LGBT

Allikas: Vikipeedia

LGBT või GLBT on seksuaalvähemusi ja soovähemusi tähistav lühend, mis tuleb sõnadest lesbigeibiseksuaalne ja transsooline inimene. Tähis on kasutusel 1990. aastatest lühendi "LGB" kohandusena. Viimane võeti kasutusele 1980. aastate keskpaigas, et asendada sõna "gei" LGBT-kogukonna tähistajana.[1] Aktivistid ei pidanud mõistet "geikogukond" sobivaks, sest mõiste oli liialt piirav, tähistades esmajoones homoseksuaalseid mehi.[2]

Lühendit kasutatakse laialt enesemääratlusena ning enamik seksuaal- ja sooidentiteedil tuginevatest kogukonnakeskustest ja meediast on sõna omaks võtnud.[3][4]

Tähis loodi lühendina, et rõhutada seksuaalsusel ja sooidentiteedil põhinevate kultuuride mitmekesisust. Vaatamata sellele, et lühend loetleb eraldi lesbisid, geisid, biseksuaalseid ja transsoolisi inimesi, võidakse seda kasutada ka selleks, et viidata ükskõik kellele, kes on mitteheteroseksuaalne või mittepaiksooline.[2][5] Sellise kaasamise rõhutamiseks lisatakse akronüümile sageli Q-täht. See sümboliseerib neid, kes identifitseerivad end queeridena või ei ole enda seksuaalset identiteeti, seksuaalset sättumust või sugu veel leidnud (inglise keeles questioning). Lühend LGBTQ on kasutusel 1996. aastast.[6] Intersooliste inimeste kaasamiseks lisatakse lühendisse täht I: LGBTI.[7][8] Osa inimesi ühendavad kaks lühendit ja kasutavad tähist LGBTIQ. Teised kasutavad tähist LGBT+, et hõlmata kogu soo ja seksuaalsuse spektrum. Mitmed aktivistid peavad mõisteid LGBT ja queer teineteist välistavaks, sest leiavad, et erinevalt LGBT-st annab queer rohkematele seksuaal- ja sooidentiteetidele eluõiguse[9]. Samuti leiavad osad aktivistid ja seksuaalsuse uurijad, et mõiste LGBT on vananenud ning selle asemel tuleks kasutada mõisted SOGI (inglise keeles lühend sexual orientation and gender identity), sest see ei rõhuta vähemuseks olemise aspekti ja normaliseerib erinevaid soo- ja seksuaalidentiteete[10].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklites LGBT-ajalugu ja Homoseksuaalsuse teemaline sõnavara
LGBT ajakirjad, uhkuseparaadid ja sellega seotud üritused, nagu pildil nähtav lava Bologna Pride'il 2008. aastal, loobuvad üha enam lühendist LGBT. Seda seetõttu, kuna nad soovivad vältida regulaarset tähtede lisamist ning sellega seotud uute pealkirjade tegemist.[11]

1960. aastatel, enne seksuaalrevolutsiooni, puudus üldkasutatav mittehalvustav sõnavara mitteheteroseksuaalsuse kohta. Lähimaks selliseks mõisteks oli kolmas sugu, mille juured ulatuvad 1860. aastatesse.[12][13][14][15][16][17]

Esimeseks laiemalt kasutatavaks mõisteks oli "homoseksuaal", millel oli algul negatiivseid kõrvaltähendusi. See asendati 1950. ja 1960. aastatel mõistega "homofiil". 1970. aastatel asendati see omakorda mõistega "gei". Viimane võeti homoseksuaalsete inimeste kogukonna poolt hiljem omaks.[12] Lars Ullerstam edendas 1960. aastatel mõiste "seksuaalvähemus" kasutamist mõiste "etniline vähemus" analoogina.[18]

Kui lesbid muutusid avalikkuses tuntumaks, muutus fraas "geid ja lesbid" tavalisemaks.[19] Ameerika lesbide poliitiliste ja kodanikuõiguste organisatsiooni Bilitise tütred tegevus peatus 1970. aastatel, kuna tekkis vaidlus organisatsiooni suuna üle: kas keskenduda feminismile või geiõiguste teemale.[20] Kuna võrdsus oli lesbifeminismi jaoks prioriteet, siis nähti meeste ja naiste või butch ja femme erinevaid rolle patriarhaalsena. Lesbifeministid põlgasid ära soorollide mängimise, mis oli baarides valdav. Samuti šovinismi, mida nad tajusid geide poolt. Mitmed lesbifeministid keeldusid geidega koos töötamast või geide jaoks olulisi teemasid kaasama.[21]

