Kütus
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
Selles artiklis puuduvad viited. Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid. |
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit). Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks (küttepuit, maagaas), eluaseme soojendamiseks (küttepuit), transpordivahendite ja masinate mootoreis (bensiin, petrooleum, diislikütus), tööstuses jne.
Sisukord |
Kütuse liigid [muuda]
Fossiilne kütus [muuda]
Tahkekütused [muuda]
Vedelkütused [muuda]
- Nafta
- Vedelgaas
- Benseen
- Tolueen
- Ligoriin
- Bensiin
- Lennukibensiin ehk aviobensiin
- Reaktiivkütus ehk lennukipetrool
- Diislikütus
- Petrooleum ehk lambiõli
- Tehniline bensiin
- Kerge kütteõli ehk ahjukütus ehk küttepetrool
- Raske kütteõli
- Õlijäätmed
- Kasutatud mootoriõli
- Kasutatud kompressoriõli
- Kasutatud turbiiniõli
- Kasutatud määrdeõli
- Kasutatud hüdroõli
- Kasutatud masinaõli
- Kasutatud transmissiooniõli
- Kasutatud metallitöötlusõli
- Kasutatud elektriisolatsiooniõli
- Kasutatud korrosioonitõrjeõli
- Reostustõrjel, mahutite pesemisel vms kogutud emulsioonid
- Õlijäägid
- Põlevkiviõli
- Kivisöetõrv
- Põlevkivitõrv
Gaaskütused [muuda]
- Maagaas
- Naftagaas ehk kõrvalgaas
- Kildagaas
- Metaan
- Etaan
- Atsetüleen
- Propüleen
- Metüülatsetüleen-propadieen
- Etüleen
- Propaan
- Butaan
- Heksaan
- Ammoniaak
- Kivisöegaas ehk koksigaas
- Põlevkivigaas
- Generaatorgaas ehk veegaas
- Kõrgahjugaas
- Vesinik
Taastuvkütus [muuda]
Tahkekütused [muuda]
- Metsas kasvavatest puudest ja põõsastest toodetavad tahked kütused
- Küttepuit
- Küttepuidu notid, pakud, halud
- Hagu
- Küttepuidu nottidest valmistatud hakmed
- Raiejäätmete hakmed
- Kogupuu hakmed
- Puusüsi (nt grillsüsi)
- Vaik
- Tõrv
- Käbid
- Sae-, plaadi-, mööbli- ja tselluloositööstuse jäätmetest tahked kütused
- Puukoor
- Saepuru
- Saetööstuse hakmed (kasutatakse peamiselt tselluloosi toormena, vähemal määral energeetikas)
- Küttepinnud (laudade servamisjäägid)
- Tükilised mõõtulõikamise jäägid (prussi-, laua-, lipi-, plaadi- ja liistujupid, klotsid, tükid)
- Praakmaterjal
- Höövlilaast
- Teiste sektorite puidujäätmed
- Puidujäätmetest väärindatud kütused
- Küttepuit
- Põllumajandusest saadavad tahked kütused
- Õled ehk põhk
- Aganad
- Teravili
- Hein
- Silo
- Suhkruroog
- Köögiviljapealsed
- Kartulipealsed
- Biomassikultuurid
- Energiahein
- Päideroog ehk harilik paelrohi
- Ida-kitsehernes ehk galeega
- Roog-aruhein
- Ohtetu luste
- Harilik kerahein
- Siidpöörise liigid (prk Miscanthus)
- Harilik hiidroog
- Vitshirss
- Mais
- Sorgo
- Lutsern
- Kanep
- Energiavõsa
- Pajud (prk Salix)
- Paplid (prk Populus)
- Hall lepp
- Hübriidhaab
- Eukalüptiliigid (prk Eucalyptus)
- Energiahein
- Õlitaimede jäägid
- Rapsipõhk
- Rapsi õlikook
- Rapsisrott
- Rapsipellet
- Rapsiseemnekestad
- Päevalillevarred
- Päevalille õlikook
- Päevalillesrott
- Päevalille seemnekestad
- Õlitudra kuivatatud pressimisjäätmed
- Valge sinepi kuivatatud pressimisjäätmed
- Musta sinepi kuivatatud pressimisjäätmed
- Lutserni kuivatatud pressimisjäätmed
- Pallitud linakõrred
- Linaluud
- Linakook
- Puuvillakook
