivne metall) ja vesiniku kasutamisega pürometallurgiaks.[4] Pürometallurgias kasutatakse mitmesuguseid sulatusahjusid:

  • Shaft-sulatusahi on vertikaalne. Maak siseneb ahju ülevalt ja väljub alt ning gaas siseneb ahju alaosas ning väljub üleval.
  • Muhvel-sulatusahi on horisontaalse kujuga, kus ühest otsast siseneb kütus ja õhk ning teisest otsast väljuvad gaasid. Samal ajal maak sulab ahju sees olevas kinnises kambris.
  • Kamin-sulatusahi on horisontaalse kujuga piklik ahi, mis võib olla veidi kaldu. Ahju kõrgemast otsast siseneb maak, mis voolab aeglaselt alla ning väljub alumisest otsast. Samal ajal alumisest otsast siseneb ahju põlev kütus.
  • Elektriline sulatusahi kasutab voolutugevust 20 000 A ning pinget 50–500 V. Sulatusahju on asetatud kaks elektroodi.[5]

Hüdrometallurgia[muuda | muuda lähteteksti]

Hüdrometallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena[3]. Nii toodetakse näiteks kulda ja vaske. Niimoodi toodetud vask pole just eriti puhas ja sisaldab väheaktiivsete (väärtuslike) metallide lisandeid. Soomlased toodavad vase puhastusjääkidest 800 kg kulda aastas. Sellest jätkub maa elektroonikatööstuse vajadusteks. Vase puhastusjääkidest toodetakse ka praktiliselt kogu germaanium, mis on samuti elektroonikale oluline element.[4]

Kloormetallurgia[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmeid värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt. Sel juhul töödeldakse toormaaki klooriga. Metallid reageerides klooriga muutuvad kloriidideks, sellisel kujul nad eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Nii toodetakse näiteks titaani ja tina.[3]

Elektrometallurgia[muuda | muuda lähteteksti]

Selle protsessi puhul on tegu elektrolüüsiga, mille puhul sulatiste elektrolüüs on ainus majanduslikult mõistlik meetod aktiivsete metallide tootmiseks. Nii toodetakse näiteks palju alumiiniumit ja magneesiumit. Elektrolüüs on väga energiakulukas.[4]

Tähtsamate metallide tootjad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rauda toodeti maailmas 2010. aastal 2,4 miljardit tonni, millest 37,5% tootis Hiina kui maailma suurim rauatootja. Suuremad raua tootjad on veel Austraalia, Brasiilia, India ja Venemaa.[6]
  • Vaske leidub peaaegu kõikides maailmajagudes, rohkem Lõuna-Ameerikas. 2009. aastal oli vase tarbimine maailmas ~21 miljonit lühikest tonni (1 lühike tonn = 907,185 kg).[6]
  • Suurimad tsingi tootjad maailmas on Hiina, Peruu, Austraalia, USA ja Kanada. 2008. aastal toodeti 80% USA toodangust Alaskas. Kui lähtuda maailmajagudest, siis 54% tsingist toodetakse Aasias, 23% Euroopas, 17% Ameerikas, 4% Okeaanias ja 2% Aafrikas. Tsinki kasutatakse kõige enam galvaanimiseks ehk tsinkimiseks, seejärel erinevate sulamite tarbeks ja kemikaalide jaoks.[6]
  • Nikli maaki kaevandatakse 23 riigis ning niklit sulatatakse 25 riigis. 2010. aastal olid suurimad nikli tootjad Venemaa, Kanada, Austraalia ja Indoneesia. Puhastatud niklit toodavad firmadest enim Norilsk Nickel, Vale S.A., ja Jinchuan Group Ltd. 65% nikli toodangust kasutatakse roostevaba terase tootmisel.[6]
  • Plii on maailmas üks kõige suurema taaskasutuse osakaaluga metalle. Umbes pool plii toodangust toodetakse plii taaskasutamise läbi. Suurimad plii tootjad on Hiina (~60% maailma toodangust), Austraalia ja USA. Umbes 90% plii toodangust kasutatakse patareides ja akudes.[6]
  • 2010. aastal olid maailma suurimad alumiiniumitootjad Hiina, Venemaa ja Kanada. 20% alumiiniumi toodangust kasutatakse näiteks pakkematerjalina. Tänapäeval kasutatakse alumiiniumi tootmisel ligi kolmandik alumiiniumi taaskasutamise põhimõttel.[6]

Metalluriga Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Kirde-Eestis tegutsev AS Silmet on üks Euroopa suurimaid haruldaste metallide ja haruldaste muldmetallide tootjaid ning ka üks Eesti suurimaid teaduspõhiseid kõrgtehnoloogilisi firmasid. Ligikaudu 550 töötajaga AS-i Silmet tootmine hõlmab kolme vabrikut: haruldaste muldmetallide vabrik, haruldaste metallide vabrik, metallurgiavabrik. Haruldaste muldmetallide aastatoodangu maht ulatub 3000 tonnini, haruldastel metallidel 700 tonnini.[7] 2010. aastal toodeti 95% kogu maailma haruldaste metallide toodang Hiinas ning ülejäänud 5% AS Silmetis.[8]

Keskkonnaprobleemid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://en.wikipedia.org/wiki/Metallurgy
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. november 2013. Vaadatud 24. mail 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. 3,0 3,1 3,2 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2011. Vaadatud 24. mail 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. 4,0 4,1 4,2 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. detsember 2010. Vaadatud 24. mail 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  5. http://www.chem.mtu.edu/chem_eng/faculty/kawatra/CM2200_Primary_Metals.pdf
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. märts 2016. Vaadatud 28. juunil 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  7. http://www.silmet.ee/est/default.aspx?id=1[alaline kõdulink]
  8. http://www.investinestonia.com/en/news/estonias-silmet-benefiting-from-high-prices-of-rare-earth-metals#

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]