Teised lesbid hoidsid rohkem essentsialistlikke vaateid, mille järgi olid nad sündinud homoseksuaalsena ning kasutasid sõna "lesbi", et defineerida enda seksuaalset külgetõmmet. Sageli peeti neid aga lesbifeministidest eraldiseisvaks, sageli vihaseks opositsiooniks, mida peeti kahjulikuks geiõiguste eesmärgile.[22] Biseksuaalsed ja transsoolised inimesed otsisid tunnustust, olemaks legitiimne kategooria laiemas vähemuste kogukonnas.[2]

1969. aastal New Yorgis toimunud Stonewalli rahutustele järgnenud aega 1970. ja 1980. aastate alguses iseloomustas muutuste õhustik. Osad geid ja lesbid muutusid biseksuaalsete ja transsooliste inimeste suhtes vähem aktsepteerivamaks.[23][24] Arvustajad ütlesid, et transsoolised inimesed mängisid lihtsalt stereotüüpidele ning biseksuaalsed inimesed olid lihtsalt geid või lesbid, kes kartsid kapist välja tulla ja olla aus enda identiteedi suhtes.[23] Kõik kogukonnad on rabelenud enda identiteedi loomisega ning sellega, kas ja kuidas koostööd teha teiste sugudel või seksuaalsusel tuginevate kogukondadega. Mõnikord seda tehes on osad subgrupid välja arvatud. Sellised konfliktid jätkuvad nüüdisajal.[24]

Umbes 1988. aastast hakkasid aktivistid Ameerika Ühendriikides kasutama lühendit LGBT.[25] Alles 1990. aastatel said geid, lesbid, biseksuaalsed ja transsoolised inimesed liikumises samaväärse tunnustuse osaliseks.[26] Ehkki LGBT-kogukond on näinud rohkelt vaidlusi erinevate gruppide universaalse aktsepteerimise küsimuses (eelkõige biseksuaalsed ja transsoolised isikud on mõnikord olnud suuremas LGBT-kogukonnas marginaliseeritud), sümboliseerib tähis "LGBT" kaasamist.[5][26]

Vikerkaarelipp on tavapärane LGBT-sümbol

LGBT ei hõlma kõiki väiksemaid kogukondi nimeliselt. Üldiselt aga nõustutakse, et see hõlmab ka neid kogukondi, mida ei ole spetsiifiliselt neljatähelises lühendis eraldi mainitud.[5][26] Üldiselt on tähise LGBT kasutus aja jooksul aidanud tuua muidu marginaliseeritud identiteetidega isikuid laiemasse kogukonda.[5][26] Transsooline näitleja Candis Cayne kirjeldas 2009. aastal LGBT-kogukonda kui "viimane suur vähemus" märkides, et "meid saab ikka veel avalikult ahistada".[27] 2016. aastal avaldatud GLAAD-i juhise järgi on LGBTQ eelistatud lühend, olles rohkem kaasahaaravam noorematele kogukonna liikmetele, kes on omaks võtnud mõiste queer, et end kirjeldada.[28]

Teisendid[muuda | muuda lähteteksti]

Üldiselt[muuda | muuda lähteteksti]

Buenos Aireses toimuval LGBT-uhkuse paraadil kasutatakse lühendi LGBTIQ.[29]

Esineb muidki teisendeid, kus tähtede järjekord on teistsugune. Neist kõige tavalisemad on LGBT ja GLBT.[30] Ehkki lühenditel on identsed tähendused, omab LGBT rohkem feministlike kõrvaltähendusi, kuna see paneb tähe "L" (mis tähistab lesbisid) esimeseks.[30] LGBT võib sisaldada lisatud Q-d, mis sümboliseerib inimesi, kes on queer või "küsivad" (inglise keeles questioning). Q lisamisel tekivad teisendid "LGBTQ" ja "LGBTQQ".[31][32][33] Lühendit stiliseeritakse Suurbritannias mõnikord LGB&T.[34][35]

Tähtede järjekord ei ole standardiseeritud. Tähed võivad lühendis esineda mistahes järjekorras. Leidub vähem levinud teisendeid, mis ei alga tähtedega "L" või "G".[26] LGBTQ-ga seotud initsiaalidele viidatakse mõnikord kui "tähestiku supile".[36] Harilikult teisendid ei esinda kogukonna siseseid poliitilisi erinevusi, vaid tekivad isikute või kogukondade eelistustest.[37]

Katusmõiste biseksuaalsus alla arvestatakse sõnad panseksuaalne, omniseksuaalne, voolav ja queer-identiteet. Siit tulenevalt peetakse neid osaks biseksuaalsest kogukonnast.

