Allianss
Allianss ehk liitkond tähendab harilikult riikide liitu, harvem ka inimeste või rühmituste ühendust, mis taotlevad omavahel vastastikuse kasu saavutamist või ühise eesmärgi täitmist. Tulusus ei olene sellest, kas nende vahel on otsustatud selgesõnalist kokkulepet. Liitkonna liikmed on liitlased (inglise keeles allies). Liidustamist moodustatakse mitmetes tingimustes, näiteks: poliitilised liidud, sõjalised liidud, äriliidud, arsti-patsiendi liidud. Kui seda terminit kasutatakse sõja või relvastatud võitluse kontekstis, võidakse selliseid assotsiatsioone nimetada ka liitlasvägedeks, eriti kui arutatakse nii Esimese maailmasõja, Teise maailmasõja kui ka Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni üle.
Siiski ei ole formaalne sõjaline allianss vajalik mõne riigi liitlaseks pidamiseks – arvestatakse võimalusega, et kaassõdivusest võib sõjalise rünnaku korral lepingu asemel piisata.
Esimese maailmasõja liitlased[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklites Antant ja Esimese maailmasõja liitlasväed
Pikemalt artiklites Keskriikide vastu sõdinud liitlased olid algselt Ühendkuningriik, Prantsuse kolmas vabariik, Venemaa keisririik, Serbia kuningriik, Montenegro kuningriik, Belgia kuningriik ja Jaapani keisririik. Hiljem liitusid Itaalia kuningriik, Portugali esimene vabariik, Rumeenia kuningriik, Ameerika Ühendriigid, Kreeka kuningriik ja Brasiilia esimene vabariik. Mõned, näiteks Vene keisririik, loobusid sõjast enne vaherahu seoses revolutsiooni või lüüasaamisega.
Teise maailmasõja liitlased[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklites Ühinenud Rahvad ja Teise maailmasõja liitlasväed
Teljeriikide agressiooni vastu sõdivad liitlased määratleti Ühinenud Rahvaste deklaratsiooniga 1. jaanuaril 1941, tõotades kinni pidada Atlandi harta põhimõtetest. Nende hulka kuulus kuni 1991. aastani Balti vabariike (ainsad, kelle iseseisvust maailmasõja järel ei taastatud) okupeerinud Nõukogude Liit, kelle õigusjärglaseks peab end tänane Venemaa Föderatsioon.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Nelikväed[muuda | muuda lähteteksti]
Eksiilvalitsustega okupeeritud riigid[muuda | muuda lähteteksti]
- Vaba Prantsusmaa
- Poola Vabariigi eksiilvalitsus
- Jugoslaavia Kuningriigi eksiilvalitsus
- Kreeka eksiilvalitsus
- Madalmaade eksiilvalitsus
- Belgia eksiilvalitsus
- Luksemburgi eksiilvalitsus
- Norra eksiilvalitsus
- Tšehhoslovakkia ajutine valitsus
Teised allakirjutajad[muuda | muuda lähteteksti]
- Austraalia
- Costa Rica
- Dominikaani Vabariik
- El Salvador
- Guatemala
- Haiti
- Honduras
- India
- Kanada
- Kuuba
- Lõuna-Aafrika
- Nicaragua
- Panama
- Uus-Meremaa
Külma sõja liitlased[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Külma sõja liitlasväed
| Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Uue maailmakorra liitlased[muuda | muuda lähteteksti]
.png){kind=spacer}
- Pikemalt artiklis Uus maailmakord
Liitlaste mõistet on Ameerika Ühendriikide Armee kasutanud ka nende riikide kohta, kes toetasid Lõuna-Vietnami, kui käimas oli Vietnami sõda. Hiljem kasutati mõistet liitlasväed ka Lahesõja koalitsiooni kirjeldamiseks, mida tavaliselt nimetatakse koalitsioonivägedeks (George W. Bushi administratsioonis kui "Coalition of the Willing"). Need vastandusid Mitmerahvusjõule-Iraagile.
| Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
NATO[muuda | muuda lähteteksti]
SRÜ[muuda | muuda lähteteksti]
Kokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]
Liitlassuhete sõlmimine iseloomustas algselt angloameerika ja lääneeuroopa diplomaatiat ning vene kaasatust, kaitstes ennast saksa ekspansiooni ja 19. sajandi lõpuks kogunenud (keisri)riikide vaheliste probleemide eest. Hiljem kujunes selle roll ümber atlandi-ülesteks suheteks. Aluse saanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärk on tänagi maailmarahu hoidmine ja kaasnevate probleemide lahendamine.