- Puuvillasrott
- Maapähklikoored
- Maapähklikook
- Maapähklisrott
- Safloorisrott
- Kookoskook ehk koprakook
- Kookossrott
- Palmikook
- Palmisrott
- Õliramtillakook
- Oliivisrott
- Sojaubade kestad
- Sojasrott
- Seesamisrott
- Kakaokestad
- Kakaosrott
- Guaarisrott
- Loomakasvatuse jäägid
- Toiduainetööstuse jäägid
- Leivajäätmed
- Kliid
- Pähklikoored
- Kuivatatud õlleraba
- Piirituse tootmise kuivjäägid
- Viinamarjaseemned
- Viinamarjasrott
- Viinamarjapulp
- Maisipulp ehk mitseena
- Kartulipulp
- Tsitruspulp
- Õunapulp
- Tomatipulp
- Suhkrupeedi difusioonilõigud
- Kartulikoored
- Köögiviljakoored
- Puuviljakoored
- Puuviljaseemned ja -varred
- Marjakestad ja -varred
- Tahked loomsed ja taimsed rasvad ning vahad (kütusena kasutatakse peamiselt riknenult, saastunult või madalama kvaliteediga toodangut)
- Looduslikest ja pool-looduslikest kooslustest saadavad tahked kütused
- Pilliroog
- Hundinui
- Vetikas
- Borneo rasv
- Hiina taimne küünlarasv
- Jaapani vahapuu vaha ehk vahamürgipuu vaha
- Lakipuu vaha
- Mürtelvaha ehk vahaporsa vaha
- Spermatseet ehk vaalavõidis
- Hall ambra
- Kalasteariin
- Kuivatatud küünalkala (Thaleichthys pacificus)[1]
- Kuivatatud tormipääsud (Hydrobatidae)[2]
- Hiina vaha ehk putukavaha ehk puuvaha (Ceroplastes ceriferus ja Ericerus pela putukatelt)
- Putukavaha (Coccus pela putukatelt)
- Jäätmekütus ehk põlevjäätmed ehk prügikütus
- Reoveesetted ehk reoveemuda
- Kodused biojäätmed
Vedelkütused [muuda]
- Biodiislikütus
- Etanool
- Metanool ehk puupiiritus
- Alkoholisegud (erinevate alkoholide sisaldusega segud, koostises peamiselt etanool, propanool ja butanool, mingil määral ka pentanool, heksanool, heptanool ja oktanool)
- Biobutanool
- Biobensiin (vetikatest toodetud heksaani ja dodecaani segu)
- Biodimetüüleeter
- Bio-ETBE (etüül-tert-butüüleeter)
- Bio-MTBE (metüül-tert-butüüleeter)
- Taimsed õlid (kütusena kasutatakse peamiselt riknenud või kasutatud õlina või biokütuste toormena)
- Loomsed õlid
- Peedimelass
- Suhkruroomelass
- Õllepraak
- Piiritusepraak
- Must leelis (kasutatakse kütusena peamiselt tselluloositööstuse omatarbeks)
- Ligniin (kasutatakse kütusena peamiselt tselluloositööstuse omatarbeks)
- Tökat
- Tärpentiin (on kasutatud ajalooliselt mootorikütusena sõjaaegse mootorikütuste defitsiidi korral)
Gaaskütused [muuda]
- Biogaas
- Prügilagaas
- Biometaan
- Puugaas
- Vesinik
- Väävelvesinik
- Ammoniaak
- Süsinikmonooksiid ehk vingugaas
- Dimetüüleeter ehk metoksümetaan
Raketikütus [muuda]
Tahkekütused [muuda]
- Ammoonium-perkloraat komposiitkütus, kus ammoonium-perkloraadist oksüdeerija ja metallioksiidist (nt diraudtrioksiidist) katalüsaator on polübutadieen-akrülonitriili või hüdroksüül-termineeritud polübutadieeni abil seotud pulbrilisest metallist kütusega:
- Nitrotselluloos
- Must püssirohi
- Tsingi ja väävli segu
- Suhkrul põhinevad raketikütused
Vedelkütused [muuda]
- Ühekomponendilised vedelad raketikütused vabastavad oma keemilise energia katalüsaatoriga kokku puutudes
- Kahekomponendilised vedelad raketikütused toimivad enne kasutamist eraldi hoitava kütuse ja oksüdeerija segul
