Vasegravüür

Allikas: Vikipeedia
Detail Albrecht Düreri vasegravüürist "Rüütel, surm ja kurat"

Vasegravüür ehk vaselõige on vanim sügavtrükimenetlus, mille puhul joonistus graveeritakse vaskplaati.

Vasegravüür on ka selles tehnikas teostatud kunstiteos.

Töö käik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tööriistad vaskplaadi graveerimiseks

Vasegravüüri võimalused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaselõikes kasutatakse motiivi edasiandmiseks erineva jämeduse ja tihedusega jooni ning kolmnurkseid või rombikujulisi punkte. Joont iseloomustab selle peenenemine otstes, mis eristab seda ofordijoonest. Vaskplaadile graveerimise plussiks on võimalus kujutatavat väga detailselt edasi anda, kasutades selleks paindliku kontuuri ja pinnaviirutusi. Vaselõikeplaat annab ligi 200 väga head, 600 head ning 800 keskpärast tõmmist.

Albrecht Düreri vasegravüür Melanhoolia I

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vasegravüür kasvas välja kullasepakunstist ilmselt 15. sajandi algul Lõuna-Saksamaal ning levis peatselt Itaaliasse ja Madalmaadesse.

Vasegravüüris saavutati tehniline täius juba Martin Schongaueri (14301491) ja Albrecht Düreri teostes.

16. sajandil sai vaselõige enimkasutatavaks paljundusviisiks (eriti itaalia ja prantsuse kunstis, kus põhieesmärgiks kujunes maaliteoste reprodutseerimine).

Kunstnikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]