Heino Gustavson
Heino Gustavson (23. jaanuar 1923 Tallinn – 27. veebruar 2005 Tallinn) oli eesti aja- ja koduloolane.
Ta tegeles eelkõige Eesti tervishoiu ja farmaatsia ning toiduainetetööstuse, ent vägagi põhjalikult ka kindlusehitiste ajalooga ja kodu-uurimisega.
Tema kirevasse elulukku kuulus töö Saksa sõjaväevelskrina, katse põgeneda Rootsi, vangistus Kolõmal ja palju muud.
Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]
Ta õppis aastatel 1942–1944 Tartu Ülikoolis ja 1944. aastal Giesseni Ülikoolis arstiteadust.
Lõpetas 1955. aastal Tallinna Meditsiinikooli. 1974. aastal lõpetas kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli germaani-romaani filoloogia eriala. Diplomitöö oli "Die deutsche Gutsnamen in den ehemaligen Kreisen Harrien und Jerwen" (Endise Harju- ja Järvamaa saksakeelsed mõisanimed).[1] 1984. aastal kaitses ta Eesti NSV Teaduste Akadeemias kandidaadiväitekirja "История медицины г. Таллина до октябрьского перида (XIII век – 1917 г.)" (Tallinna linna meditsiini ajalugu Oktoobri-eelsel perioodil (XIII saj – 1917)) ja sai kandidaadikraadi.
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1969 – "Meditsiinist vanas Tallinnas kuni 1816. a." (eessõna: Voldemar Miller), Valgus, Tallinn 1969, 208 lk
- 1972 – "Tallinna vanadest apteekidest kuni 1917. a.", Valgus, 1972, 244 lk
- 1973 – "Raeapteek", Eesti Raamat 1973, 32 lk
- 1976 – "Aegna" (matkajuht), Eesti Raamat 1976, 64 lk;
- 1978 – "33 puhkepäevamatka tallinlasele" (koos Sulev Künnapuuga), Eesti Raamat 1978, 116 lk
- 1979 – "Keila", Eesti Raamat 1979, 64 lk
- 1979 – "Prangli" (kaasautorid Rainer Malmsaar ja Einart Talström), Eesti Raamat 1979, 64 lk
- 1979 – "Meditsiin Tallinnas XIX sajandist kuni 1917. a." (monograafia), Valgus 1979, 238 lk
- 1981 – "Igal kohal oma lugu" (kohamuistendeid, illustreerinud Edgar Valter), Eesti Raamat 1981, 183 lk
- 1982 – "Pajatusi pruulikojast" (ülevaade õlle tootmisest minevikust tänapäevani), Valgus 1982, 81 lk
- 1982 – "Iru" (tutvustaja), Eesti Raamat, 1982, 48 lk
- 1985 – "Kehra" (tutvustaja), Eesti Raamat, 1985. 44 lk
- 1985 – "Karastusjoogid: allikaveest limonaadini", Valgus 1985, 80 lk.
- 1986 – "Tallinna Vabariiklik Haigla, 1785–1985". Kaasautor Väino Tuppits, eessõna: Väino Rätsep. Valgus 1986. 52 lk
- 1987 – "Saagem tuttavaks – tootmiskoondis "Leibur"". Eesti Raamat, 1987. 30 lk
- 1988 – "Lihatööstus Eestis XIX sajandi teisest poolest kuni 1917. aastani", Valgus 1988, 140 lk
- 1989 – "Linna- ja alevitapamajad Eestis, 1918–1940", Valgus, 1989, 76 lk
- 1990 – "Mõnda kroonikapidamisest: metoodilisi juhiseid tööstusettevõtete kroonikapidajatele". Eesti Piima- ja Lihatööstuse Arenduskeskus, 1990, 34 lk
- 1991 – "Kondiitritoodete vabrik "Kalev": vanast hansalinnast avarasse maailma". Tallinn 1991, 16 lk
- 1991 – "Kõige vanem elukutse" (raamat prostitutsiooni ajaloost), Olion, Tallinn 1991, 112 lk; 2. trükk 2006; kättesaadav ka punktkiriväljaandena kahes köites: Eesti Pimedate Raamatukogu 2006
- 1993 – "Merekindlused Eestis 1913–1940", Olion, 1993, 128 lk
- 1994 – "Tallinna vanemad merekindlused (17.-19. sajand)", Olion, 1994, 104 lk
- 1994 – "Mõnda Naissaarest" (tutvustaja), Varrak, Tallinn 1994, 64 lk.
- 1994 – "Eraettevõtlus Eesti lihatööstuses vabariigi päevil kuni natsionaliseerimiseni 1940. aastal", Olion, 1994, 254 lk
- 1994 – "Lühiandmeid Eesti sõjaväe tervishoiusüsteemist 1918–1940". Eesti Tervishoiu Muuseum, Tallinn 1994, 40 lk
- 1995 – "Friedrich Reinhold Kreutzwald arstina Võrus". Eesti Tervishoiu Muuseum, 1995, 20 lk
- 1995 – "Rapla maakonna vanemast meditsiiniajaloost. Eesti Tervishoiu Muuseum, Tallinn 1995, 30 lk
- 1995 – "Virumaa tervishoiuajaloost aastani 1940 (lühiülevaade)". Eesti Tervishoiu Muuseum, 1995, 34 lk
- 1996 – "Võrumaa tervishoiuajaloost aastani 1940". Eesti Tervishoiu Muuseum, 1996, 44 lk
- 1997 – "Järvamaa tervishoiuajaloost aastani 1940". Eesti Tervishoiu Muuseum, 1997, 48 lk
- 1998 – "Viljandimaa tervishoiuajaloost aastani 1940". Eesti Tervishoiu Muuseum, 1998, 48 lk
- 1998 – "Valgamaa tervishoiuajaloost aastani 1940". Eesti Tervishoiu Muuseum, 1998, 36 lk
- 1998 – "100 aastat Liviko" sünnist". Tallinn 1998, 80 lk
- 1998 – "Aegna". Maalehe Raamat 1998
- 2006 – "Kõige vanem elukutse" (raamat prostitutsiooni ajaloost), Olion, Tallinn 2006; 2. trükk; kättesaadav ka punktkiriväljaandena kahes köites: Eesti Pimedate Raamatukogu 2006
- 2007 – "Lugusid siit ja sealt: kohamuistendeid kommentaaridega", Eesti Raamat, Tallinn 2007
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1995 – Tallinna teenetemärk nr 1
- 2001 – Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa oli sõjaväelane August Gustavson.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Heino Gustavsoni valikbibliograafia, koostanud Raimo Pullat, 1993
- Eerik Teder. Eesti kirjanike leksikon, toimetanud Heino Puhvel. Eesti Raamat. Tallinn 2000. Lk 96–97