Autotööstus

Allikas: Vikipeedia

Autotööstus on autode ning muude maismaal mitte rööbastel liikuvate mootorsõidukite tootmisega tegelev tööstusharu.

Autotööstus (inglise keeles Automotive industry) – disainib, arendab, toodab, turustab ja müüb mootorsõidukeid. See on üks maailma kõige tähtsamaid majandussektoreid tulu põhjal.

Mõiste autotööstus ei sisalda neid tööstuseid, mis tegelevad autodega peale nende kohale toimetamist kliendile. Nendeks on autotöökojad ja bensiinijaamad.[1]


Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene praktiline mootorsõiduk bensiinimootoriga ehitati 1885 Karl Benz´i poolt Mannheimis Saksamaal. Benz´ile anti tema sõiduki eest patent 29 jaanuaril 1886. Ta alustas esimest autotootmist 1889, mis oli pärast seda kui tema naine, Bertha Benz, tõestas esimese pika reisiga augustis 1888, et hobuseta vanker on täiesti kasutuskõlblik igapäevaseks kasutamiseks. Alates 2008. aastast mäletatakse seda sündmust mälestusmärgiga, mis on pühendatud Bertha Benzile.[1]

Aastal 1889, Gottlieb Daimer ja Wilhelm Mayback Stuttgart´ist, disainisid sõiduki nullist, mitte ei kasutanud selleks mootoriga hobuvankrit. Neid peetakse esimese mootorrattaDaimler Reitwageni leiutajateks 1885. 1882. aastal itaallane Enrico Bernardi patentis 0,024 hobujõulise 122 cc ühe silindriline bensiinimootor. Ta mahutas selle oma lapse kolmerattalisele, muutes selle vähemalt esimese auto ja mootorratta kandidaadiks. 1892 suurendas Bernardi kolmerattalist nii, et see suutis kanda kahte täiskasvanut.[1]

Aastani 2005 juhtis USA maailma autotootmist. 1929. Aastaks oli maailmas kasutusel 32,028,500 mootorsõidukit ja USA autotööstus oli neist 90% tootnud. Sel ajal oli USA-s üks auto 4,87 inimesele. 2006 aastal Jaapan napilt ületas USA-d tootmises ja hoidis oma kohta kuni 2009 aastani. Sealt edasi juhtis tootmist Hiina 13,8 miljoniga. 2010 aastal tootis Hiina 18,3 miljonit, mis on peaaegu kaks korda nii palju kui tootis Jaapan (9,6 miljonit). USA on aga kolmandal kohal 7,8 miljoniga.[1]

Esimene Sõiduk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Benz Patent-Motorwagon, ehitatud 1886

Esimeseks autoks oli Benz´i Patent-Motorwagen. See ehitati 1886 ning laialdaselt peetakse seda esimeseks mootorsõidukikssõiduk, mille paneb liikuma mootor.[2]


Benz´i Patent-Motorwagen oli kolmerattaline sõiduk taha paigutatud mootoriga. See sõiduk sisaldas mitmeid uusi leiutisi. See oli ehitatud terasest torudest ja puitpaneelidest.[2]

Esimene pikem reis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bertha Benz (1849–1944)

Augusti alguses 1888, ilma abikaasa teadmiseta, Bertha Benz koos oma poegadega Richardi ja Eugeniga, kes olid 14 ja 15 aastat vanad, sõitsid ühe Benz´i alles konstrueeritud patent – mootorvaguniga Mannheimist Pforzheimi ning sellega sai temast esimene inimene, kes sõitis mootorsõidukiga pika maa. Vahemaa oli umbes 104 km. Enne seda olid tehtavad reisid väga lühikesed.[3]

Kuigi peamine reisi põhjus oli külastada oma ema, oli Bertha Benzil ka teine motiiv: näidata oma hiilgavale mehele – kes ei tahtnud mõeldagi oma leiutise turundusele – et mootorsõiduk või muutuda finantsiliseks õnnestumiseks, kui selle kasulikkust näidata üldsusele.[3]

