Vähemusgrupp

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Vähemusgrupp on visuaalselt eristatav grupp, mida iseloomustavad visuaalsel erinevusel baseeruv enamuse diferentseeriv suhtumine, identiteedi ümber kujundatud omanäolisus ja teadlikkus teistega jagatavast identiteedist.

Vähemusgrupiks nimetatakse sellist gruppi inimesi, kelle huvid või välimus erineb suuremast osast põhielanikkonnast. Arvulises vähemuses olemine ei ole alati vähemusgrupi tunnus. Mõnikord peetakse suuremaid rühmi samuti vähemusgrupiks, kuna neil puudub võim. Vähemuse peamine tunnus on võimu puudumine. Näiteks võib tuua apartheidi (rassilise eraldatuse poliitika) Lõuna-Aafrikas, kus valge vähemus kasutas ära ja rõhus riigi arvulist enamust, kelleks olid mustanahalised elanikud.[1] Vähemusgruppe võib olla palju ja neid saab eristada näiteks kultuuri, etnilise kuuluvuse, keele, religiooni, seksuaalse sättumuse jne järgi. Vähemusgrupp ei ole riigis domineerival positsioonil. Vähemusgruppe seob ühtsustunne ning soov seista assimileerumise (samataoliseks muutmise) vastu.

Näited vähemusgruppidest[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvähemus[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvähemus on inimgrupp, kes elab oma rahvuslikest juurtest erineval maal. Tavaliselt elatakse oma rahvusriigipiirist eemal juba pikemat aega, uut elupaika peetakse koduks. Rahvusvähemused võivad olla tekkinud poliitiliste sündmuste käigus ja on seotud piiride nihutamisega.[2] Rahvusvähemused on ka näiteks hiinlaste kogukonnad erinevates suurlinnades (nn hiinalinnad), eestlaste kogukond Austraalias jne.

Etniline vähemus[muuda | muuda lähteteksti]

Etnilise vähemuse all peetakse silmas neid inimesi, kes elavad selle riigi territooriumil, kus on nende juured, kuid sellegipoolest on vähemuses ja tõrjutud.[2] Näiteks aborigeenid Austraalias.

Seksuaalvähemus[muuda | muuda lähteteksti]

Seksuaalvähemuse all peetakse silmas inimgruppi, kelle seksuaalhuvid erinevad valdava osa seksuaalhoiakutest. Meie ühiskonnas on valdav osa inimesi heteroseksuaalsed. Vähemuste all peetakse silmas: bi-, homo-, pan-, aseksuaalsust jms.[3]

Heteroseksuaalsus – heteroseksuaalseks peetakse inimest, kes on füüsiliselt, emotsionaalselt ja/või romantiliselt kiindunud vastassugupoole esindajasse. Näiteks naist, keda köidavad ainult mehed, peetakse heteroseksuaalseks.[4]

Biseksuaalsus – biseksuaalseks peetakse inimesi, keda köidavad nii omasoolised kui ka vastassoolised inimesed. Üldisemalt tähendab see külgetõmmet kahe soo vastu. Kõige sagedamini mõeldakse biseksuaalsuse all inimesi, kellele meeldivad nii mehed kui ka naised, kuid see ei välista ühe soo eelistamist teisele.[4]

Homoseksuaalsus – homoseksuaalseks peetakse inimesi, keda köidavad füüsiliselt ja/või romantiliselt, emotsionaalselt samasoolised inimesed. Meest, keda köidavad teised mehed, nimetatakse geiks ja naist, keda köidavad teised naised, nimetatakse lesbiks.[4]

Panseksuaalsus – panseksuaalseks peetakse inimesi, keda köidavad inimesed sõltumata nende soost. Panseksuaalsed inimesed võivad tunda külgetõmmet nii naiste, meeste, transsooliste, kolmanda soo jne vastu. Panseksuaalsus ei tähenda, et külgetõmmet tuntakse kõigi vastu. See tähendab seda, et nad ei eelista kedagi soo tõttu. Nagu ka biseksuaalsuse korral võib ka panseksuaalsetel inimestel olla tugevam tõmme mingi kindla soo vastu.[4]

Aseksuaalsus – aseksuaalseteks peetakse inimesi, kes üldjuhul ei koge seksuaalset külgetõmmet ning kellel puudub soov olla seksuaalselt aktiivne.[4]

Seksuaalvähemuste all räägitakse siiski ühiskonnas sotsiaalselt vastuvõetavates piires seksuaalhuvidega inimestest. Näiteks peetakse ühiskonnas vastuvõetavaks seda, et seksuaalsel viisil tegutsevad sellega omavahel nõus olevad täiskasvanud, mitte aga täiskasvanu ja laps. Seksuaalvähemuste all ei peeta silmas parafiiliaid (normist kõrvale kalduvad seksuaalsed käitumised või eelistused), näiteks pedofiilia, nekrofiilia, zoofiilia.[5]

