Merisk

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Merisk (perekond)

Merisk
Haematopus ostralegus0.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond: Merisklased Haematopodidae
Perekond: Merisk Haematopus
Liik: Merisk
Ladinakeelne nimetus
Haematopus ostralegus
L., 1758
Meriski levila. Kollane = suviti, sinine = talviti, roheline = aasta läbi.
Meriski levila. Kollane = suviti, sinine = talviti, roheline = aasta läbi.

Merisk (Haematopus ostralegus) on harakasuurune mererannikuid asustav lind. Pesitseb ka Eestis.

Sisukord

Levik [muuda]

Meriskid omavad ulatuslikku areaali ja mererannikuid asustades on nad levinud suurele osale Euraasia ja Aafrika rannikutest ning paljudes Venemaa paikades pesitsevad nad suviti ka siseveekogude ääres.

Eesti territooriumil on meriskid tavalised keskmise arvukusega haudelinnud, keda kohtab rannikul ja Lääne-Eesti saartel. Meriski pesitsusaegset arvukust hinnatakse 3000 - 4000 paarile [2].

Elupaigad [muuda]

Põhilisteks elupaikadeks on vee lähedal paiknevad klibu- ja liivarannikud või madalad rohtunud ning kariloomade poolt kõvaks tallatud rannaäärsed alad.

Meriski munad

Välimus [muuda]

Meriskil on mustade sulgedega kaetud pea, kael ja keha ülemine pool ning keha alaosa on valge. Iseloomulikuks on võrdlemisi pikk, kinaveripunane nokk. Jalad on roosakad.

Merisk kaalub tavaliselt 470–560 grammi.[3]

Noor merisk

Merisk on Fääri saarte rahvuslind.

Viited [muuda]

Välislingid [muuda]

Pilte