Transsoolisuse kaasamine[muuda | muuda lähteteksti]

Sooidentiteeti "transsooline" on osade gruppide poolt ümberliigitatud kui trans*. Sõna trans (ilma tärnita) on kasutatud kirjeldamaks trans mehi ja trans naisi. Samal ajal hõlmab trans* kõiki sooidentiteete, mis ei ole cis-soolised (genderqueer): transsooline, transseksuaalne, transvestiit, genderqueer, genderfluid, mittebinaarne, genderbender, soota, asooline, kolmanda sooline, two-spirit, bisooline ning trans mehi ja trans naisi.[38][39] Sõna transseksuaalne langeb harilikult katusmõiste transsooline alla. Samas on osad transseksuaalsed inimesed selle vastu.[26]

Mõnikord kasutatakse lühendatud vormi LGB, et mitte kaasata transsoolisi inimesi.[26]

Eesti[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis LGBT Eestis

Eestis on avalikult homoseksuaalsed (LGBT kogukonda kuuluvad) näiteks telesaatejuht Marko Reikop ja ettevõtja Peeter Rebane.[40][41]

Avalikud kampaaniad[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 avaldasid 41 Eesti avalikku inimest "Üleskutse õnnelikule Eestile", milles kutsuti üles sallivusele LGBT vähemuste suhtes.[42] Kirjale kirjutasid alla: Eino Baskin, Georgi Belotserkovski, Maimu Berg, Ita Ever, Hannah Ild, Sandra Jõgeva, Tarmo Jüristo, Carmen Kass, Kaur Kender, Tuuli Koch, Andrei Korobeinik, Rein Lang, Randel Länts, Merle Lilje, Tiina Lokk, Silver Meikar, Eiki Nestor, Kristiina Ojuland, Siiri Oviir, Ivari Padar, Imbi Paju, Evelin Pang, Liisa Past, Erki Pehk, Epp Petrone, Justin Petrone, Mart Poom, Tiit Pruuli, Andres Puustusmaa, Ilmar Raag, Mihkel Raud, Riho Rõõmus, Anu Saagim, Vilja Savisaar-Toomast, Mari-Liis Sepper, Roy Strider, Kadri Tali, Marek Tamm, Koit Toome, Merlyn Uusküla ja Daniel Vaarik.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Acronyms, Initialisms & Abbreviations Dictionary, Volume 1, Part 1. Gale Research Co., 1985, ISBN 978-0-8103-0683-7. Factsheet five, Issues 32–36, Mike Gunderloy, 1989
  2. 2,0 2,1 2,2 Swain, Keith W. (21 June 2007). "Gay Pride Needs New Direction". Denver Post. Vaadatud 15. mai 2017.
  3. "2008 Community Center Survey Report" (PDF). LGBT Movement Advancement Project. Vaadatud 15. mail 2017.
  4. "NLGJA Stylebook on LGBT Terminology". nlgja.org. 2008.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 Shankle, Michael D. (2006). The Handbook of Lesbian, Gay, Bisexual, and Transgender Public Health: A Practitioner's Guide To Service. Haworth Press. ISBN 1-56023-496-2.
  6. The Santa Cruz County in-queery, Volume 9, Santa Cruz Lesbian, Gay, Bisexual & Transgendered Community Center, 1996. Books.google.com. 1. november 2008. Vaadatud 23. oktoobril 2011.
  7. William L. Maurice, Marjorie A. Bowman, Sexual medicine in primary care, Mosby Year Book, 1999, ISBN 978-0-8151-2797-0
  8. Aragon, Angela Pattatuchi (2006). Challenging Lesbian Norms: Intersex, Transgender, Intersectional, and Queer Perspectives. Haworth Press. ISBN 1-56023-645-0. Vaadatud 5. juuli 2008.
  9. Mimi Marinucci (14. veebruar 2017). "LGBT vs Queer". ZED Books. Vaadatud 24. augustil 2018.
  10. https://eca.state.gov/files/bureau/sogi_terminology.pdf
  11. Cahill, Sean, and Bryan Kim-Butler. "Policy priorities for the LGBT community: Pride Survey 2006." New York, NY: National Gay and Lesbian Task Force (2006).
  12. 12,0 12,1 Ross, E. Wayne (2006). The Social Studies Curriculum: Purposes, Problems, and Possibilities. SUNY Press. ISBN 0-7914-6909-3.
  13. Kennedy, Hubert C. (1980) "The "third sex" theory of Karl Heinrich Ulrichs", Journal of Homosexuality. 1980–1981 Fall–Winter; 6(1–2): pp. 103–1
