Pass

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on isikuttõendava dokumendi kohta; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Pass (täpsustus)

Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.

Pass on reisidokument, mis on ette nähtud isiku tuvastamiseks ja riigipiiri ületamiseks.

Pass Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti passi esikaas, ühise Euroopa Liidu passi kujundusega alates 2006. aastast

Eestis antakse isikut tõendavate dokumentidena välja erinevat liiki passe:

Eesti kodaniku passe on alates 1991. aastast välja antud neli erinevat liiki:

  • Sinikaaneline pass, mille tagumise kaane sisepoolele kanti omaniku andmed ja foto kleebiti originaalis sisse, masinloetav kood puudus ja andmeleht oli "kaitstud" kilega, millel oli jätkuvjoones kolme lõvi kujutis.Allkirja kirjutas omanik ise passi kättesaamisel otse passi sisse.
  • Sinikaaneline pass, sama nagu eelmine, lisatud oli masinloetav kood ja pildi alumisseparempoolsesse nurka lisati ilma värvita reljeeftemplikanne.
  • Sinikaaneline pass, mille kolmadale leheküljele kanti isikuandmed. Foto ja allkiri skänniti ja trükiti otse passi. Samuti lisati passi omaniku foto kujund vesipildina.
  • Bordoopunasekaaneline pass, sama nagu eelmine, kusjuures sünnikoht märgitakse ainult riigi täpsusega ja sisse on kantud tõlked kõigisse ülejäänud üheksateistkümnesse Euroopa Liidu ametlikke keeltesse.

Pass Euroopa Liidu liikmesriikides[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksamaal antakse bordoopunaseid passe välja juba aastast 1988. Nende kaaned on kõvad (papp kaetud riidega), andmeleht on nii eest kui ka tagant kõvakilesse integreeritud. Alates oktoobrist 2005 antakse välja saatjakiibiga passe. Lisaks sellele antakse välja rohekaanelisi passe, mille saavad taotlejad erandkorras kätte KOHE, kui neil on äkiline reis vajalik.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõna pass on eesti keeles lühendatud valik prantsuse keelsest sõnast Passeport, mis märkis läbipääsu luba linnaväravatest või sadamasse. Eestis hakati välja andma passe Eestimaa ja Liivimaa kubermangu elanikele, pärast 1863. aasta passiseadust, elanikele, kes lahkusid ajutiselt või alaliselt oma kodukubermangust Venemaa sisekubermangudesse või Venemaa keisririigi läänekubermangudesse. [1], [2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]