Erivajadustega inimesed[muuda | muuda lähteteksti]

Need on inimesed, kes erinevad keskmisest kas oma füüsilise või vaimse arengu poolest. Puue on kõrvalekalle, mis tõkestab inimesel ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsel alusel. Puuded võivad olla kaasasündinud või saadud mõne trauma tagajärjel. Puudeid eristatakse liigi ning raskuse järgi. Inimeste suhtumine puudega inimestesse on aja jooksul paranenud, kuid sellest hoolimata esineb diskrimineerimist ja tõrjutust.[6]

Puuete liigid:[muuda | muuda lähteteksti]

„Kehapuue on tugi- või liikumiselundite kaasasündinud moonutus (anatoomiline puue) või haigus või traumajärgsest tugi- või liikumiselundite või närvikahjustusest tulenev liigutustalitluse puue (lihaste lõtvus, ala- ja ülepinge).“[7]

Meelepuue (kuulmis-, nägemispuue).

Kõnepuuete all mõeldakse nii kõnehäireid, mis on ajutised ja mööduvad, kui ka kõnepuuet, mille all mõistetakse kõne täielikku või osalist puudumist.[8]

Vaimupuue on eelkõige inimese intellektuaalsete võimete piiratus.[9]

Liitpuue on seisund, kui inimesel esineb vähemalt kaks puuet, näiteks vaimupuue ja nägemispuue.[10]

Puude raskusastmed:[muuda | muuda lähteteksti]

„Sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud.

Raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud.

Keskmine puue on inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.“[6]

Usuvähemus[muuda | muuda lähteteksti]

Usuvähemus on vähemusgrupp, kes erineb põhielanikkonnast oma usuliste vaadete poolest. Lääneriikides on aktsepteeritud, et inimesed valivad endale meeldiva usundi või ei ole usklikud. Lubatud on ka usu vahetamine. Paljudes riikides on need vabadused kitsendatud ja toimub sunniviisiline assimilatsioon (samataoliseks muutmine). Sunniviisilist assimilatsiooni rakendatakse siiani mõningates riikides, kus on domineeriv enamusreligioon. Põhja-Koreas ei eksisteeri usuvabadust, paljudes islamimaades on ainuke aktsepteeritav usk islam. Samas Venemaal, kus peamine usk on õigeusk, on islamlased usuvähemuses.[11]

Naised vähemustena[muuda | muuda lähteteksti]

Naised ei ole numbrilises vähemuses – neid on meestega enam-vähem võrdselt. Naised kvalifitseeruvad vähemusgrupi alla, kuna neil on üldjuhul vähem võimu ja privileege kui meestel. Naiste ebavõrdse kohtlemise alus on seksism, mis on sooline diskrimineerimine – patriarhaalses ühiskonnas eriti naiste diskrimineerimine. Naisi diskrimineeritakse paljudes eri valdkondades: õiguslikus, perekondlikus, poliitilises, majanduslikus. Kuna tänapäeva ühiskonnad on koduks paljudele eri rahvustele, klassidele ja rassidele, siis on asi harva niivõrd lihtne, et mehed versus naised. Mõnedel naisrühmadel võib olla valitud meesrühmade ees eelised, nagu kõrgem staatus ja suurem võim. See võib sõltuda näiteks sellest, millistesse rassilistesse ja etnilistesse gruppidesse võrreldavad mehed ja naised kuuluvad.[12]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Racial, Ethnic, and Minority Groups". Lumen Learning. Vaadatud 29.10.2019.
  2. 2,0 2,1 Kerikmäe, T. (1995). Mis on vähemus? P. Varul (toim), Juridica, 8, 330.
  3. "Seksuaalvähemused". Eetikaveeb. Vaadatud 9.10.2019.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "Overview of Sexual Orientations". SexInfo Online, 14.03.2017. Vaadatud 29.10.2019.
  5. "What Sexual Minority Means". verywell mind, 28.09.2019. Vaadatud 9.10.2019.
  6. 6,0 6,1 Pedak, Kristi. "ERIVAJADUS JA SELLEGA SEOTUD MÕISTED". tlu.ee. Vaadatud 9.10.2019.
  7. "Kehapuue". Unioonpeedia. Vaadatud 31.10.2019.
  8. Veskiväli, Ingrid. "Kõneerivajadused". Vaadatud 21.11.2019.
  9. "Vaimupuue". vaimukad.ee. Vaadatud 31.10.2019.
  10. Pedak, Kristi. "Liitpuue". tlu.ee. Vaadatud 31.10.2019.
  11. "Religion". minorityrights.org. Vaadatud 24.11.2019.
  12. "Women as a Minority". Lumen Learning. Vaadatud 29.10.2019.