Arutelu:Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Allikas: Vikipeedia

Samanimeline erakond on ka varem olnud (1990. aasta paiku, tuntumad liikmed Kaido Kama ja Enn Tarto). --Faktor-IST (arutelu) 26. märts 2012, kell 11:14 (EEST)

Jah, ja osa linke siia peab silmas seda. See asi tuleb korda teha.
Teiseks tuleb kontrollida, kas mitte tegu pole ikkagi Rahvaliidu uue nimega, millel pole otsest seost ERLiga ühinemisega. Andres (arutelu) 27. märts 2012, kell 04:00 (EEST)
1990.–1992. aastal tegutsenud EKRE moodustas koos kolme muu erakonnaga Rahvusliku Koonderakonna Isamaa, enne osales 1992. aasta riigikogu valimistel Isamaa valimisliidus ja sai esindatud. Eestimaa Rahvaliit ja Eesti Rahvuslik Liikumine ei ole yhinenud, liikumise kohta on äriregistris kustutamishoiatus, sest nad pole majandusaasta aruannet esitanud, aega on neil septembrini. Rahvaliidu uus nimi pole veel registrisse kantud, aga nende kongress otsustas möödunud nädalavahetusel, et vahetavad nime ära.
ja Margo Miljand ytleb: “Rahvaliidu liikmeskond on automaatselt uue erakonna liikmed. Eestimaa Rahvusliku Liikumisse kuulujad kirjutavad avalduse erakonda astumiseks.” (siin.) ilmselt ei ole erakonna ja tavalise MTY yhinemine nii lihtne (vms).
samas on liikumine yldkoosolekul otsustanud, et tahavad Rahvaliiduga yhineda.
pakun, et artikkel Eesti Konservatiivne Rahvaerakond võiks olla 1990ndate erakonna kohta, aga ma pole selles kysimuses piisavalt neutraalne. -- Ohpuu (arutelu) 28. märts 2012, kell 10:34 (EEST)
Mina olen ka selle poolt, et rääkida siin 1990. aastate erakonnast. --Epp 28. märts 2012, kell 12:40 (EEST)
Minu hinnangul peaks artikkel ikka rääkima olemasolevast erakonnast, varasemale võiks teha äraviite, enne muidugi otsustades, mis pealkirja alla see läheb. Ma ei näe põhjust, miks Rahvaliidu nimevahetus ei peaks õnnestuma, sõltumata sellest, kas Rahvusliku Liikumisega ühinetakse või mitte. Ja oleks ju imelik kui põhiartikkel on 1990. aastate alguse erakonnast, mitte täna poliitmaastikul eksisteerivast parteist. -- Toomas (arutelu) 28. märts 2012, kell 12:47 (EEST)
yks argument: praegune erakond on riigikogus esindamata, samas kui 1990ndate alguse oma oli riigikogus ja valitsuses. -- Ohpuu (arutelu) 28. märts 2012, kell 14:37 (EEST)

Ma ei tea, mis silt artikli algusesse panna. Seal on väär jutt. Andres (arutelu) 28. märts 2012, kell 22:15 (EEST)

Just. Tegelikult on ju tegemist lihtsalt Rahvaliidu uue nimega. Ja selles mõttes tuleb eelnevale diskussioonile viidates ka märkida, et Rahvaliit oli märksa pikemalt parlamendis esindatud kui 1990. aastate EKRE. Panen praegu toimetamismärkuse. -- Toomas (arutelu) 30. märts 2012, kell 00:16 (EEST)
Mõnes mõttes on tõepoolest veidi imelik rääkida endisest erakonnast, kui praegune on olemas. Aga praeguse erakonna senised teod ei seostu selle nimega ju üldse. Võib-olla peaks ootama, kas ta üldse ellu ärkab. --Epp 30. märts 2012, kell 01:20 (EEST)
Eestimaa Rahvaliidu kohta on artikkel olemas. "uus EKRE" on riigikogus olnud esindatud sama tugevalt kui Teinoneni & Madissoni kavandatud "uus ERSP", mis vist asutamisenigi ei jõudnud.
siin on muidugi ka see igavene dilemma, kas ja millal juriidilise isiku nimevahetuse puhul on tarvis teha uut artiklit. siinsel puhul, kui on justkui tegu kahe ERL-i sisulise yhinemisega, ilmselt isegi oleks põhjust uut artiklit pidada.
muide, äriregister näitab erakonna nimeks siiani "Eestimaa Rahvaliit". yhtki kandeavaldust ei paista olevat esitatud pärast siin artiklis antud kuupäeva. nii et seni on ainult yldkoosoleku otsus nime vahetada, nimevahetus ise pole veel fakt. -- Ohpuu (arutelu) 19. aprill 2012, kell 17:35 (EEST)

Kanne(27.) tehti ilmselt 15.05.2012(peale 24. märtsi Rahvaliidu volinike koosolekut) ning samal päeval oli veel 26. kanne, millega määrati Helmed ja Sild juhatusse; kuhu jäi veel Tölp aastast 2007(22.01). Muidugi võis veel teisi vanu ka sinna sisse jääda, aga nood siis eemaldati hilisemate kannetega ära.

