Globaliseerumine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Rahvusvahelised kaubandusketid (pildil Jaapani McDonald's kiirtoidu söökla) on globaliseerumise tunnuseks

Globaliseerumine ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda.[1] Globaliseerumisele on püütud anda erinevaid definitsioone.[2] Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla.

Globaliseerimist peetakse pigem tänapäeva nähtuseks, kuid osad autorid on pakkunud selle algusajaks 4-7. sajandit, kui algas "usundite globaliseerumine" ehk kristluse ja islami levik.[3]

Majanduslik globaliseerumine[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu
  • kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv
  • riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu, mis on viinud organisatsioonide nagu WTO ja OPEC tekkeni
  • rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF ja Maailmapank) asutamine
  • hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses

Majanduslikul tasandil tähistab see ajaloolist protsessi, mis on tekkinud innovatsiooni ja tehnoloogiliste edusammude tulemusena. Selle all mõeldakse riikide majanduste omavahelist lõimumist. Vahel on selle all mõeldud ka inimeste (tööjõud) ja teadmiste (tehnoloogia) liikumist üle riikide piiride.[4]

Globaliseerumise mõõtmine[muuda | muuda lähteteksti]

Riikide globaliseerumise astet on püütud mõõta erinevate indeksite abil. Nendeks on KOF Index of Globalization ja Enabling Trade Index (ETI). 2013. aastal oli Belgia KOF-i üldindeksis esikohal, kuid majandusliku globaliseerumise osas oli esikohal Singapur.[5] 2010. aasta seisuga oli Singapur ETI-s esikohal.[6]

Kultuuriline globaliseerumine[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus
  • kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu amerikaniseerumine ja läänestumine
  • kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism
  • maailmamuusika levik
  • rahvustoitude (pitsa, sushi) ülemaailmne levik
  • võistlusspordi alade üleilmne levik
  • globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, telefonid

Kultuuri tasandil on seda mõistet seostatud Ameerika Ühendriikide kultuurilise mõju laienemisega maailmas.[7]

Poliitiline globaliseerumine[muuda | muuda lähteteksti]

Globaliseerumise kriitika[muuda | muuda lähteteksti]

Globaliseerumist on kritiseeritud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise pärast. 2004 kirjutas Eesti ajakirjanik Neeme Raud, et "Kaupluse- ja restoranikettide pealetung on hävitamas kohalikku eripära ja muutmas maailma linnu üksteisele üha sarnasemateks kloonideks".[8] 2010 ütles Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp, et globaliseerumine ravimitootmises toob endaga kaasa võltsitud ravimite kiire leviku, musta turu tungi legaalsesse kaubandusse, ravimitootmise väikseimagi eksimuse, näiteks kvaliteedidefekti kiire jõudmise patsiendini ja patsientide lihtsustunud võimalused saada ravimeid ükskõik millisest maailma nurgast.[9] Maailma üks tuntud globaliseerumise kriitikuid on Kalle Lasn.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile. II osa. [Tallinn], c2012. Lk. 42.
  2. Definitions of Globalization: A Comprehensive Overview and a Proposed Definition. Genf, 2006. http://www.sustainablehistory.com/articles/definitions-of-globalization.pdf (04.09.2013)
  3. Ritzer, George. Globalization : a basic text. Chichester, 2010. Lk. 37.
  4. Globalization: Threat or Opportunity? - International Monetary Fund, 2000.
  5. KOF Index of Globalization 2013, http://globalization.kof.ethz.ch/media/filer_public/2013/03/25/rankings_2013.pdf (04.09.2013)
  6. The Enabling Trade Index 2010 rankings and 2009 comparison, http://www.weforum.org/pdf/GETR10/GETR10-Overall-Rankings.pdf (04.09.2013)
  7. Marling, William. Kui ameerikalik on globaliseerumine? - Sirp, 15.06.2007
  8. Raud, Neeme. Üleilmastumine tekitab maailmas kloonlinnasid. - Postimees, 08.09.2004
  9. Ravimiameti juht: üleilmastumine ohustab ravimite kvaliteeti- Postimees, 28. oktoober 2010.