Pljussa vaherahu
Allikas: Vikipeedia
| Liivi sõda | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| Osa Põhjamaade seitsmeaastane sõda | |||||
Novgorodi vabariigi ja hiljem Moskva tsaaririigi koosseisu kuulunud maa-alad Ingeris 16. sajandil |
|||||
|
|||||
| Osalised | |||||
| Moskva tsaaririik | Rootsi kuningriik | ||||
Pljussa vaherahu oli 10. augustil 1583. aastal Narva jõe parempoolse lisajõe Pljussa suudmes Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel sõlmitud vaherahuleping.
Pljussa vaherahuga sai Rootsi kuningriik endale Liivi sõjas Moskva tsaaririigilt vallutatud alad:
- Eestis (Narva ja Tartumaa),
- Ingerimaal (Jam, Koporje, Ivangorodi linnad, koos neid ümbritsevate maakondadega) ja
- Karjalas (Käkisalmi lääni (rootsi keeles Kexholm, vene keeles Корельский уезд).
Moskva tsaaririik säilitas Neeva jõe suudmeala, Orehhovo maakonnaga ja Orešeki linnusega ning piir kulges Karjala kannasel mööda Sestra jõge.
Rootsi ja Moskva alade piirijõeks oli Koporje maakonda ja Orehhovo maakondi eraldav Strelna jõgi.
Pljussa vaherahu sõlmiti kolmeks aastaks, kuid hiljem 1585. aastal pikendati 1590. aastani.
Pljussa vaherahu on loetud rahulepinguks, mis koos 1582. aastal sõlmitud Moskva–Rzeczpospolita vahel sõlmitud Jam-Zapolski vaherahuga lõpetas Liivi sõja.
Vaata ka [muuda]
Välislingid [muuda]
- Шаскольский И.П., Была ли Россия после Ливонской войны отрезана от Балтийского моря?