Ja kuidas siia teksti juurdse selle nime ja 'arutelu' külge saab?

Pärast oma teksti kirjutamist ja enne salvestamist vajuta kirjutamiskasti peal olevat sinise pliiatsiga nuppu ("allkiri ja ajatempel") või trüki 4 tildet (~) oma kirjutatu järele. Minnekon (arutelu) 30. juuli 2016, kell 12:50 (EEST)

Selline kast on kõlbmatu. --Epp 1. aprill 2012, kell 06:10 (EEST)


kompromissina pakun välja, et see lehekylg siin võiks olla täpsustuslehekylg (arvestades mõlema erakonna suhtelist marginaalsust tänapäeva poliitilises elus, "uue EKRE" toetus langes viimase Emori kysitluse järgi 0%-le võrreldes Rahvaliidu senise suht stabiilse 3-4%-ga). täpsustuslehekylg võiks hargneda kaheks: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990) ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (2012). -- Ohpuu (arutelu) 26. aprill 2012, kell 10:04 (EEST)

EKRE on ikka 1990 oma, see uus on miksi kvaasikaaskond, mhmh, ma täitsa erapoolik nehh säherduste lolluste küsimustes. suwa 26. aprill 2012, kell 10:20 (EEST)

Uut erakonda ei ole. Andres (arutelu) 27. aprill 2012, kell 19:13 (EEST)

Liitmine[muuda lähteteksti]

endine Eestimaa Rahvaliit on nyydseks ka registri järgi Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, uus nimi ja juhatus on registrisse kantud. pooldan selle artikli liitmist artikliga Eestimaa Rahvaliit. kas keegi on vastu? -- Ohpuu (arutelu) 21. mai 2012, kell 14:06 (EEST)

Muidugi liita. Andres (arutelu) 21. mai 2012, kell 23:51 (EEST)
Oleneb kuidas liita, kui lisada siia artiklile juurde Rahvaliidu ajalugu oleks okei, aga niimoodi liita nagu et lisada Rahvaliidu lehele EKREst juurde ei kõlba. Rahvaliitu pole olemas juba varsti terve aasta. Ja tegemist pole lihtsalt Rahvaliidu uue nimega, see on täiesti eraldiseisev erakond Rahvaliidust. Rahvaliit on igalt poolt maha kantud või asendatud EKREga. Nii et liitmine oleks kõlbmatu. --Cylly1512 (arutelu) 13. veebruar 2013, kell 16:03 (EET)

Rahvaliit muutis nime, uut erakonda ei asutatud. Andres (arutelu) 26. oktoober 2014, kell 22:54 (EET)

Redatsioon: 19. jaanuar 2015, kell 01:47‎ 176.46.65.165
Kuidas Marko Miljan juhatusest ära kadus? 6. aprillil valitud juhatuses (viite lisamise aja seisuga) oli ta eelmise aasta lõpu seisuga sees, nagu see 7. oktoobrist pärit arhiivilink näitab: https://web.archive.org/web/20141007171144/http://www.ekre.ee/erakond/juhatus/. Kui teda enam ei ole juhatuses, siis peaks selle info lisama, mitte vana infot ja viite vaatamise aega muutma. Taavi (arutelu) 19. jaanuar 2015, kell 02:04 (EET)

Just. Margo Miljand. Andres (arutelu) 19. jaanuar 2015, kell 15:32 (EET)
Püüan need artikli kokku liita. Ivo (arutelu) 3. märts 2015, kell 21:10 (EET)
Liitmisega valmis.
Märgin ära, et artikli Eestimaa Rahvaliit arutelus ei olnud selget liitmist pooldavat seisukohta. Küll aga nõustun, et kuigi erakond on oma sisult selgelt muutunud, siis ainult nime ja sümboolika muutmine ei tekita uut erakonda. Maailmavaate muutumine ajas on aga sageli esinev nähtus. Ivo (arutelu) 3. märts 2015, kell 22:19 (EET)

Pildiallkirjad on puudu. --Epp 22. veebruar 2016, kell 04:32 (EET)

Skandaalid[muuda lähteteksti]

Jaak Madisoni sõnavõttude teemal on kaugelt liiga pikalt kirjutatud. Seda peaks oluliselt lühendama. Ivo (arutelu) 3. märts 2015, kell 21:10 (EET)

Sama tekst on olemas Jaak Madisoni artiklis. Lühendasin siinset, aga seda oleks vaja veel kärpida. Ivo (arutelu) 3. märts 2015, kell 22:19 (EET)



