Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus

Allikas: Vikipeedia

Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus hakkas kehtima 23. mail 1949 Schleswig-Holsteinis, Hamburgis, Bremenis, Niedersachsenis, Nordrhein-Westfalenis, Rheinland-Pfalzis, Hessenis, Baden-Württembergis ja Bayernis. Lääne-Berliin küll ratifitseeris SLV põhiseaduse, aga ei olnud SLV liige, kuna ta oli kolme okupatsiooni valitsuse all kuni 3. oktoobrini 1990. 1. jaanuarist 1957 hakkas SLV põhiseadus kehtima ka Saarlandis, kuna see astus Prantsusmaa koosseisust Saksamaa koosseisu. 3. oktoobril 1990 astusid Mecklenburg-Vorpommern, Saksi-Anhalt, Brandenburg, Berliin, Saksimaa ja Tüüringi Saksamaa Liitvabariigi koosseisu seoses Saksamaa Demokraatliku Vabariigi eksisteerimise lõpuga.

1949

Teksti tõlge[muuda | muuda lähteteksti]

Preambul[muuda | muuda lähteteksti]

Teadlikkuses oma vastutuse üle Jumala ja inimeste ees, hingestatud tahtmises, samamoodi õigustatud osana ühinenud Euroopas maailma rahu jaoks teenida, andis Saksa rahvas endale oma põhiseadustandvat võimu kasutades endale selle põhiseaduse. Sakslased liidumaades Baden-Württemberg, Baieri, Berliin, Brandenburg, Bremen, Hamburg, Hessen, Mecklenburg-Vorpommern, Alam-Saksi, Nordrhein-Westfalen, Rheinland-Pfalz, Saarland, Saksi-Anhalt, Saksi, Schleswig-Holstein ja Tüüringi viisid vabal enesemääramisel Saksamaa ühtsuse ja vabaduse lõpuni täide. Seega kehtib see põhiseadus kogu Saksa rahvale.

Põhiõigused[muuda | muuda lähteteksti]

    • Artikkel 1 (Inimväärikus - Inimõigused - Põhiõiguste seadusega ühendatus)
  • (1) Inimese väärikus on puutumatu. Seda jälgida ja kaitsta on terve riigivõimu kohustus.
  • (2) Seetõttu tunnistab Saksa rahvas vigastamatuid ja võõrandamatuid inimõigusi kõigi inimeste ühiskondade, rahu ja õigluse põhialusena maailmas.
  • (3) Järgnevad põhiõigused ühendavad seadusandluse, täitevvõimu ja õigusemõistmise otseselt kehtiva õigusena.
    • Artikkel 2 (Isiklikud vabadusõigused)
  • (1) Igaühel on õigus oma isiku vabale arengule, kuni ta sellega teiste õigusi ei riku, põhiseaduslikule korrale allub ja kommeteseaduse vastaselt ei käitu.
  • (2) Igaühel on õigus elule ja kehalisele puutumatusele. Isiku vabadus on puutumatu. Neid õigusi saab ainult seaduse alusel piirata.
    • Artikkel 3 (Samasus seaduse ees)
  • (1) Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed.
  • (2) Mehed ja naised on võrdõiguslikud. Riik toetab reaalset naiste ja meeste võrdõiguslikkuse täide viimist ja aitab eksisteerivaid takistusi kõrvaldada.
  • (3) Kedagi ei tohi tema soo, põlvnemise, rassi, keele, kodumaa ja päritolu, usu, religioossete ja poliitiliste arvamuste tõttu eelistada ega halvemasse olukorda jätta. Kedagi ei tohi tema puuduste tõttu kahjustada.
    • Artikkel 4 (Usu- ja südametunnistusevabadus)
  • (1) Usu, südametunnistuse ja uskliku ning ilmavaatliku tunnistuse vabadus on puutumatu.
  • (2) Segamatu usu ellu viimine garanteeritakse.
  • (3) Kedagi ei tohi tema südametunnistuse vastu relvastatud sõjaväeteenistusse sundida. Lähemat sätestab üks liiduseadus.
    • Artikkel 5 (Arvamuse, kunsti ja teaduse vabadus)
  • (1) Igaühel on õigus, oma arvamust sõnas, kirjas ja pildina vabalt avaldada ja levitada ja ennast ilma piiranguteta alvalikult kättesaadavatest allikatest informeerida. Pressivabadus ja vabadus, uudiste edastamine ringhäälingu ja filmi kaudu garanteeritakse. Tsensuuri ei toimu.
  • (2) Need õigused leiavad piiranguid eeskirjades, üldistes seadustes, noortekaitseeeskirjades ja isikuväärikuses.
  • (3) Kunst ja teadus, uurimine ja õpetus on vabad. Õpetuse vabadus ei vabasta truudusest põhiseaduse vastu.
    • Artikkel 6 (Abielu - perekond - lapsed)
  • (1) Abielu ja perekond on erilise riikliku kaitse all.
  • (2) Laste hooldus ja kasvatamine on vanemate loomulik õigus ja nende esimene kohustus. Selle täideviimist kontrollib riigi ühiskond.
  • (3) Kasvataja tahtmise vastu võib lapsi perekonnast ainul seaduse alusel eemaldada, kui kasvatajad nurjuvad või seisneb oht, et lapsed muudel põhjustel alla käia võivad.
  • (4) Igal emal on õigus ühiskonna kaitsele ja kaasaaitamisele.
  • (5) Vallaslastele tuleb nende kehalise ja vaimse arenemise ning nende ühiskondliku staatuse kasuks luua õigusaktide kaudu luua samad tingimused, nagu need on abielust sündinud lastel.
    • Artikkel 7 (Koolid)
    • Artikkel 8 (Kogunemisvabadus)
    • Artikkel 9 (Ühinemis- ja koalitsioonivabadus)
    • Artikkel 10 (Kirja-, posti- ja kaugteatesaladus)
    • Artikkel 11 (Vaba liikumine)
    • Artikkel 12 (Elukutsevabadus)
    • Artikkel 12a (Sõjaväelised ja tsiviilsed teenistuskohustused)
    • Artikkel 13 (Elupaiga puuttumatus)

