Max Born

Allikas: Vikipeedia
Max Born.jpg

Max Born (11. detsember 1882 Breslau – 5. jaanuar 1970 Göttingen) oli juudi päritolu saksa matemaatik ja füüsik ning 1954. aasta Nobeli füüsikaauhinna laureaat. Ta oli üks moodsa kvantmehaanika alusepanijaid. Samuti aitas ta täiendada tahkisefüüsika haru ja optikaharu ning jälgis mitme märkimisväärse füüsiku tööd aastatel 1920–1930. Born sai Nobeli auhinna 1954. aastal oma töö „Alusuuringud kvantmehaanikas ja statistiline lainefunktsiooni tõlgendus“ eest.

Max Born sündis 1882. aastal Breslaus (sel ajal Saksamaal, praegu Poolas ja tuntud nimega Wroclav). 1904. aastal astus ta Göttingeni ülikooli ning sai seal tuttavaks kolme tuntud matemaatikuga (Felix Klein, David Hilbert ja Hermann Minkowski). Oma doktoritöö kirjutas ta teemal „Elastilise joone stabiilsus tasapinnal ja kosmoses“. 1905. aastal alustas ta koos Minkowskiga uuringuid erirelatiivsusteooria kohta. 1918. aastal kohtus ta Berliinis Fritz Haberiga ning nende arutlusest ainest, kus metalli reageerimisel halogeeniga tekib iooniline ühend, sündis Born-Haberi ringlus.

Esimese maailmasõja ajal pandi Born alguses töötama raadiooperaatorina, kuid hiljem, tänu erialastele teadmistele, viidi ta üle uurima (helidiapasooni) heliulatust. 1921. aastal kolis Born Göttingeni tagasi ning kohtus uuesti oma kauaaegse sõbra ja kolleegi James Franckiga. Tänu Bornile sai Göttingen üheks maailma parimaks füüsikakeskuseks. 1925. aastal koostasid Max Born ja Werner Heisenberg maatriksi mehaanika, mis esindas kvantmehaanikat. Järgmisel aastal koostas Max Born kompleksnumbrilise tõlgenduse (probability amplitude) Schrödingeri võrrandi jaoks. Seda tunnustati 1954. aastal Nobeli auhinnaga. Max Borni mõju laienes palju kaugemale tema enda uuringust.

Kui Saksamaal 1993. aasta jaanuaris tulid võimule natsid, pidi juudist Born põgenema. Ta emigreerus Suurbritanniasse, kus töötas St. Johni kolledžis, Cambridge’is ja kirjutas populaarteadusliku raamatu „Püsimatu universum“ (inglise keeles „The Restless Universe“) või „Aatomifüüsika“ (inglise keeles „Atomic Physics“). See raamat sai peagi õpikuks. 1936. aasta oktoobris sai Born loodusfilosoofia professoriks Edinburghi ülikoolis. Seal töötades jätkas ta oma uurimust füüsikast sakslastest abiliste E. Walter Kellermanni ja Klaus Fuchsiga. 31. augustil 1939, üks päev enne Teise maailmasõja puhkemist Euroopas, sai ta Briti kodakondsuse ning jäi Edinburghi kuni 1952. aastani. Max Born veetis oma vanaduspõlve Lääne-Saksamaal Pyrmontis ja suri Göttingeni haiglas 5. jaanuaril 1970.

Varane elu[muuda | muuda lähteteksti]

Max Born sündis 11. detsembril 1882 Breslaus (praegu Wroclav, Poola), mis oli Saksa keisririigi osa. Ta sündis juudi perekonnas, tema isa Gustav Born oli embrüoloogiaprofessor Breslau ülikoolis.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]