Lennart Torstenson

Allikas: Vikipeedia
Lennart Torstensson

Krahv Lennart Torstenson (17. august 1603 Forstena7. aprill 1651 Stockholm) oli Rootsi väejuht.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lennart Torstenson sündis Forstena mõisas Västergötlandis Torsten Lennartssoni (surnud 1631) ja Märta Nilsdotter Posse (surnud 1627) pojana.

15-aastasena sai temast noore kuninga Gustav II Adolfi paaž. 16281629 võttis ta osa Preisi sõjakäikudest.

Räägitakse, et ühes lahingus saatis kuningas Torstensoniga ühele ohvitserile käsku. Teel märkas ta, et vaenlane on muutnud oma positsioone, ja ta muutis kuninga käsku. Kui ta naasis kuninga juurde, oli viimane juba märganud muutusi. Kui Torstenson rääkis kuningale, mida ta oli teinud, tõstis kuningas juba käe, kuid siis muutis meelt ja ütles: "Lennart, see oleks võinud maksta sulle elu, kuid võib-olla sobiksidki sa paremini kindraliks kui õukonda paažiks."

Aastal 1629 määrati Torstenson Rootsi suurtükiväe ülemaks, mis tema juhatusel võitis Breitenfeldi ja Lechi lahingu. Samal aastal langes ta vaenlase kätte vangi ja teda hoiti Ingolstadtis vangis peaaegu terve aasta.

Ta näitas oma sõjameheoskusi ka Wittstocki lahingus, Pommeri aktiivsel kaitsmisel 16371638, Chemnitzi lahingus ja sissetungil Tšehhimaale aastal 1639. Kuna ta oli vangistuses kahjustanud oma tervist, siis 1641 naasis ta Rootsi, kus temast sai riiginõukogu liige.

Tegevus Rootsi vägede ülemjuhatajana[muuda | redigeeri lähteteksti]

Krahv Lennart Torstenson

Johan Banéri ootamatu surma tõttu 1641. aasta mais määrati Lennart Torstensson Rootsi vägede ülemaks Saksamaal ja Pommeri kindralkuberneriks. Sellega kaasnes ka ülendamine feldmarssaliks.

1642 marssis ta vägedega läbi Brandenburgi ja Sileesia Määrimaale, vallutades kõik olulised kindlused, mis jäid teele.

Tagasiteel läbi Saksimaa ta samahästi kui põrmustas keiserliku armee teises Breitenfeldi lahingus 23. oktoobril 1642.

1643 vallutas ta teist korda Määrimaa, kuid kutsuti ootamatult sõdima Taani vastu.

Tema kiire ja ootamatu tegevus halvas Taani maapoolse kaitsetegevuse, kuigi Torstensoni enda positsioon Jüütimaal oli Christian IV poolt oskuslikult juhitud Taani laevastiku tõttu ebakindel.

1644 juhtis oma armee kolmandat korda Saksamaa südaaladele ja kohtus keiserliku väega Jüterbogi lahingus 23. novembril. 1645. aasta novembri algul tungis ta Böömimaale ja saavutas 24. veebruaril võidu Jankau lahingus. Sellega oli avatud tee Viini. Kuigi tal õnnestus vallutada üks Doonau sild, oli tema kurnatud sõjavägi võimetu edasi tungima. Sama aasta detsembris oli podagra tõttu liikumisvõimetuks jäänud Torstenson sunnitud vägede juhatamise üle andma ja ta naasis Rootsi.

1647 sai ta krahvitiitli.[1] 16481651 oli ta Västergötlandi, Dalslandi, Värmlandi ja Hallandi kindralkuberner.

Tema surma järel 7. aprillil 1651 maeti ta pühalikult Stockholmi Riddarholmeni kirikusse.

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta abiellus 8. detsembril 1633 Stockholmis vabapreili Beata De la Gardiega (1612–1680), kes oli Ekholmi vabahärra Johan De la Gardie (1582–1642) ja tema esimese naise Steninge vabaproua Catharina Christiernsdotter Oxenstierna (maetud 1625) tütar. Abielust sündis:

  • Anders Torstenson (1641–1686), Rootsi riigimees, Eestimaa kindralkuberner 1674–1681, Alavere mõisnik 1671–1686.

1641 päris Lennart Torstenson Johan De la Gardie väimeeste vahelise päranduse jagamise lepinguga Harjumaal Alavere mõisa[2] ja ka kogu Raasiku mõisa ala[3], koos hilisema Peningi mõisa aladega.[4] 1647. ostis ta Taubedelt 24 000 riigitaalri eest Maardu mõisa, mis kuulus seejärel Torstensonidele 1662. aastani.[5]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]