Põhjamaade Investeerimispank

Allikas: Vikipeedia
Investeerimispanga logo
Põhjamaade Investeerimispanga liikmed

Põhjamaade Investeerimispank (Nordic Investment Bank, NIB) on rahvusvaheline finantsinstitutsioon, mis kuulub Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani riigile.

Pank tegeleb laenutegevusega nii oma liikmesriikides kui ka arenevatel turgudel: Euroopas, Aafrikas, Lähis-Idas, Aasias ja Ladina-Ameerikas. NIB-i peakontor asub Soomes Helsingis. Panga tegevus toimub inglise ja rootsi keeles.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tegevust alustas NIB 1976. aasta augustis Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi koostöö tulemusena. Esimene laenuleping sõlmiti 1977. aastal koguväärtuses 40 miljonit USD. 1982. aastal said NIB-i pikaajalised laenud kõrgeima võimaliku krediidireitingu AAA/Aaa. 1983. aastal andis pank välja esimese laenu väljaspool asutajariike. 1992 osales pank Balti erasektori ülesehitamisel Baltic Investment Programi (BIP) raames. 2001. aastal liitus NIB Northern Dimensional Environmental Partnership (NDEP) programmiga. 2005. aastal kaasas NIB oma liikmeteks Eesti, Läti ja Leedu.

Missioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

NIB-i missioon on tagada liikmesriikide jätkusuutlik kasv pikaajaliste laenude abil konkurentsi ja keskkonna parendamiseks, kooskõlas panganduse põhimõtetega.

„The Nordic Investment Bank promotes sustainable growth of its member countries by providing long-term complementary financing, based on sound banking principles, to projects that strengthen competitiveness and enhance the environment. “

NIB

Strateegia[muuda | redigeeri lähteteksti]

NIB on defineerinud oma strateegias kaks peamist suunda. Need on konkurents ja keskkond. Konkurentsi arendab NIB oma liikmesriikide vahel laenudega neljale majanduse valdkonnale:

  • Energeetika ja keskkond;
  • Taristu, transport ja telekommunikatsioon;
  • Töötlev tööstus ja teenused;
  • Finantsinstitutsioonid ja VKEd.


Toetusvaldkonda kuuluvad suured energiaprojektid, tööstusettevõtte tootmistehnoloogiate täiustamine ja arendustegevus. Laenu väljastatakse avalikule sektorile ja erasektori suurettevõttetele. NIB toetab ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid läbi kohalike finantsasutuste.

NIB hindab loodus- ja sotsiaalkeskkonna mõjusid laenutaotluste rahuldamisel. NIB-i huvisfääri kuulub:

  • keskkonna säilitamine, kaitse ja täiustamine;
  • inimtervise kaitse;
  • optimaalne loodusressursside kasutamine;
  • keskkonda säästev tehnoloogia;
  • taastuvenergia;
  • kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamine.

Struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iga liikmesriik määrab ühe kuraatori. Kuraatorid kuuluvad kuratooriumi, panga kõrgeima otsustusõigusega organi, mis vastutab panga staatuse ja kapitali eest. Kuratoorium kontrollib direktorite nõukogu tööd ja kiidab heaks direktorite nõukogu auditeeritud finantsavaldused. Kuraatori eesistuja vahetub liikmesriikide vahel. Liikmesriigid määravad ka ühe liikme keskkomiteesse, mis on panga järelvalveorgan. Finantsalaste avalduste eest vastutab direktorite nõukogu. Iga liikmesriik määrab ühe esindaja ning eesistuja vahetub liikmete vahel. Direktorite nõukogu kontrollib panga presidendi tööd ja võib määrata presidendi õigusi pangaalaste otsuste tegemisel. NIB-i direktor on 2005. aastast Johnny Åkerholm. Panga presidendi alluvusse kuulub 170 töötajat kõigist liikmesriikidest.

