Max Born

Allikas: Vikipeedia
Max Born.jpg

Max Born (11. detsember 1882 Breslau – 5. jaanuar 1970 Göttingen) oli juudi päritolu saksa matemaatik ja füüsik ning Nobeli 1954. aasta füüsikaauhinna laureaat. Ta oli üks moodsa kvantmehhaanikale alusepanijatest. Samuti ta aitas täiendada tahkisefüüsika haru ja optikaharu ning jälgis mitme märkimisväärse füüsiku tööd aastatel 1920 – 1930. Born sai Nobeli preemia 1954. aastal oma töö „Alusuuringud kvantmehhaanikas ja statistiline lainefunktsiooni tõlgendus“ eest.

Max Born sündis 1882. aastal Breslaus (sellel ajal Saksamaal, praegu Poolas ja tuntud nimega Wroclav). 1904. aastal astus ta Göttingeni ülikooli ning sai seal tuttavaks kolme tuntud matemaatikuga (Felix Klein, David Hilbert ja Hermann Minkowski). Oma doktoritöö kirjutas ta teemal „Elastilise joone stabiilsus tasapinnal ja kosmoses“. 1905. aastal alustas ta koos Minkowskiga uuringuid erirelatiivsusteooria kohta. 1918. aastal kohtus ta Berliinis Fritz Haberiga ning nende arutlusest ainest, kus metalli reageerimisel halogeeniga tekib iooniline ühend, sündis Born-Haberi ringlus.

Esimese maailmasõja ajal pandi Born alguses töötama raadiooperaatorina, kuid hiljem, tänu erialastele teadmistele, viidi ta üle uurima (helidiapasooni) heliulatust. 1921. aastal kolis Born Göttingeni tagasi ning taaskohtus oma kauaaegse sõbra ja kolleegiga – James Franckiga. Tänu Bornile sai Göttingen üheks maailma parimaks füüsikakeskuseks. 1925. aastal Max Born ja Werner Heisenberg koostasid maatriksi mehhaanika, mis esindas kvantmehhaanikat. Järgmisel aastal koostas Max Born kompleksnumbrilise tõlgenduse (probability amplitude) Schrödingeri võrrandi jaoks. Seda auhinnati 1954. aastal Nobeli preemiaga. Max Borni mõju laienes palju kaugemale tema enda uuringust.

Kui Saksamaal 1993. aasta jaanuaris tulid võimule natsid, pidi juudist Born põgenema. Ta emigreerus Suurbritanniasse, kus ta töötas St. John’i kolledžis, Cambridge’is ja kirjutas populaarteadusliku raamatu „Püsimatu universum“ (inglise keeles „The Restless Universe“) või „Aatomifüüsika“ (inglise keeles „Atomic Physics“). See raamat sai peagi õpikuks. 1936. aasta oktoobris sai Born loodusfilosoofia professoriks Edinburgh’i ülikoolis. Seal töötades jätkas ta oma uurimust füüsikast sakslastest abilistega E.Walter Kellermann’iga ja Klaus Fuchs’iga. 31. augustil 1939. aastal, üks päev enne Teise maailmasõja puhkemist Euroopas, sai ta Briti kodakondsuse ning jäi Edinburgh’i kuni 1952. aastani. Max Born veetis oma vanaduspõlve Pyrmontis, Lääne-Saksamaal ja suri Göttingeni haiglas 5. jaanuaril 1970.

Varane elu[muuda | muuda lähteteksti]

Max Born sündis 11. detsembril 1882 Breslau’s (praegu Wroclav, Poola), mis oli Saksa keisririigi osa. Ta sündis juudiperekonda ning ta isa Gustav Born oli embrüoloogia ehk looteloo professor Breslau ülikoolis.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]