Naddoddur

Allikas: Vikipeedia

Naddoddur (islandi Naddoður, vanapõhja Naddoddr; Naddoddur on fäärikeelne nimekuju) oli fäärlasest viiking, kellele omistatakse Islandi avastamine. Naddoddur oli ka üks esimesi asunikke Fääri saartel: peale seda kui Grímur Kamban sinna esimesena aasta 825 paiku elama asus. Naddoddur sündis Lõuna-Norras Agderis, mis koosneb Norra maakondadest Aust-Agder ja Vest-Agder.[1]

Keskaegne Islandi käsikiri Landnámabók ("Maa asustamise raamat") kirjeldab detaliselt Islandi asustamist (islandi keeles landnám) Põhjamaadest pärit inimeste poolt 9. ja 10. sajandil. Selle käsikirja järgi avastas Islandi just Naddoddur, kes eksist Norrast Fääri saartele seilates ära ning triivis Islandi idarannikule. Ta tuli kaldale praeguse Reyðarfjörðuri linna lähedal kohas, kus olid laht ja mäed. Kuigi ta ronis mäe otsa, et otsida tuleasemetest tõusvat suitsu, ei näinud ta jälgi inimestest. Seejärel otsustas ta jätkata oma teekonda Fääri saartele, kuid kuna paati naastes hakkas lund sadama, nimetas ta leitud maa Lumemaaks (Snæland). Hiljem hakati saart aga kutsuma nimega Ísland (Iceland).

Arvatakse, et tema tütar on 11. sajandi alguses Shetlandil surnud Ann Naddodsdóttir, kelle hauakivi leiti 19. sajandi keskpaigas.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. The First Settlers. Kasutatud 08.03.2014. (inglise)

Muud allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • O'Donoghue, Heather "Old Norse-Icelandic literature: a short introduction". Wiley-Blackwell, 2004.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]