  14. Hirschfeld, Magnus, 1904. Berlins Drittes Geschlecht ("Berlin's Third Sex")
  15. Ellis, Havelock and Symonds, J. A., 1897. Sexual Inversion.
  16. Carpenter, Edward, 1908. The Intermediate Sex: A Study of Some Transitional Types of Men and Women.
  17. Duc, Aimée, 1901. Sind es Frauen? Roman über das dritte Geschlecht ("Are These Women? Novel about the Third Sex")
  18. Ullerstam, Lars (1967). The Erotic Minorities: A Swedish View. Vaadatud 12. märtsil 2015.
  19. Swain, Keith W. (21. juuni 2007). "Gay Pride Needs New Direction". Denver Post. Vaadatud 14. juunil 2017.
  20. Esterberg, Kristen (1994). "From Accommodation to Liberation: A Social Movement Analysis of Lesbians in the Homophile Movement". Gender and Society. 8 (3): 424–443.
  21. Faderman, Lillian (1991). Odd Girls and Twilight Lovers: A History of Lesbian Life in Twentieth Century America, Penguin Books. ISBN 0-14-017122-3, p. 210–211.
  22. Faderman, Lillian (1991). Odd Girls and Twilight Lovers: A History of Lesbian Life in Twentieth Century America, Penguin Books. ISBN 0-14-017122-3, p. 217–218.
  23. 23,0 23,1 Leli, Ubaldo; Drescher, Jack (2005). Transgender Subjectivities: A Clinician's Guide. Haworth Press. ISBN 0-7890-2576-0.
  24. 24,0 24,1 Alexander, Jonathan; Yescavage, Karen (2004). Bisexuality and Transgenderism: InterSEXions of The Others. Haworth Press. ISBN 1-56023-287-0.
  25. Research, policy and practice: Annual meeting, American Educational Research Association Verlag AERA, 1988.
  26. 26,0 26,1 26,2 26,3 26,4 26,5 26,6 Alexander, Jonathan; Yescavage, Karen (2004). Bisexuality and Transgenderism: InterSEXions of The Others. Haworth Press. ISBN 1-56023-287-0.
  27. "I Advocate...". The Advocate. Issue #1024. Märts 2009. Lk 80.
  28. Ring, Trudy. "Expanding the Acronym: GLAAD Adds the Q to LGBT". Advocate. Vaadatud 14. juunil 2017.
  29. "Marcha del Orgullo LGBTIQ" (Spanish). Comisión Organizadora de la Marcha (C.O.M.O). Vaadatud 2. detsembril 2016.{{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  30. 30,0 30,1 Jonathan Alexander, Karen Yescavage (2003). Bisexuality and Transgenderism: InterSEXions of the Others. Psychology Press.
  31. Bloodsworth-Lugo, Mary K. (2007). In-Between Bodies: Sexual Difference, Race, and Sexuality. SUNY Press. ISBN 0-7914-7221-3.
  32. Alder, Christine; Worrall, Anne (2004). Girls' Violence: Myths and Realities. SUNY Press. ISBN 0-7914-6110-6.
  33. Cherland, Meredith Rogers; Harper, Helen J. (2007). Advocacy Research in Literacy Education: Seeking Higher Ground. Routledge. ISBN 0-8058-5056-2.
  34. "Lesbian, gay, bisexual and transgender couples urged to research honeymoon destinations". International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association. 26. september 2014. Vaadatud 21. juunil 2017.
  35. "The National LGB&T Partnership". The National LGB&T Partnership. Vaadatud 21. juunil 2017.
  36. Linda DeMarco , Sylvain Bruni (18. mai 2012). "No More Alphabet Soup". The Huffington Post. Vaadatud 21. juunil 2017.
  37. Brown, Catrina; Augusta-Scott, Tod (2006). Narrative Therapy: Making Meaning, Making Lives. Sage Publications Inc. ISBN 1-4129-0988-0.
  38. "Glossary of Transgender Terms". Vaden Health Center Stanford University. 14. veebruar 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. oktoober 2014. Vaadatud 7. septembril 2017.
  39. Ryan, Hugh (10. jaanuar 2014). "What Does Trans* Mean, and Where Did It Come From?'". Slate. Vaadatud 7. septembril 2017.
  40. [1]
  41. [2]
  42. [3]