Köppeni kliimaklassifikatsioon

Allikas: Vikipeedia

Köppeni kliimaklassifikatsioon loodi 20. sajandi algul saksa klimatoloogi Wladimir Köppeni poolt. Tõenäoliselt on see kõige laiemalt kasutatav kliimaklassifikatsioon maailmas. Seda on edasi arendanud Köppeni õpilased Geiger ja Pohl. Köppeni süsteemi eeliseks on objektiivsus: iga kliimatüüp on ära määratud kas sademete hulga või õhutemperatuuri alusel. Igale kliimatüübile vastab kuni kolmetäheline kood. Kõige üldisemalt jagatakse kõik kliimatüübid viie grupi vahel: A, B, C, D ja E.

Viis kliimatüüpi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Köppeni-Geigeri klimmaklassifikatsiooni järgi uuendatud maailma kliimakaart[1]
██ Af ██ Am ██ Aw ██ BWh ██ BWk ██ BSh ██ BSk ██ Csa ██ Csb ██ Cwa ██ Cwb ██ Cfa ██ Cfb ██ Cfc ██ Dsa ██ Dsb ██ Dsc ██ Dsd ██ Dwa ██ Dwb ██ Dwc ██ Dwd ██ Dfa ██ Dfb ██ Dfc ██ Dfd ██ ET ██ EF

A – troopiline vihmane kliima

B – kuiv kliima

  • Aurumine ületab keskmiselt sademetehulga terve aasta vältel, mistõttu ei lähtu sellest kliimavöötmest ükski jõgi

C – niiske kliima maheda talvega

  • Külmima kuu keskmine temperatuur on +18 °C ja –3 °C vahel
  • Vähemalt ühe kuu keskmine temperatuur ületab +10 °C
  • Sellel kliimatüübil on välja kujunenud nii suvi kui ka talv

D – niiske kliima külma talvega

  • Külmima kuu keskmine temperatuur on alla –3 °C
  • Kõige soojema kuu keskmine temperatuur ületab +10 °C, see isoterm ühtib üldjoontes metsa kasvu poolusepoolse piiriga

E – polaarkliima

  • Kõige soojema kuu keskmine temperatuur on alla +10 °C
  • Selles kliimavöötmes ei esine tõelist suve

Grupid A, C, D ja E on defineeritud keskmise temperatuuri alusel, ainsana on B defineeritud sademete ja aurumise suhte alusel. Gruppidel A, C ja D on piisavalt metsadele ja rohumaadele vajalikku soojust ja sademeid. Peale nende tuuakse eraldi kliimatüübina välja H ehk mäestikukliima, selles kliimavöötmes muutub kliima väga kiiresti seoses kõrgusvööndilisusega.

Need viis kliimatüüpi jaotatakse 12 gruppi järgnevate koodide alusel:

  • S – poolkõrb, stepp (järgneb vaid kliimatüübile B)
  • W – kõrb (järgneb vaid kliimatüübile B)
  • f – niiske, kuiva hooaega ei ole (järgneb kliimatüüpidele A, C ja D)
  • w – kuiv hooaeg talvel (talv madala Päikese tähenduses)
  • s – kuiv hooaeg suvel (suvi kõrge Päikese tähenduses)
  • m – mussoonkliima (lühike kuivaperiood)


Eelpool kirjeldatud tähtkoodide kombineerimisel saame alljärgnevad kliimatüübid:

  • Af – troopilise vihmametsa kliima, kõige kuivema kuu sademetehulk ületab 60 mm
  • Am – Af tüübi mussoonvariant, kõige kuivema kuu sademetehulk on alla 60 mm; selgelt eristuv põuaperiood
  • Awsavannikliima, vähemalt ühe kuu sademetehulk on alla 60 mm; selgelt eristuv põuaperiood
  • BS – stepikliima, tavaliselt asetseb kõrbete ja A, C, ning D grupi vahel
  • BW – kõrb, kuiv kliima, aastane sademetehulk jääb alla 400 mm
  • Cf – pehme niiske kliima kuiva hooajata, kõige kuivema kuu keskmine sademetehulk ületab 30 mm
  • Cw – pehme niiske kliima kuiva talvega, sademeterohkeima kuu sademetehulk ületab vähemalt kümnekordselt sademetevaeseima kuu sademetehulga
  • Cs – pehme niiske kliima kuiva suvega, kõige kuivema kuu sademetehulk on alla 30 mm. Sademeterohkeima kuu sademetehulk ületab vähemalt kolmekordselt sademetevaeseima kuu sademetehulga.
  • Df – niiske talv lumise metsaga, kuiva hooaega pole
  • Dw – "lumise metsa kliima" kuiva talvega
  • ETtundrakliima, kõige soojema kuu keskmine temperatuur jääb 0 °C ja +10 °C vahele
  • EFkülmakõrbe kliima, igilume ja -jää kliima, mitte ühegi kuu keskmine temperatuur ei ületa 0 °C

Lisaks kahele eelnevale kasutatakse ka kolmandat tähte, mis täpsemalt iseloomustab temperatuurirežiimi. Vastavad tähed on:

  • a – kuum suvi, kõige soojema kuu keskmine temperatuur on üle +22 °C
  • b – soe suvi, kõige soojema kuu keskmine temperatuur on alla +22 °C
  • c – jahe suvi, alla nelja kuu keskmised temperatuurid on üle +10 °C
  • d – väga külm talv, külmima kuu keskmine temperatuur on alla –38 °C
  • h – kuiv ja kuum, aasta keskmine temperatuur on üle +18 °C
  • k – kuiv ja külm, aasta keskmine temperatuur on alla +18 °C

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Peel, M. C. and Finlayson, B. L. and McMahon, T. A. (2007). "Köppeni–Geigeri kliimaklassifikatsiooni järgi uuendatud maailma kliimakaart". Hydrol. Earth Syst. Sci. 11: 1633–1644. ISSN 1027-5606.  (direct: Final Revised Paper)