Paekivi

Allikas: Vikipeedia

Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.

Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit.

Paekivi on tekkinud mere madalas, rannalähedases osas. Sügavamas meres moodustusid mergel ja domeriit. Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Paekivi on kujunenud siinsetes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil. Eesti paekivi on ladestunud Baltika ürgmandrit katnud laugepõhjalises Paleobalti meres 472-417 miljonit aastat tagasi ning on seotud peamiselt Ordoviitsiumi ja Siluri ajastuga. Põhja-Eestis tekkis esialgu glaukoniiti ja raudooide sisaldav paas.

Paekivi kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paekivist sepikoda Eesti Vabaõhumuuseumis. Pärineb Kuusalu kihelkonnast. Ehitatud 18. sajandil.
Paekivist ehitatud Toompea loss (13.-16. sajand) toetub looduslikule paelavale.
Kivistised Türisalu pangast murdunud paelahmakas, suvi 2010.

Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn.

Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Viimasel ajal leiab paas edukalt kasutamist hoonete sise- ja välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel.

Paekivi Eesti sümboolikas ja kultuuris[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alates 4. maist 1992 on paas Eesti rahvuskivi. Samal päeval avati Porkuni linnuse väravatornis paekivi tutvustav väljapanek, millest nüüdseks on saanud paemuuseum.

Eesti kirjanduse ühe suurteose, Anton Hansen Tammsaare viieosalise romaani "Tõde ja õigus" üks läbiv peategelane on Andres Paas, peategelaste seas on ka tema poeg Indrek Paas.

Halli paepinda sümboliseerib hõbedane palk Keila valla vapil.

Heraldilised lipukesed Paide vapil sümboliseerivad paekivi. Ühe teooria järgi tuleneb Paide linna nimi just paekivist.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]