Kapital[muuda | redigeeri lähteteksti]

NIB-i käsutuses on 6,1 miljardit eurot. Kapital on proportsionaalne iga liikmesriigi sisemajanduse kogutoodanguga (SKT). 2011. aasta 16. veebruari seisuga jaguneb kapital liimesriikide vahel järgnevalt (summad on antud eurodes):[1]

Riik Kapital Osakaal
Eesti 56 254 434 0,9%
Island 58 075 722 0,9%
Läti 82 072 738 1,3%
Leedu 119 795 914 2,0%
Soome 1 088 148 207 17,7%
Taani 1 293 922 083 21,1%
Norra 1 320 805 204 21,5%
Rootsi 2 122 828 784 34,6%
Kokku 6 141 903 086 100%

Kogukapitalist moodustab reaalselt sisse makstud kapital 418 601 549 EUR ehk 6,82%. 2010. aastal laenas NIB 4,1 miljardit eurot 65 tehinguga 11 valuutas. Kogulaen ulatus aasta lõpuks 19,944 miljardi euroni ja aasta puhaskasum oli 211 miljonit eurot.[2]

NIB-i pikaajaliste laenude krediidireiting on aastast 1982 AAA/Aaa, mis on kõrgeim võimalik reiting.[3][4]

Koostöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvusvaheline koostöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

NIB teeb rahvusvahelisel tasandil koostööd mitmete finantsasutustega, sealhulgas: Aasia Arengupank (Asian Development Bank; lühend ADB), Aafrika Arengupank (African Development Bank; AfDB), Euroopa Nõukogu Arengupank (Council of Europe Development Bank; CEB), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Aregupank (European Bank for Reconstruction and Development; EBRD), Ameerika Riikide Arengupank (Inter-American Development Bank; IDB) ja Maailmapank.

Lisaks teeb NIB koostööd mitmete vahendajatega väikese ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks. Vahendajad on enamasti liikmesmaade kommertspangad.

Nordic Finance Group[muuda | redigeeri lähteteksti]

NIB on osa Nordic Finance Groupist, mis koosneb neljast rahvusvahelisest finantsinstitutsioonist ja asuvad Helsingis. Institutsioonid pakkuvad finantseeringuid vastavalt oma kompetentsile. Grupi liikmed on: Põhjamaade Investeerimispank (Nordic Investment Bank; NIB), Põhjamaade Arengufond (Nordic Development Fund; NDF), Põhjamaade Keskkonnainvesteeringute Korporatsioon (Nordic Environment Finance Corporation; NEFCO) ja Nordic Project Fund (Nopef).

Põhjamaade Arengufond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhjamaade Arengufond (Nordic Development Fund; NDF) on Põhjamaade poolt rahastatav arengufond, mille eesmärk on võidelda vaesuse ja kliimamuutustega arengumaades. Arengufond toetab laenudega maid nagu Uganda, Rwanda, Laos, Vietnam ja Kambodža. Raha eraldatakse taastuvenergiale, taasmetsastamisele ja üleujutuskaitsete rajamisele. Fondi kapitalimaht on 890 miljonit eurot.[5]

Põhjamaade Keskkonnainvesteeringute Korporatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhjamaade Keskkonnainvesteeringute Korporatsioon (The Nordic Environment Finance Corporation; NEFCO) on rahvusvaheline finantsasutus, mille asutasid 1990. aastal Põhjamaad. NEFCO on rahastanud hulgaliselt keskkonnaprojekte Kesk- ja Ida-Euroopas, seahulgas Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes. NEFCO esmane prioriteet on kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine ja Läänemere ökosüsteemi taastamine. NEFCO tegeleb praegu ligi 400 väiksema ja suurema projektiga mitmetes erinevates valdkondades: keemilised ained, mineraalained, metallid, toitlustus ja tehnika, põllumajandus, veepuhastus, munitsipaalteenused, jäätmekäitlus, tuumajäätmete käitlus, keskkonnahaldus ja keskkonnaseadmete toodang. NEFCO fondi maht on 113,4 miljonit eurot ning kaasfinantseerimismaht on enamasti 30%.[6]

Nordic Project Fund[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nordic Project Fund (Nopef) on väikese ja keskmise suurusega ettevõttele suunatud laenufond, mis pakub kaasrahastamist tasuvusuuringute ja ekspordiprojektide läbiviimisel. Nopefi eesmärk on suurendada konkurentsi Põhjamaades ning aidata ettevõtetel jõuda rahvusvahelisele turule. Nopef huvitub jätkusuutlikust arengust ning keskkonnahoiust. Nopefi rahastavad Taani, Soome, Island, Norra ja Rootsi. Nopef laenas 2009. aastal 3,68 miljonit eurot.[7]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]