Jan Karol Chodkiewicz

Allikas: Vikipeedia
Jan Karol Chodkiewicz.

Jan Karol Chodkiewicz (leedu Jonas Karolis Chodkevičius (ka Katkevičius), leedu rahvapärimustes Katkus; surnud 24. septembril 1621 Hotini linnuses) oli Poola-Leedu väejuht. 1601. aastast oli ta Leedu välihetman ja 1605. aastast Leedu suurhetman.

Jan Karol Chodkiewicz sündis Leedu magnaat Jan Hieronimowicz Chodkiewiczi (1537–1579) ja Krystyna Zborowska pojana. Ta õppis Vilniuse Akadeemias, misjärel siirdus välismaale väeteenistusse. Ta õppis sõjakunsti hertsog Alba ja Oranje Mauritsi käe all. Poolasse naasnult võttis ta Stanisław Żółkiewski leitnandina osa Severin Nalivaiko juhitud kasakaülestõusu mahasurumisest. Samuti osales ta Jan Zamoyski võidukal Vallahhia sõjakäigul.

1599. aastal määrati ta Žemaitija staarostiks ja 1601. aastal Leedu välihetmaniks. Chodkiewicz juhtis Leedu vägesid Poola-Rootsi sõjas, kus osales muu hulgas Koknese lahingus. Pärast Zamoyski lahkumist Liivimaalt 1602. aastal sai Chodkiewiczist sealsete Poola-Leedu vägede ülemjuhataja. Chodkiewicz saavutas lahingutes rootslastega edu, vallutas 1603. aastal Tartu ning lõi järgmisel aastal Rootsi vägesid Paide lahingus. Selle võidu järel ülendati ta Leedu suurhetmaniks. 1605. aastal võitis ta Rootsi vägesid Salaspilsi lahingus ning sai selle eest õnnitluskirju paavstilt, Türgi sultanilt ning Pärsia šahhilt. Poola-Leedu pingeline siseolukord viis tähelepanu sõjalt Rootsiga eemale. Palgata jäänud Chodkiewiczi sõdurid loobusid sõdimast ning järelejäänutele oli suurhetman sunnitud oma taskust palka maksma. 1606. aastal algas Poolas Zebrzydowski mäss ning Chodkiewicz, kes oli kuninga peamisi pooldajaid, oli sunnitud Liivimaalt Poolasse naasma.

1608. aastal saabus Leedu suurhetman taas Liivimaale, vallutas Pärnu ning osales veel mitmes lahingus.

Seejärel võttis Chodkiewicz osa Poola-Moskva sõjast, vallutades 1617. aastal Dorogbuži kindluse. Selle sõjakäigu ajal teenis tema alluvuses hulk hilisemaid Poola väejuhte, näiteks hilisem Krooni suurhetman Stanisław Koniecpolski (surnud 1646). Sõja Moskvaga lõpetas 1618. aastal Deulino rahu ning suurhetman saadeti lõunasse võitlema Türgi vägedega.

Türklased olid võitnud 1620-1621 Poola-Türgi sõjas Poola-Leedu vägesid Ţuţora lahingus ning 160 000-meheline Türgi vägi sultan Osman II juhatusel liikus Poola piiride suunas. Chodkiewicz ületas Dnepri ja seadis end sisse Hotini linnuses, mis jäi täpselt türklaste teele. Kuu aega kestnud piiramise ajal suutis suurhetman tagasi lüüa kõik türklaste rünnakud. Kuna algasid sügise esimesed lumesajud, lõpetas sultan linnuse piiramise. Eakas suurhetman suri linnuses vaid mõni päev enne piiramise lõppu.

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Jan Karol Chodkiewicz abiellus Zofia Mieleckaga. Abielust sündisid:

  • Hieronim Chodkiewicz
  • Anna Scholastyka Chodkiewicz

1620. aastal abiellus Chodkiewicz vürstitar Anna Alojza Ostrogskaga (surnud 1654), kes oli vürst Aleksander Ostrogski (1571–1603) ja Anna Kostka (1575–1635) tütar.

Sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]

Jan Karol Chodkiewicz
(surnud 1621)
Jan Hieronimowicz Chodkiewiczi
(1537–1579)
Hieronim Chodkiewicz
(1500–1561)
Aleksander Chodkiewicz
(1457–1579)
Wasylisa Hołowczyńska
Anna Szemetówna Melchior Szemet
Elzbieta Hlebowiczówna
Krystyna Zborowska ... ...
...
... ...
...

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]