12. september

12. september on Gregoriuse kalendri 255. (liigaastal 256.) päev. Juliuse kalendri järgi 30. august (1901–2099).

---

Sündmused:

Eestis

• 1919 – Vabariigi Valitsus nimetas Jaan Tõnissoni saadikuks Ameerika Ühendriikides.
• 1939 – Ülemiste lennuväljal ristiti PTO-4 tüüpi lennuk ES-EAK.

Maailmas

• 1213 – Muret´ lahing, Simon de Montfort purustas albilasi toetava Aragóni väed.
• 1609 – Inglise meresõitja ja maadeuurija Henry Hudson sisenes hiljem tema järgi nime saanud jõele praeguses New Yorgi osariigis.
• 1683 – Viini lahingu lõpp, Poola kuningas Jan III ja Lorraine'i hertsog Charles vabastasid Viini türklaste piiramisrõngast.
• 1772 – Venemaa vallutas Pärsialt Kaspia mere ääres asuva Bakuu ja Derbenti.
• 1801 – Venemaa keiser Aleksander I kuulutas välja Gruusia anneksiooni.
• 1848 – Šveitsis võeti vastu uus põhiseadus, millega maa muutus tugeva keskvalitsusega föderaalriigiks.
• 1878 – Londonis pandi püsti Egiptuses umbes 1475. aastal e.Kr. valminud mustast kivist obelisk.
• 1890 – valged asunikud rajasid Salisbury, millest sai Rodeesia pealinn, hiljem Zimbabwe pealinn Harare. Linna algne nimi pandi tollase inglise peaministri lord Salisbury järgi.
• 1910 – Los Angelese politseis asus tööle Alice Stebbins Wells, maailma teadaolevalt esimene naispolitseinik.
• 1938 – Adolf Hitler nõudis sudeedisakslastele autonoomiat.
• 1940 – neli teismelist avastasid Prantsusmaal sensatsiooni tekitanud 17 000 aasta vanused Lascaux' koopamaalingud.
• 1944 – esimesed USA väed jõudsid Saksamaa pinnale.
• 1953 – Nikita Hruštšov valiti Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei keskkomitee esimeseks sekretäriks.
• 1953 – John F. Kennedy abiellus Jacqueline Bouvier'ga.
• 1959 – startis Nõukogude kosmosesond Luna-2, mis oli esimene Kuul maandunud kosmoseaparaat.
• 1968 – Albaania lahkus Varssavi pakti maade hulgast.
• 1970 – Palestiina sissid lasksid Jordaanias õhku kolm kaaperdatud lennukit. Kõik pantvangid olid aga enne vabastatud vastutasuks palestiinlastest vangide vabakslaskmise eest.
• 1974 – Etioopias kukutati sõjaväelise riigipöördega keiser Haile Selassie, kes oli valitsenud alates 1930. aastast.
• 1976 – Pekingis toimusid Mao Zedongi matused.
• 1977 – Lõuna-Aafrika neegrite kodanikuõiguste eest võitlejate juht Steve Biko suri politsei aresti all.
• 1980 – Türgis pandi toime sõjaväeline riigipööre.
• 1986 – Iisraeli sõjalennukid ründasid arvatavat palestiina sisside baasi Lõuna-Liibanoni sadamalinna Siidoni lähedal.
• 1989 – Poola parlament kiitis hääletusega heaks peaminister Tadeusz Mazowiecki valitsuse. Ametiühinguliidu Solidaarsus juhitud valitsuse võimulepääsuga lõppes ametlikult kommunistide valitsusaeg Poolas.
• 1990 – Ida- ja Lääne-Saksamaa ning Teise maailmasõja aegsed liitlasriigid kirjutasid alla lepingule, millega taastati ühendatud Saksamaa suveräänsus ning defineeriti riigi rahvusvaheline staatus.
• 1992 – Peruu pealinnas Limas vahistati maoistliku sissiliikumise Särav Tee asutaja Abimael Guzman.
• 1993 – Horvaatia mässulised serblased korraldasid raketirünnakuid pealinna Zagrebi pihta.
• 1994 – Quebeci separatistlik ühendus Parti Quebecois saavutas parlamendis tugeva enamuse.
• 1995 – paduvihmadest vallandatud laviinid matsid Põhja-Indias Kullu lähedal enda alla vähemalt 70 inimest.
• 1996 – Talebani võitlejad tugevdasid oma positsioone Afganistani idaosa strateegilise tähtsusega Jalalabadi linnas.
• 1997 – Iisraeli raketirünnakus Lõuna-Liibanonile hukkus kuus Liibanoni sõdurit ja üks tsiviilisik.
• 1998 – Albaanias mõrvati opositsioonilise Demokraatliku Partei üks juhte, parlamendisaadik Azem Hajdari.
• 1999 – Indoneesia teatas, et lubab rahvusvahelised rahuvalveväed Ida-Timorisse, kus pärast iseseisvushääletust puhkesid rahutused.
• 2001 – NATO teatas, et on esimest korda oma 52-aastase ajaloo jooksul valmis rakendama alliansi vastastikuse kaitse klauslit, nn. artiklit 5, kui peaks vajatama kollektiivset vastulööki USA-d tabanud rünnakutele.
• 2002 – ÜRO kõrgemaks inimõigusvolinikuks sai Brasiilia diplomaat Sergio Vieira de Mello. De Mello hukkus 2003. aasta 19. augustil Bagdadis toimunud pommiplahvatuses, olles seal tööl ÜRO Iraagi-eriesindajana.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 12. septembril

