Max Planck

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Max Planck
Max planck.jpg
Max Planck.
Sündinud 23. aprill 1858
Kiel, Saksamaa
Surnud 4. oktoober 1947 (89-aastaselt)
Göttingen, Saksamaa
Elukoht Saksamaa
Kodakondsus Saksamaa
Teaduskarjäär
Tegevusala(d) Füüsika
Tunnustus Nobeli füüsikaauhind (1918)
Allkiri
Max Planck signature.svg

Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik. Teda peetakse kvantteooria rajajaks ning seega 20. sajandi üheks tähtsaimaks füüsikuks.

Planck pärines intellektuaalide suguvõsast. Tema isapoolne vanavanaisa ja vanaisa olid Göttingeni teoloogiaprofessorid. Maxi isa oli õigusteadusprofessor Kielis ja Münchenis, Maxi onu oli kohtunik.

Lapsepõlves oli Planck väga andekas muusikas: ta võttis laulutunde, mängis klaverit, orelit, tšellot ning komponeeris laule ja oopereid. Vaatamata sellele otsustas ta süüvida füüsikasse.

Aastatel 1885–1889 töötas ta Kieli, aastast 1889 Friedrich Wilhelmi Ülikoolis. Oma teadlasekarjääri alustas ta termodünaamika uurimisega.

Aastal 1900 uurides nn. musta keha kiirgust lõi ta hüpoteesi, et elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad energiakvantide kaupa (Plancki konstant). See oletus pani aluse kvantteooria arengule.

Side Eestiga[muuda | muuda lähteteksti]

1937. aasta mais esines Max Planck Tartus Loodusuurijate Seltsi ja Akadeemilise Filosoofia Seltsi kutsel ülikooli aulas teemal "Religion und Naturwissenschaft".[1]

Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. E. A. 1937. Kuulus füüsik täna Tartus. Esineb loenguga ülikooli aulas kl. 18. Postimees 119, 4. mai, lk. 6.
  2. Digar:Postimees nr. 117, 1 mai 1937, Nobeli laureaat füüsika alal Tartusse

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]