Friedrich Nietzsche

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Friedrich Nietzsche u 1875

Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. 1849 suri isa peaajupõrutuse tagajärjel. Ema oma poja Friedrichi ja tütre Elisabethiga kolis varsti pärast seda Naumburgi. Seal käis ta läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlike ametnikega, seal sai ka poiss oma esimese koolihariduse.

1866 siirdus Nietzsche pärast paari semestrit Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi ülikooli õppima keeleteadust professor Ritschli juures. Seal nakatus Nietzsche samal aastal süüfilisse.

Mais 1869 pidas Nietzsche Baselis oma avakõne "Homerose ja klassikaline keeleteadus". Baselis tutvus ta Richard Wagneriga. Wagner asus tol ajal oma abikaasaga, Ferenc Liszti tütre Cosimaga, Tribschenis Vierwaldtstätteri järve kaldal ilusas ümbruses, kuhu Nietzsche väga sageli pärast tutvuse sõlmimist tavatses sõita nädalalõppu veetma.

1870 nimetati Nietzche Baseli ülikooli korraliseks professoriks. Ta luges ülikoolis antiikset kirjandust ja klassikalist keeleteadust ning õpetas peale selle veel kohalikus gümnaasiumis. Ent puhkev sõda katkestas ajutiselt Nietzsche õppetegevuse, kuna ta sõitis sellest osa võtma haigeravitsejana. Ta haigestus aga ise raskelt difteeriasse ja kõhutõppe, tuli rindelt jäädavalt tagasi ning jäi kauemaks põdema.

Nietzsche teadusliku tegevuse kuulsus oli nähtavasti ulatunud Liivimaalegi. Ka Tartu Ülikool oli teda professoriks kutsunud, nagu Raoul Richter oma Nietzsche-biograafias mainis, arvatavasti 1875. aasta ümber.

Firedrich Nietzche u 1868

1876 sai Nietzsche sisemiselt tugevnedes selgeks, et tema ja Wagneri ideed üksteisest järjest kaugenevad, ja sellal kui Wagner Bayreuthis süvendas oma usulis-askeetlikke meeleolusid ja kristlust taides, nagu see “Parsifalis” kristalliseerus, jõudis Nietzsche risti vastupidisele seisukohale, eitas askeesi, kristlust ja harrast andumust, ülistades elu ennast. Nietzsche kadus Bayreuthis äkki proovidelt ja linnast, kui valmistati ette Wagneri esimest suurt “pidumängu”, tuli küll jälle tagasi etenduste ajaks, aga läks ka siis minema enne peo lõppu, et mitte kunagi enam sinna ilmuda.

22. mail 1888 oleks 5 aastat varem surnud Richard Wagner saanud 75-aastaseks. Selle aastapäeva puhul avaldas Nietzsche raamatu “Wagneri juhtum. Muusikuprobleem”.

1889. aastal lõi kolmanda staadiumi süüfilis välja ja Nietszche elas hoolealusena kuni oma surmani Weimaris 55-aastaselt.

1901 ilmus Nietzsche “Võimutahe” (“Der Wille zur Macht”), raamat, mille koostasid järelejäänud paberitest, ääremärkustest, visanditest ja katkenditest tema õde Elisabeth Förster-Nietzsche ja Heinrich Köselitz.

1908 oleks Nietzsche saanud 64-aastaseks. Samal aastal ilmus tema autobiograafia “Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse”.

Tsitaate[muuda | muuda lähteteksti]

"Inimene on miski, mida peab ületama!"
"Ma kaotasin sinu ja leidsin enda."
"Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks."

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]