Oma teekonnal lahendas ta mitmeid probleeme. Ta pidi leidma toorbensiini, lahusti, mis oli kättesaadav ainult apteegist, et kasutada seda kütusena. Tänu sellele sai siiani eksisteerinud Stad-Apotheke ´ist (linna apteek) maailma esimene bensiinijaam. Lisaks pidi sepp aitama tal parandada ketti Bruchsal´is. Piduri hõõrdkatted vahetati välja Bauschlott`is ning Bertha Benz ise kasutas ühte pikka sirget juukseklambrit, et puhastada kütusetoru ummistus ja sukapaela, et isoleerida juhe.[3]

Mootorsõiduki tõttu ehmusid mitmed inimesed nende teel ning tänu sellele sai nende reis väga palju avalikku tähelepanu – nagu ta oligi lootnud. Sõit oli Karl Benz´i jaoks väga abistav, sest nii sai ta teha sõidukile mitmeid täiendusi, kui ta naine teatas talle, mis teepeal oli juhtunud. Samas andis Bertha ka uusi ning tähtsaid soovitusi nagu lisakäigu paigaldamine ülesmäkke sõiduks.[3]

Turvalisus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Auto turvalisus on disaini, ehituse, seadmete ja reguleerimise kasutamine, et vähendada autoavariide juhtumeid ja tagajärgi. Uuendused nii teedel kui ka autode disainis on püsivalt vähendanud vigastatute ja surmade arvu arenenud maades. Siiski on autode kokkupõrked peamised surma põhjused. 2004. aastal oli autoõnnetustes surnute arv 1,2 miljonit. Neist ⅔ olid jalakäijad.[4]

Aktiivne ja passiivne ohutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Terminid „aktiivne“ ja „passiivne“ on lihtsad kuid väga tähtsad terminid autotööstuses. „Aktiivne ohutus“ kasutatakse nende tehnoloogiate puhul, mis püüavad vältida avariid ning „passiivne ohutus“ nende puhul, mis on autole sisse ehitatud (turvavöö, õhkpadjad ning masina üldine struktuur) ja aitavad kaitsta reisijaid avarii korral.[4]

Õnnetuste vältimiseks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õnnetuste vältimise süsteemid ja seaded aitavad nii juhti kui ka autot, et vältida kokkupõrkeid. Selles kategoorias on:

  • Masina esilaternad, helkurid, ning teised valgustid [4]
    • Nende ülesanne on aidata juhil sõita pimedas. Anda teistele teada kus ja kuidas auto paikneb ning kui suur see on. Näidata sõidu suund ning juhi kavatsusi, näiteks pööramisel või rea vahetamisel.[5]
  • Peeglid [4]
    • Aitavad näha tagant tulevaid sõidukeid. Püüavad vähendada nii-öelda pimedaid nurki – kohad, kuhu ilma peegli abita ei näeks.[6]
  • Roolimine, pidurdamine ja peatumissüsteem [4]

Juhi abisüsteem: [4]

  • Automaatne pidurdamis süsteem, mis aitab hoiduda või vähendada ohtlikuid kokkupõrkeid.
  • Infrapuna öiseks nägemiseks, et suurendada nähtavat ala.
  • Kohanduvad esilaternad – kontrollivad esilaternate suunda kui ka kaugust ning seda just kurvides.
  • Tagurdamisandurid – annab juhile teada objektidest, mis jäävad tagurdamisteele.
  • Kohanduv püsikiiruse kontroll – hoiab ees olevast sõidukist ohutusse kaugusesse.
  • Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem – annab teada sõidurajalt välja kaldumise.
  • Rehvi rõhu jälgimissüsteem
  • Veojõukontrolli süsteemid
  • Elektrooniline stabiilsuskontroll – sekkub, et vältida kontrolli kaotamist.
  • Mitte blokeeruvad pidurisüsteemid
  • Elektrooniline pidurdusjõu jaotussüsteem
  • Hädaolukorra pidurdussüsteem
  • Kurvides piduritekontrollsüsteem
  • Automatiseeritud parkimine

