Karl Liebknecht

Allikas: Vikipeedia
Karl Liebknecht u. 1911

Karl Paul August Friedrich Liebknecht (13. august 1871 Leipzig15. jaanuar 1919 Berliin) oli saksa sotsiaaldemokraatlik ja kommunistlik poliitik. Novembrirevolutsiooni ajal kuulutas ta välja "vaba sotsialistliku vabariigi" (saksa keeles "freie sozialistische Republik"), ent vahistati 1919. aasta Jaanuariülestõusu käigus ja hukati.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Karl Liebknecht sündis 1871. aastal Leipzigis. Tema isa oli Saksa sotsiaaldemokraatliku partei üks rajajatest Wilhelm Liebknecht. 1890. aastal alustas Karl Liebknecht juuraõpinguid Leipzigi Ülikoolis. Samal aastal kolis kogu pere Berliini ning ta jätkas õpinguid Friedrich Wilhelmi Ülikoolis. 1897. aastal sai ta Würzburgi Ülikoolist doktorikraadi. 1899. aastal alustas ta tegevust advokaadina.

1900. aastal liitus Liebknecht Sotsiaaldemokraatliku parteiga. 19011913 oli ta sotsiaaldemokraatide esindajana Berliini linnavolikogus. Ta osales aktiivselt Teises internatsionaalis ning oli Noorte Sotsialistide Rahvusvahelise Liidu rajaja. 19071910 oli ta selle president.

1907 avaldas ta kirjutise "Militarism ja antimilitarism", mille tõttu mõisteti talle riigireetmise süüdistusega pooleteise aastane vanglakaristus. Veel vanglas viibides 1908. aastal valiti Liebknecht Preisi saadikutekoja liikmeks.

1912 valiti Liebknecht Riigipäeva liikmeks.

1915 mobiliseeriti Liebknecht sõjaväkke, ent sõjategevuses ta ei osalenud. Sama aasta märtsist hakkas ta koos Rosa Luxemburgiga välja andma ajakirja Internationale. 1. jaanuaril 1916 moodustas Liebknecht koos teiste sõjavastaste vasakpoolsetega nn Spartakuse grupi (saksa keeles Spartakusgruppe), mis novembris 1918 nimetati ümber Spartakuse liiduks (saksa keeles Spartakusbund). Samal ajal tekkisid Liebknechtil vastuolud Riigipäeva sotsiaaldemokraatide fraktsiooni enamusega, mille tõttu ta fraktsioonist välja arvati. 1. mail 1916 korraldas Liebknecht Berliinis sõjavastase meeleavalduse, millel ta vahistati ning mõisteti sama aasta suvel neljaks aastaks ja üheks kuuks sunnitööle. Liebknecht vabanes üldise amnestiaga 23. oktoobril 1918.

Vabanemise järel võttis Liebknecht koos Luxemburgiga üle Spartakuse Liidu juhtimise. 9. novembril kuulutas Liebknecht Berliini lossi rõdult välja "vaba sotsialistliku vabariigi". Mõned tunnid enne seda oli Philipp Scheidemann kuulutanud Riigipäeva rõdult välja Saksa Vabariigi. 1918–1919 vahetusel osales Liebknecht Saksamaa Kommunistliku Partei rajamises.

15.–16. jaanuaril 1919 pärast spartakistide Jaanuariülestõusu Liebknecht ja Luxemburg vahistati ning hukati.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Mais 1900 abiellus Liebknecht Julia Paradiesiga, kellega sai kaks poega ja ühe tütre. Naine suri 1911. aastal. 1912 abiellus Liebknecht kunstiajaloolase Sophie Ryssiga.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]