Karl IX

Allikas: Vikipeedia
Karl IX

Karl IX (4. oktoober 155030. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 15991604 ja kuningas 16041611, Gustav I Vasa noorim poeg.

Karli vanemad vennad olid Erik XIV ja Johan III. Erik oli Rootsi kuningas 15601568. Oma viimastel valitsusaastatel muutus ta psüühiliselt ebastabiilseks ning Johan ja Karl alustasid tema vastu ülestõusu. Ülestõusu toetas enamus Rootsi aadlist, kes polnud rahul Eriku väljastatud vahistamis- ja hukkamiskäskudega. Ülestõusu tegelik juht oli Karl, aga kuningaks sai tema vanem vend Johan.

1592 Johan III suri. Temast jäi järele kolm seaduslikku last, kellest uueks Rootsi kuningaks sai vanim, Zygmunt III Waza, kes oli juba 1587 valitud Poola kuningaks Sigismund III Vasa nime all. Zygmunt oli fanaatiline katoliiklane ja tema saamine kuningaks tekitas Rootsis vastuseisu, sest kardeti, et ta tahab Rootsit katoliseerida. Karl sundis teda 1593 Upsala sinodil tunnistama, et Rootsi on luterlik protestantlik riik.

Zygmunt resideerus Poolas. Rootsit valitses tema eest regendina Karl. Esimesed aastad (1593–1595) olid talle väga keerulised. Ühest küljest astus ta vastu Zygmunti reaktsioonilistele kalduvustele ja juhistele, teisest küljest pidi ta maha suruma aadlit, kes kuninga äraoleku tõttu hakkasid taotlema suuremat mõju ja sõltumatust. Aadli vastupanu mahasurumisel käitus Karl julmalt.

Karl ei saanud valitsejana aadlile toetuda. Seetõttu toetus ta kirikule ja rahvale. Riigipäev sai tema ajal tähtsamaks kui iial varem. 1595 valis Riigipäev Karli ametlikult regendiks – seni oli ta käitunud regendina mitteametlikult.

Samal aastal püüdis Karl sundida Österlandi (tänapäeva Lõuna-Soome) kuberneri Klas Eriksson Flemingit alluma enesele, mitte kuningas Zygmuntile. See otsus provotseeris kodusõja. Zygmunt püüdis mitu aastat seda diplomaatiliste vahenditega lahendada, aga 1598 kaotas ta kannatuse ja tungis oma sõjaväega Rootsi, et Karl kukutada. 25. septembril 1598 toimus Linköpingi külje all Stångebro lahing, milles 5–8 tuhandeline Poola armee sai lüüa 8–12 tuhande meheliselt Karli juhitud Rootsi armeelt. Zygmunt langes vangi, kukutati 1599 Riigipäeva otsusega ja saadeti Poola tagasi. Karl valiti algul riigihoidjaks ja 1604 uueks kuningaks. Kuningaks jäi ta kuni oma surmani.

Karlil oli kolme naisega 11 last (sealhulgas üks abieluväline), kellest 5 said täiskasvanuks, kõik 5 abiellusid ja 3 said lapsi. Tänapäevani kestab neist üksnes tema tütre Rootsi Katarina sugu. Katarina oli Karli esimese naise Anna Marie von Wittelsbachi 6 lapsest ainus, kes täisealiseks sai, ja Karl X ema. Anna Marie suri 1589, enne Karli kuningaks saamist.

Pärast esimese abikaasa surma abiellus Karl 8. juulil 1592 Holstein-Gottorpi printsessi Christinaga. Abielust sündisid kaks poega, Karlilt trooni pärinud Gustav II Adolf ja Karl Filip, ning kaks tütart, kellest vanem suri väga noorelt.

Sugupuu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsi kuningas
Karl IX
(1550–1611)
Rootsi kuningas Gustav I
(1496–1560)
Erik Johansson (Vasa)
(surnud 1520)
Johan Kristiernsson (Vasa)
Birgitta Gustavsdotter (Sture)
Cecilia Månsdotter (Eka) Måns Karlsson (Eka)
Sigrid Eskilsdotter (Banér)
Margareta Eriksdotter (Leijonhuvud)
(1516–1551)
Erik Abrahamsson (Leijonhufvud)
(surnud 1520)
Abraham Kristiernsson (Leijonhuvud)
Birgitta Månsdotter (Natt och Dag)
Ebba Eriksdotter (Vasa)
(surnud 1549)
Erik Karlsson (Vasa)
Anna Karlsdotter (Vinstorpa)
Eelnev:
Sigismund
Rootsi kuningas
16041611
Järgnev:
Gustav II Adolf