Kütus

Allikas: Vikipeedia

Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit). Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks (küttepuit, maagaas), eluaseme soojendamiseks (küttepuit), transpordivahendite ja masinate mootoreis (bensiin, petrooleum, diislikütus), tööstuses jne.

Kütuse täielikul põlemisel saadavat soojushulka (energiat) iseloomustab kütteväärtus.

Kütuse liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fossiilne kütus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tahkekütused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vedelkütused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gaaskütused[muuda | redigeeri lähteteksti]


Taastuvkütus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tahkekütused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vedelkütused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gaaskütused[muuda | redigeeri lähteteksti]


Raketikütus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tahkekütused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vedelkütused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gaaskütused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hübriidkütused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Geelkütused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Geeliks muudetud vedelad raketikütused

Tuumakütus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oksiid tuumakütus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Metalne tuumakütus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keraamiline tuumakütus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vedel tuumakütus[muuda | redigeeri lähteteksti]


Kütteliikide võrdlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kütteliik Rajamiskulu 100 m2 maja puhul Plussid Miinused Aastane küttekulu kroonides
Õliküte (küttepetrool) 95 000 kr Suhteliselt väike hooldusvajadus, täisautomaatne Hetkel kalleim kütteliik, suur rajamiskulu, kallis kütus Ligi 17 000 kr
Puidugraanulküte 105 000 kr Peaaegu täisautomaatne, taastuvkütus Suur rajamiskulu, graanulite ladustamine, paar korda kuus katla puhastus 7 500 kr
Kivisöeküte 50 000 - 60 000 kr Odav ja kõrge energiatihedusega kütus Ebamugav, määriv, raskesti automatiseeritav 6 000 kr
Maagaasiküte 65 000 - 70 000 kr Täisautomaatne, minimaalne hooldus Halb kättesaadavus, sõltuvus Venemaast, plahvatusoht 6 200 kr
Elekter 20 000 kr Väikseim rajamiskulu, hooldusvaba, täisautomaatne, tuleohutus Väga kallis energia, mitteautonoomne 15 500 kr
Nunnauuni (voolukiviahi) ca 100 000 kr Hea soojusmahtuvus, talub kestvat suurt kuumust, taastuvkütus Suur rajamiskulu, ei ole automatsiseeritav, ainus värv on sinakashall 6 800 kr
Õhksoojuspump Alates 22 000 kr Odav rajada, odav pidada, hea tuleohutus Ei soojenda tarbevett, pakasega kasutegur väike, müra, mitteautonoomne 4 000 kr
Maasoojuspump Alates 120 000 kr Täisautomaatne, tuleohutuim Suur rajamiskulu, võib tekitada igikeltsa, mitteautonoomne 6 400 kr
Küttekamin 25 000 - 50 000 kr Annab kiiresti sooja, taastuvkütus Puude ladustamine, tassimine, tuha väljavedu, ei ole automatsiseeritav 5 000 - 7 500 kr
Pottkiviahi (kaks ahju) 54 000 - 64 000 kr Ei kuivata õhku nagu keskküte, odav rajada, odav pidada, taastuvkütus Sama mis küttekamin 4 000 - 6 000 kr
Tulikiviahi (voolukiviahi) Alates 55 000 kr Tervislik kliima, odav pidada, taastuvkütus Sama mis küttekamin 4 000 - 6 000 kr

Tabel näitab kütteliikide suhtelist võrdlust 2005 aasta lõpu seisuga ja kroonides. Seadmete ja kütuste hinnad on pikas perspektiivis ühesuguste erinevustega, lühiajaliselt võib erinevusi esineda. Kui üks kütteliikidest liigub ära (valdavalt nafta) siis mingi aja jooksul loksuvad ka teised hinnad algsetesse proportsioonidesse tagasi.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "The History Of Candles" Wreathmakers Blog (vaadatud 11.12.2011)
  2. "The History of Candlelight" International Guild of Candle Artisans (vaadatud 11.12.2011)