Lunn

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Lunn (perekond)

Lunn
Puffin Latrabjarg Iceland.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond: Alklased Alcidae
Perekond: Lunn Fratercula
Liik: Lunn
Ladinakeelne nimetus
Fratercula arctica
(Linnaeus, 1758)

Lunn ehk põhjalunn (Fratercula arctica) on merelind lunni perekonnast alklaste sugukonnast.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lunn on levinud Atlandi ookeani kesk- ja põhjaosas, sealhulgas Fääri saartel, Islandil, Teravmägedel, Koola poolsaarel, Novaja Zemlja läänerannikul ja Põhja-Ameerika kirdeosas.

Alates 19. sajandi keskelt on lunni levila tugevasti vähenenud otsese inimtegevuse tõttu.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lunn on üks väiksemaid alklasi: üldpikkus 26–29 cm, kaal 440–590 g. Teda on teistest alklastest lihtne eristada noka järgi, mis on eredat värvi, kõrge ja kitsas, küljelt vaadates kolmnurkse kujuga. Nokal on mitu ristivagu.

Sulestik on pealt must, alt valge, peaküljed ja kurgualune hallid. Jalad on oranžid.

Lunn on vaikne lind. Ainult harva teeb ta kähisevat häält.

Elupaik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lunn asustab pesitsusajal kaljust mererannikut, kus pesitseb kolooniatena. Eriti meeldivad talle pehme turbapinnasega saared, kus on lihtne pesaurge kraapida. Ainult harva pesitsevad nad sügavates kaljupragudes. Linnulaatadel hõivavad lunnid harilikult kõige ülemise vööndi, sest seal on pinnas pehmem.

Lunnid

Pesauru kraabib lunn jalgade ja võib-olla noka abil. See on tavaliselt kaarjas, harvem sirge, 1–2 m, heades tingimustes 3 m sügavune. Vanad, korduvalt kasutatud urud muutuvad mitme kambriga labürintideks. Pesavooderdis on kasin, koosneb rohukulust ja sulgedest ning vahel vetikatest.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lunn toitub peamiselt kaladest (heeringas, moiva, tobias, kuid ka koorikloomadest, zooplanktonist, limustest, vähkidest ja hulkharjasussidest).