- Kolmekomponendilised vedelad raketikütused toimivad enne kasutamist eraldi hoitava kahe erineva kütuse ja ühe oksüdeerija segul
Gaaskütused [muuda]
Hübriidkütused [muuda]
Geelkütused [muuda]
- Geeliks muudetud vedelad raketikütused
Tuumakütus [muuda]
- Tuumalõhustumisel (ehk tuumafissioonil) toimivad tuumakütused
- Tuumalagunemisel (ehk radioaktiivsusel) toimivad tuumakütused
- Tuumaühinemisel (ehk tuumafusioonil) toimivad tuumakütused
Oksiid tuumakütus [muuda]
- Uraandioksiid tuumakütus (UOX)
- Seguoksiid tuumakütus (MOX)
Metalne tuumakütus [muuda]
Keraamiline tuumakütus [muuda]
Vedel tuumakütus [muuda]
- Sulasoolareaktorikütus (liitium-, berüllium-, toorium- ja uraanfluoriidi segu)
- Uranüülisoolade vesilahus (nt uranüülsulfaat)
Kütteliikide võrdlus [muuda]
| Kütteliik | Rajamiskulu 100 m2 maja puhul | Plussid | Miinused | Aastane küttekulu kroonides |
|---|---|---|---|---|
| Õliküte (küttepetrool) | 95 000 kr | Suhteliselt väike hooldusvajadus, täisautomaatne | Hetkel kalleim kütteliik, suur rajamiskulu, kallis kütus | Ligi 17 000 kr |
| Puidugraanulküte | 105 000 kr | Peaaegu täisautomaatne, taastuvkütus | Suur rajamiskulu, graanulite ladustamine, paar korda kuus katla puhastus | 7 500 kr |
| Kivisöeküte | 50 000 - 60 000 kr | Odav ja kõrge energiatihedusega kütus | Ebamugav, määriv, raskesti automatiseeritav | 6 000 kr |
| Maagaasiküte | 65 000 - 70 000 kr | Täisautomaatne, minimaalne hooldus | Halb kättesaadavus, sõltuvus Venemaast, plahvatusoht | 6 200 kr |
| Elekter | 20 000 kr | Väikseim rajamiskulu, hooldusvaba, täisautomaatne, tuleohutus | Väga kallis energia, mitteautonoomne | 15 500 kr |
| Nunnauuni (voolukiviahi) | ca 100 000 kr | Hea soojusmahtuvus, talub kestvat suurt kuumust, taastuvkütus | Suur rajamiskulu, ei ole automatsiseeritav, ainus värv on sinakashall | 6 800 kr |
| Õhksoojuspump | Alates 22 000 kr | Odav rajada, odav pidada, hea tuleohutus | Ei soojenda tarbevett, pakasega kasutegur väike, müra, mitteautonoomne | 4 000 kr |
| Maasoojuspump | Alates 120 000 kr | Täisautomaatne, tuleohutuim | Suur rajamiskulu, võib tekitada igikeltsa, mitteautonoomne | 6 400 kr |
| Küttekamin | 25 000 - 50 000 kr | Annab kiiresti sooja, taastuvkütus | Puude ladustamine, tassimine, tuha väljavedu, ei ole automatsiseeritav | 5 000 - 7 500 kr |
| Pottkiviahi (kaks ahju) | 54 000 - 64 000 kr | Ei kuivata õhku nagu keskküte, odav rajada, odav pidada, taastuvkütus | Sama mis küttekamin | 4 000 - 6 000 kr |
| Tulikiviahi (voolukiviahi) | Alates 55 000 kr | Tervislik kliima, odav pidada, taastuvkütus | Sama mis küttekamin | 4 000 - 6 000 kr |
Tabel näitab kütteliikide suhtelist võrdlust 2005 aasta lõpu seisuga ja kroonides. Seadmete ja kütuste hinnad on pikas perspektiivis ühesuguste erinevustega, lühiajaliselt võib erinevusi esineda. Kui üks kütteliikidest liigub ära (valdavalt nafta) siis mingi aja jooksul loksuvad ka teised hinnad algsetesse proportsioonidesse tagasi.
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ "The History Of Candles" Wreathmakers Blog (vaadatud 11.12.2011)
- ↑ "The History of Candlelight" International Guild of Candle Artisans (vaadatud 11.12.2011)
