Anders Torstenson
|
See artikkel on rootsi riigimehest; samanimelise rootsi arhitekti kohta vaata artiklit Anders Torstenson (arhitekt). |
Anders Torstenson (2. jaanuar 1641 Stralsund – 8. november 1686 Stockholm) oli Rootsi riigimees.
Anders Torstenson sündis feldmarssal Lennart Torstensoni (1603–1651) ja vabapreili Beata De la Gardie (1612–1680) pojana. Tema ema oli Ekholmi vabahärra Johan De la Gardie (1582–1642) tütar.
Anders Torstenson õppis Uppsala Ülikoolis, oli Karl XI troman ja riigi tallmeister, 8. jaanuarist 1673 riiginõunik, 1674–1681 Eestimaa kindralkuberner ja 1684–1686 Turu õuekohtu president.
Ta oli Ortala krahv, Virestadi vabahärra, Forstena, Reesta, Raasiku, Lennartsnäsi, Segersjö, Penningby, Ökna ja Lydöö härra.
Eestimaal talle De la Gardie perekonnalt pärimise teel kuulunud Kehra mõisa müüs ta 1665 Tallinna superintendendile Magnus Gabriel Elferingile[1] , isalt päritud Järvamaa Koeru kihelkonna Aruküla ja Paide kihelkonna Mäo mõisad müüs ta 1669 35 000 hõberubla eest Liivimaa Kubernerile kindralleitnant Hans von Fersenile (Sipa).[2][3], ning Raasiku mõisa pantis ta 1674. aastal 38 000 riigitaalri eest krahv Otto Wilhelm Königsmarckile (1639–1688), kes 1682 abiellus tema abikaasa onu Magnus Gabriel De la Gardie tütrega.[4]
Perekond[muuda | muuda lähteteksti]
Andres Torstenson abiellus 1665 Christina Stenbockiga (1649–1719), kes oli riiginõuniku, Bogesundi krahvi Gustaf Otto Stenbocki ja Läckö krahvinna Christina Catharina De la Gardie tütar ning Jakob De la Gardie tütretütar.[5] Abielust sündisid:
- Beata Torstenson (1667–1691), abiellus 1690 Gustaf Adolf von Aschebergiga (1661–1691), kes oli Rutger von Aschebergi (1621–1693) poeg
- Brita Christina Torstenson (1669 – 14. juuli 1671)
- Margaretha Torstenson
- Anders Torstenson (1676–1709), Uusimaa ja Häme rügemendi ülem, hukkus Poltaava lahingus
- Jakob Torstenson (1678–1715), hukkus Stresowi lahingus Rügeni saarel
- Karl Ulrik Torstenson (1685–1727), Närke ja Värmlandi rügemendi ülem, kindraladjutant; Ulvsunda, Raasiku ja selle juurde rajatud Aruküla kõrvalmõisa omanik[6], abiellus Croneborgi krahvitar Anna Margareta Oxenstiernaga (1692–1755), kes oli Zweibrückeni kuberneri, Croneborgi krahvi Gabriel Turesson Oxenstierna (1642–1707) ja Södermöre krahvinna Christina Oxenstierna (1651–1711) tütar, krahv Erik Oxenstierna (1624–1656) tütretütar.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kehra mõis Eesti Ajalooarhiivi kinnistute registris
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Mäo (Paide khk)
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Aruküla (Koeru khk)
- ↑ Raasiku mõis Eesti Ajalooarhiivi kinnistute registris
- ↑ Wilhelm Gabriel Lagus: Åbo hofrätts historia intill den 12 nov. 1823, då Hofrätten firade sin andra ... (1834) lk. 23
- ↑ Aruküla mõis Eesti Ajalooarhiivi kinnistute registris
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
| Eelnev Eestimaa kuberner |
Eestimaa kindralkuberner 1674–1681 |
Järgnev Robert Lichton |
| Eelnev Vabahärra Ernst Johan Creutz vanem |
Turu õuekohtu president 1684–1686 |
Järgnev Krahv Robert Lichton |