Paide lahing

Allikas: Vikipeedia
Paide lahing
Osa Poola-Rootsi sõjast
Jan Karol Chodkiewicz.JPG
Välihetman Jan Karol Chodkiewicz
Toimumisaeg 25. september 1604
Toimumiskoht Paide, Eesti
Tulemus Poola vägede võit.
Osalised
Poola Rootsi
Väejuhid või liidrid
Jan Karol Chodkiewicz Arvid Eriksson Stålarm
Alonzo Cacho de Canut
Jõudude suurus
2300 sõdurit 5000 sõdurit
6 suurtükki
Kaotused
Langenuid: 50
Haavatuid: 150
Langenuid: 3000
Poolakate saagiks langesid ka suurtükid.

Paide lahing (poola Bitwa pod Białym Kamieniem, rootsi Slaget vid Weissenstein) oli Poola-Rootsi sõja ajal 25. septembril 1604 Paide all peetud lahing. Lahingus osalesid linnust piiranud Rootsi väed ning Paide garnisonile appi tulnud Poola abijõud. Lahing lõppes poolakate võiduga.[1]

Paide piiramine ja lahing[muuda | redigeeri lähteteksti]

1604. aasta augustis asus Arvid Eriksson Stålarm Paide lossi tagasi võtma, kuid taandus kui sai teada, et Leedu välihetman Jan Karol Chodkiewicz oli oma vägedega Tartust liikuma hakanud.[1]

Stålarm naasis 15. septembril 5000 sõduri ja 6 suurtükiga. Seepeale asus Tartust teele Chodkiewiczi 2300 meheline abivägi, mis koosnes peamiselt ratsaväelastest. Nad jõudsid Paide alla 25. septembril ning sundisid rootslasi nendega linnusemüüride all võitlusse astuma.[1]

Rootslaste peamised jõud oli vasakul tiival, kus paiknesid segamini nii ratsanikud kui jalaväelased. Poolakate parem tiib koosnes husaaridest ning keskosa rüütlitest ja jalaväelastest. Rünnaku põhiraskus jäi husaaridele, Poola vägede keskosa ning vasak tiib sekkusid vähem. Chodkiewicz saatis oma husaaridest koosneva parema tiiva ründama rootslaste vasakut tiiba. Äkilise löögiga sunniti Rootsi vägede parem tiib taganema sohu. Seejärel lagunes ka ülejäänud rootslaste vastupanu.[1]

Rootsi väed kaotasid lahingus umbes 3000 meest ning kõik oma suurtükid. Nende laagrist saadud moon aitas toita toidupuuduses vaevlevat Paide garnisoni.[1]

Lahingut peeti niivõrd oluliseks, et selle järel sai Chodkiewicz uueks Leedu suurhetmaniks 1603. aastal surnud Krzysztof Mikołaj Radziwiłłi asemel.[1] Rootsi vägesid juhtinud Arvid Eriksson Stålarm mõisteti aga lahingu kaotamise eest surma. Kuigi surmaotsust ei viidud täide, viibis Stålarm kuni oma surmani Gripsholmi lossis vangistuses.[2]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]