Järvamaa Keskraamatukogu

Järvamaa Keskraamatukogu on rahvaraamatukogu Paide linnas aadressil Lai tänav 33.

Järvamaa Keskraamatukogu on avaliku teabe keskus maakonnas, olles seega osa Avatud Eestist. Raamatukogu on täiend- ja elukestva õppe keskus ning infokeskus, nii täiskasvanutele kui lastele, samas ka Järvamaa raamatukoguhoidjate täiendõppe keskus.

Järvamaa Keskraamatukogu struktuuri kuuluvad teenindusosakond, lasteosakond, komplekteerimis- ja töötlusosakond. Teenindussüsteem koosneb kojulaenutusest, muusika-, kunsti- ja spordikirjanduse saalist ja lasteosakonnast. Eraldi on lugemissaalid täiskasvanute ja laste jaoks. Välja on ehitatud kohalik arvutivõrk, kus lugejate käsutuses on kuus arvutit.

Tasuta põhiteenustena pakutakse kohallaenutust, kojulaenutust, teatmeteenindust, muusika kuulamist, lugejakoolitust, avaliku teabe otsingu võimalust Internetist, ID-kaardi kasutamise võimalust ja tasuta Wi-Fi-t. Tasulised teenused on paljundus, faksi saatmine, skaneerimine, printimine ja raamatukogudevaheline laenutus. Otseselt teenindavad lugejaid 6 raamatukoguhoidjat ja 3 bibliograafi. Neli raamatukoguhoidjat tegelevad kogu maakonna rahvaraamatukogude fondide komplekteerimise ja saabunud teavikute raamatukoguliku töötlemise ning raamatukoguhoidjate täiendõppega.

Ajalugu

Paide linna raamatukogu

Raamatukogu avati 20. jaanuaril (ukj 1. veebruaril) 1859 ning 19. juunil 1867 kinnitati Weissensteini Linnaraamatukogu põhimäärus.

Raamatukogu võis kasutada iga Paide linna või selle ümbruse elanik, kusjuures Paide kodanik maksis raamatukogu kasutamise eest aastas 1 rubla, lugejad väljastpoolt linna 3 rubla. Raamatute laenutamine toimus kord nädalas kuni 3-nädalase tähtajaga. Raamatukogu jäi siiski oma saksameelse fondi ja linnavalitsuse saksameelse tegevuse tõttu linnaelanikele võõraks. 1881. aastal oli Paide ligi 2000 elanikust 63% eestlasi, kuid raamatukogus ei olnud ühtegi eestikeelset raamatut. Alles sajandi lõpuaastatel hakati muretsema eestikeelset kirjandust.

Saksa Paide Raamatukogu Selts

1908. aastal sai raamatukogu hooldajaks kohalikest sakslastest koosnev Paide Raamatukogu Selts. Eesti lugejaskond koondus peamiselt teiste Paidesse asutatud raamatukogude ümber, neist suurim oli 1899. aastal asutatud karskusseltsi Idu raamatukogu.

Linna avalik raamatukogu

1925. aastal hakati tegema ettevalmistusi linna avaliku raamatukogu loomiseks. 1927. aastal võetigi vastu sellekohane otsus. Paide Raamatukogu Selts andis uuele raamatukogule üle seni seltsile kuulunud eesti- ja venekeelsed raamatud, mis said uue Paide Linna Raamatukogu põhituumikuks. Esimene raamat, mis kanti põhinimestikku, oli Eduard Vilde "Kogutud teosed" VII osa.

Raamatukogu oli avatud kaks korda nädalas, üks tund päevas. Kutselist raamatukoguhoidjat ei olnud, tema ülesandeid täitis linnavalitsuse sekretär. Kuigi raamatute kasutamine oli tasuta, nõuti igalt laenutatud köitelt 2 krooni kautsjoniks. Avati ka ajutine lugemislaud paari-kolme ajalehega. Lisaks sellele olid Paide linnavalitsus ja sakslased saavutanud kokkuleppe ja nii anti kogu raamatukogu üle linnavalitsusele ja see liideti linna avaliku raamatukoguga.

1940. aastaks oli Paide Linna Raamatukogus 5880 köidet.

Maakondlik Keskraamatukogu

1940. aastal reorganiseeriti Paide Linna Raamatukogu maakondlikuks keskraamatukoguks. Raamatukogusse asusid tööle kutselised töötajad.

Seoses karskusseltsi Idu likvideerimisega anti sealne raamatukogu üle keskraamatukogule. Paides jätkus raamatukogu tööka sõja ajal, kuid tagasihoidlikumalt.

1944. aasta 1. detsembril sai raamatukogu endale ruumid endises kirikukoguduse pastoraadis Lai tänav 1. Koliti välja keldriruumidest, kuhu raamatukogu oli sõjakeerises sattunud.

1940. aastate lõppu jääb ka lugemistoa, laste- ja rändosakonna avamine. Raamatukogust sai Järvamaa raamatukogu metoodiline keskus. 1940.–1950. aastad oli aeg, mil hävitati palju väärtkirjandust. Nii kujunes ka Paide raamatukogust tavakirjanduse kogu. Mindi üle NSV Liidu raamatukogude tööstiilile.

Raamatukogus demonstreeriti kitsasfilmiaparaadiga populaarteaduslikke filme, kuulati raadiot, mängiti malet, kabet jms.

1950. aastal loodi iseseisev lasteraamatukogu.

1965. aastal kolis raamatukogu Posti tänavale, tühjaks jäänud endisse koolimajja.

1960. aastate lõppu iseloomustasid märksõnad "individuaalne töö lugejaga".

Paide Rajooni Keskraamatukogu

1973. aastal elati üle järjekordne reorganiseerimisprotsess – mindi üle tsentraliseeritud töökorraldusele, s.t linna- ja aleviraamatukogudest said keskraamatukogu filiaalid. Külaraamatukogud, olles küll iseseisvad üksused, kuulusid komplekteerimise seisukohalt ka mainitud ühtsesse süsteemi. Loodi uus osakond – komplekteerimis- ja töötlusosakond.

Rajooniraamatukogust sai Paide Keskraamatukogu täiesti uue struktuuriga. See nimi jäi 1990. aastani, mille järel taastati Järvamaa Keskraamatukogu nimi. Tekkis uus raamatukoguväline teenindusvorm – raamatubuss, millega teenindati lugejaid aastatel 1975–1992.

Järvamaa Keskraamatukogu

Eesti Vabariigi taasloomine tõi töösse mitmeid uusi suundi. 1993. aastal läksid raamatukogud kohalike omavalitsuste alluvusse. Keskraamatukogu sai endale maakonnaraamatukogu funktsioonid.

1996. aastal hakati kasutama raamatukoguprogrammi Kirjasto 3000.

1999. aastast alates tegutseb raamatukogus avalik Interneti-punkt.

2001. aastast alustas raamatukogu tööd uutes tänapäevastes ruumides – Lai tänav 33. Tööd alustas uus kunsti- ja muusikasaal, kus on võimalik muusikat kuulata.

2005. aastal võeti kasutusele raamatukoguprogramm RIKS. Kunsti-muusikasaal alustas elektroonilist laenutamist RIKSiga aastal 2005, täielikult alustati elektroonilist laenutamist 1. detsembril 2006.

Kirjandus

• Järvamaa keskraamatukogu kroonika
• Järvamaa 2. (2009). Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2009 (Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda). 526 lk. : ill., portr. ; 24 cm.
• Paide – Eestimaa süda [kogumik] / (Paide : Eestimaa süda), Paide, 1991.

Välislingid

• Koduleht