Hallhüljes
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Hallhüljes (perekond) |
| Hallhüljes | ||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||||
|
||||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||||
| Halichoerus grypus (Fabricius, 1791) |
||||||||||||||||
Hallhülje levila (sinisega)
|
Hallhüljes (Halichoerus grypus) on üks kolmest Eestis elavast hülglasest, omanimelise perekonna ainuliik. Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja.
Hallhülge levila hõlmab Atlandi ookeani põhjaosa mõlemat kallast, enamikus neis paigus on arvukas, üksnes Läänemere piirkonnas on teda vähe.
Välimus [muuda]
Hallhüljeste keha nagu nimigi ütleb on hallikas. Hallhüljeste tüvepikkus on 210–330 cm (isastel kuni 330 ja emastel kuni 250 cm). Isaste kehakaal 170–310 kg ja emastel 105–186 kg. [1]
Looduskaitse [muuda]
Hallhüljes kuulub Eestis III kaitsekategooriasse. Vajadus viia 2010. aastal hallhüljes II kaitsekategooriast III-sse, tulenes sellest, et hallhülge arvukus on viimastel aastatel kasvanud üle kahe korra – 1500-lt 3700 kuni 4000-ni.
Viited [muuda]
- ↑ MacDonald, D. W & Barrett P. Euroopa imetajad. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2002, lk 148–150