• 1494 – François I, Prantsuse kuningas
• 1852 – Herbert Henry Asquith, Briti peaminister
• 1884 – Martin Klein, eesti maadleja
• 1886 – Alfred Mõttus, Eesti poliitik
• 1888 – Maurice Chevalier, prantsuse näitleja
• 1913 – Jesse Owens, USA sportlane
• 1921 – Stanisław Lem, poola kirjanik ja filosoof
• 1942 – Heidi-Ingrid Maaroos, eesti arstiteadlane
• 1942 – Jaak-Hans Kuks, endine Eesti riigikogu liige
• 1944 – Barry White, ameerika laulja
• 1954 – Peeter Volkonski, eesti näitleja ja lavastaja
• 1959 – Riina Airenne, eesti laulja
• 1959 – Ervin Runnel, eesti ajakirjanik
• 1961 – Mylène Farmer, prantsuse laulja
• 1961 – Rein Kolk, eesti kardioloog
• 1972 – Anders Aukland, norra murdmaasuusataja
• 1986 – Emmy Rossum, USA filminäitleja

Surnud:

 Pikemalt artiklis Surnud 12. septembril

• 1612 – Vassili IV, Vene tsaar aastatel 1606–1610
• 1680 – Per Brahe, rootsi sõjaväelane ja riigitegelane
• 2000 – Konrad Kujau, võltsitud "Hitleri päevikute" autor
• 2003 – Johnny Cash, USA kantrilaulja
• 2009 – Pille Valk, eesti teoloog ja ajaloolane

Pühad:

• ...

Ilmarekordid:

• ...

---

1922 – Tallinnas avati Riigikogu hoone. Selleks sai Eugen Habermanni ja Herbert Johansoni projekti järgi ümber ehitatud 1917. aasta veebruarirevolutsiooni käigus mahapõletatud endine Toompea lossi konvendihoone, milles tollal asus kubermanguvangla. 1990 – Ida- ja Lääne-Saksamaa ning Teise maailmasõja aegsed liitlasriigid (USA, NSV Liit, Suurbritannia ja Prantsusmaa) kirjutasid alla lepingule, millega taastati taasühinenud Saksamaa suveräänsus. 2003 – 71-aastaselt suri USA kantrilaulja Johnny Cash. redigeeri

Vaata ka: 11. september ~ 13. september ~ Aasta päevad