Õnnetuses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Süsteemid ja seaded, mis vähendavad või hoiavad ära ohtlikke vigastusi, kui avarii on toimumas. Sellel alal on viidud läbi väga palju katseid.[4]

  • Turvavöö – Takistab või vähendab reisija liikumist ettepoole. Liikumisenergia vähendamiseks venib. Hoiavad ära sõitja masinast välja lendamise ning kindlustavad, et inimene oleks õiges asendis õhkpadjade toimimiseks.
  • Õhkpadjad – Need paisuvad, et pehmendada reisija kokkupõrget auto erinevate sisemiste osadega. Kõige tähtsam on takistada juhil pea ära löömist vastu rooli.
  • Lamineeritud esiklaasid – Ei purune kokkupõrkel. Takistab turvavööta inimeste peade läbimist ning jätab minimaalse, kuid piisava nähtavuse, et oleks võimalik kontrollida autot ka peale kokkupõrget, kui selleks on võimalust.
  • Karastunud klaas – Tagumine ja küljeaknad purunevad väikesteks osadeks, mille servad ei ole väga teravad.
  • Kägardustsoonid – Neelavad ja hajutavad kokkupõrkejõu, suunates seda reisijatest kaugemale. Masinatel on esi-, taga- ja vahest ka küljekägardustsoonid.
  • Turvapuur – Reisijate sektsioon on ümbritsetud ülitugeva materjaliga. See on selleks, et tagada inimestele mingigi ellujäämis ruum.
  • Külgkokkupõrke kaitse talad.
  • Jalakäijate kaitse süsteeme.
  • Kauba tõke – Eraldab inimesed kaubast ning tagavad, et reisijad ei saa vigastada lahtise kauba tõttu. Samas aitab ära hoida autolae sissekukkumise.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastaks 2007 oli maailmas kokku umbes 806 miljonit autot ja kergeveokit. Kokku kulus üle 260 miljardi galloni bensiini ja diiselkütust. Mootorsõidukid on peamiseks transpordivahendiks arenenud majandusega riikides.[1]

Tootmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tabelis on toodud riigiti mootorsõidukite tootmine. Järjestuse aluseks on võetud kogutoodang. Arvestatud on nii sõiduautosid, minibusse, busse, väikeseid tarbesõidukeid, veoautosid ja kaugsõidubusse.[7]


Koha nr. Riik/Regioon 2000 2005 2010 2011
Kogu maailm 58 374 162 66 482 439 77 857 705 80 064 168
Euroopa Liit 17 142 142 18 176 860 17 102 459
1. Hiina 2 069 069 5 708 421 18 264 667 18 418 876
2. USA 12 799 857 11 946 653 7 761 443 8 653 560
3. Jaapan 10 140 796 10 799 659 9 625 940 8 398 654
4. Saksamaa 5 526 615 5 757 710 5 905 985 6 311 318
5. Lõuna-Korea 3 114 998 3 699 350 4 271 941 4 657 094
6. India 801 360 1 638 674 3 536 783 3 936 448
7. Brasiilia 1 681 517 2 530 840 3 648 358 3 406 150
8. Mehhiko 1 935 527 1 624 238 2 345 124 2 680 037
9. Hispaania 3 032 874 2 752 500 2 387 900 2 353 682
10. Prantsusmaa 3 348 361 3 549 008 2 227 742 2 294 889
11. Kanada 2 961 636 2 688 363 2 071 026 2 134 893
12. Venemaa 1 205 581 1 351 199 1 403 244 1 988 036