Liit ja maad[muuda | muuda lähteteksti]

    • Artikkel 20 (Põhisedaduse põhimõtted - vastupanuõigus)
  • (1) Saksamaa Liitvabariik on demokraatlik ja sotsiaalne liitriik.
  • (2) Terve võim kuulub rahvale. Seda teostab rahvas valimiste, hääletuste ja eriliste seadusandlike, täidesaatvate ja õigust mõistvate organite kaudu.
  • (3) Seadusandlus peab olema kooskõlas põhiseadusliku korraga, täideviiv võim ja õiguse mõistmine peavad omakorda seaduste ja õigustega kooskõlas olema.
  • (4) Igaühe vastu, kes ette võtab seda korda kõrvaldada on igal sakslasel õigus vastupanule, kui muid lahendusi ette näha pole.
    • Artikkel 20a (Loomulike elamistingimuste ja loomade kaitse)
    • Artikkel 21 (Parteid)
    • Artikkel 22 (Liidupealinn, liidulipp)
    • Artikkel 23 (Euroopa Liit - põhiõiguste kaitse - subsidiariteedi printsiip)
    • Artikkel 24 (Suveräänsusõigust ülekandmine - kollektiivne kaitsesüsteem)
    • Artikkel 25 (Rahvusvahelise õiguse eesõigus)
    • Artikkel 26 (Rahu kindlustamine)
    • Artikkel 27 (Kaubalaevastik)
    • Artikkel 28 (Liidumaade konstitutsioonid - kohalike omavalitsuste omavalitsus)
    • Artikkel 29 (Liidustruktuuri ümberkorraldamine)

Liidupäev[muuda | muuda lähteteksti]

Liidunõukogu[muuda | muuda lähteteksti]

Ühine komisjon[muuda | muuda lähteteksti]

Liidupresident[muuda | muuda lähteteksti]

Liiduvalitsus[muuda | muuda lähteteksti]

Liidu seadusandlus[muuda | muuda lähteteksti]

Liiduseaduste elluviimine ja liiduadministratsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Ühisülesanded[muuda | muuda lähteteksti]

Õigusemõistmine[muuda | muuda lähteteksti]

Rahandus[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitsejuhtum[muuda | muuda lähteteksti]

Ülemineku- ja lõpumäärused[muuda | muuda lähteteksti]