Järjestus tootjate järgi
Koha nr. Tootja Kokku Sõiduautod Tarbesõidukid Raskeveokid Reisibussid
ÜLDSE KOKKU 77 743 862 60 343 756 13 370 432 3 510 681 518 993
1. TOYOTA 8 557 351 7 267 535 1 080 357 204 282 5 177
2. G.M. 8 476 192 6 266 959 2 197 629 1 175 10 429
3. VOLKSWAGEN 7 341 065 7 120 532 220 533
4. HYUNDAI 5 764 918 5 247 339 393 701 123 878
5. FORD 4 988 031 2 958 507 1 962 734 66 790
6. NISSAN 3 982 162 3 142 126 768 833
7. HONDA 3 643 057 3 592 11 350 944
8. PSA 3 605 524 3 214 810 390 714
9. SUZUKI 2 892 945 2 503 436 389 509
10. RENAULT 2 716 286 2 395 876 320 410
11. FIAT 2 410 021 1 781 385 499 358 91 037 38 241
12. DAIMLER AG 1 940 465 1 351 372 221 239 306 903 60 951
13. CHRYSLER 1 578 488 340 205 1 231 383 6 900
14. B.M.W. 1 481 253 1 481 253
15. MAZDA 1 307 540 1 233 862 73 077 601
16. MITSUBISHI 1 174 383 1 056 666 114 268 3 449
17. CHANA AUTOMOBILE(*) 1 102 683 929 195 173 488
18. TATA 1 011 343 579 052 236 967 171 454 23 870
19. FAW (*) 896 060 780 507 93 232 21 288 1 033
20. GEELY 802 319 802 319
21. CHERY 692 438 685 103 7 335
22. FUJI 649 954 595 465 54 489
23. DONGFENG MOTOR (*) 649 559 350 041 239 098 58 778 1 642
24. BEIJING AUTOMOTIVE (*) 615 725 13 138 570 720 28 678 3 189
25. AVTOVAZ 545 767 545 767
26. BYD 521 232 521 232
27. ISUZU 488 484 32 701 453 379 2 404
28. ANHUI JAC AUTOMOTIVE 439 327 200 730 187 572 51 025
29. BRILLIANCE 434 182 226 840 203 969 3 373
30. GREAT WALL 398 692 294 321 104 371
31. SAIC (*) 346 525 240 439 105 750 336
32. MAHINDRA 292 149 166 770 124 323 1 056
33. HAFEI MOTOR 215 558 154 377 61 181
34. VOLVO 191 560 9 139 170 861 11 560
35. JIANGXI CHANGHE 190 906 154 668 36 238
36. JIANGXI JIANGLING AUTOMOTIVE 173 577 460 173 117
37. PROTON 172 360 143 256 29 104
38. HUNAN JIANGNAN AUTOMOBILE 135 648 135 648
39. M.A.N. 127 729 112 048 15 681
40. CHONGQING LIFAN 126 402 71 090 45 531 9 781
41. FUJIAN MOTOR 126 362 115 560 7 434 3 034 334
42. KUOZUI 122 312 115 082 3 651 3 579
43. SHANDONG KAIMA 108 422 99 182 9 240
44. PORSCHE 95 529 95 529
45. CHEN ZHOU GONOW NANYAN CHIFENG MOTOR VEHICLE 92 490 49 039 43 451
46 ZIYANG NANJUN MOTOR 82 062 48 080 32 850 1 132
47. RONGCHENG HUATAI MOTOR 81 300 81 300

(*)Grupid, kes on ühinenud, et ühiselt sõidukeid toota.
Andmed on aastast 2010.[8]

Suurettevõtteid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Automotive industry. Kasutatud 22.04.2012. (inglise)
  2. 2,0 2,1 Benz Patent-Motorwagen. Kasutatud 22.04.2012. (inglise)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Bertha Benz Memorial Route. Kasutatud 22.04.2012. (inglise)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 Automobile safety. Kasutatud 27.04.2012. (inglise)
  5. Automotive lighting. Kasutatud 27.04.2012. (inglise)
  6. Mirror aplications. Kasutatud 27.04.2012. (inglise)
  7. List of countries by motor vehicle production. Kasutatud 22.04. 2012. (inglise)
  8. World motor vehicle production. Kasutatud 22.04. 2012. (inglise)