2013. aastal esines EKRE juhatuseliige Martin Helme Tallinna TV saates "Vaba mõtte klubi" avaldusega, et Eesti "immigratsioonipoliitikas peaks olema üks lihtne reegel: kui on must, näita ust. Ja kogu lugu, selles mõttes, et me ei lase sellel probleemil üldse tekkida. /---/ Ma tahan, et Eesti oleks valge riik." Samuti rõhutas ta leebema immigratsioonipoliitika ohtusid: "Siis tehakse neile Virumaale keskus, nad hakkavad seal kohalikes külades käima varastamas, rüüstamas, vägistamas – sest täpselt seda nad teevad, muud nad ei teegi – ja siis räägitakse meile, millised rassistid kohapeal on ja nendega läbi ei saa. Milleks meile sellist jama?"Merike Teder "Martin Helme soovitus immigratsioonipoliitikaks: kui on must, näita ust" Postimees, 29. mai 2013 (vaadatud 29. mail 2013)

See on täiesti välja võetud. Andres (arutelu) 30. mai 2015, kell 11:31 (EEST)
Panin tagasi. Erakonna juhtide avalikke seisukohavõtte oleks veider salata. --194.150.65.26 3. august 2015, kell 19:45 (EEST)

Siin on viimaste redaktsioonidega tugevasti kärbitud ajakirjanduse osa EKRE vastu vallandatud laimukampaanias. Ka on EKRE veebisait infokastist kustutatud. Tuleks tagasi pöörata. 90.190.71.25 3. august 2015, kell 13:09 (EEST)

Veebisait tuleks küll tagasi panna, aga muidu on minu meelest artikkel muudetud neutraalsemaks. Ma arvan isegi, et jutt sellest, et EKRE (võib-olla ka kellegi teise atvates) arvates on tegu propagandakampaaniaga, võiks olla eraldi, see ei peaks olema kompositsiooni alus. Andres (arutelu) 3. august 2015, kell 15:54 (EEST)
Ühegi poliitilise erakonna artiklit ei tuleks koostada, lähtudes nende endi ametlikust doktriinist. --194.150.65.26 3. august 2015, kell 19:45 (EEST)
Nõus. See teeb muidugi artiklite koostamise päris keeruliseks. Andres (arutelu) 3. august 2015, kell 20:30 (EEST)
Kas keegi on lubanud, et entsüklopeedia kirjutamine on lihtne? Valetas, va suslik.
Muide, enamik artiklis IPde alt tehtud muudatusi on mitteneutraalse sõnavaraga. Lisaks on EKRE mainepesijad muutnud lõikude sisu, jättes viited samaks, mis praktiliselt tähendab, et tõendamata väidete taga seisvaad ekslikud viited. Mõistlik oleks panna artikkel kirjutuskaitse alla, poliitilised eestvõitlejad blokeerida ning artikkel korda teha. Aga noh, võib muidugi ka käsi laiutada ja soiguda, maitse asi.
Mida põhjalikum ja korralikum see artikkel on, seda lihtsam on rikkumist tõrjuda. Andres (arutelu) 4. august 2015, kell 20:20 (EEST)
Samuti on artikleid korras hoida kergem, kui toimetajaid on rohkem. Andres (arutelu) 4. august 2015, kell 20:22 (EEST)

Populismist[muuda lähteteksti]

"Rahvuslik konservatism" asendati infokastis sõnaga "Parempopulistlik". Omadussõna ei tohi olla. Aga kuidas me üldse saame niisuguste vaieldavate asjade kohta midagi ühest öelda? Andres (arutelu) 22. mai 2016, kell 12:05 (EEST)

Asi ei ole nii lihtne. Üks asi on see, kuidas erakond ise oma ideoloogiat või maailmavaadet kirjeldab, teine asi on see, kuidas politoloogid seda objektiivsete tunnuste järgi kirjeldavad. See on tõsi, et populism ise ei ole ideoloogia ega maailmavaade, aga parempopulismi võidakse käsitleda ka ideoloogiana. Me ei saa otsustada ainult selle järgi, mida erakond ise endale omistab. Ka politoloogide hinnangut tuleb kajastada. Muide, mul ei ole kahtlust, et "parempopulism" kirjeldab päris hästi ka EKRE ideoloogiat. Aga minu arvamus muidugi ei loe, tuleb kajastada autoriteetseid hinnanguid. Palun uurige asja; mina vaatasin artiklit de:Rechtspopulismus. See ei välista ka konservatiivset rahvuslust, need asjad võivad olla teineteisele päris lähedal. Andres (arutelu) 22. mai 2016, kell 13:26 (EEST)

Erakond võib oma poliitika teostamisel kasutada populistlikke võtteid. Seda teevad vist kõik Eesti erakonnad, kes rohkem, kes vähem. Aga öelda, et populism on maailmavaade või ideoloogia, ei ole õige. 2001:7D0:87FA:6380:4C99:515A:A206:2D0B 22. mai 2016, kell 14:11 (EEST)
Mh, ma vastasin sellele just. "Parempopulism" (erinevalt "populismist") võib olla ka ideoloogiat iseloomustav sõna; kasutatakse küll mitut moodi ja ei pruugi ideoloogiat tähendada. Andres (arutelu) 22. mai 2016, kell 17:42 (EEST)

Värskelt lugemist Toomas Haugilt sellel teemal. 2001:7D0:87FA:6380:4C31:A4B2:44F9:7A37 28. mai 2016, kell 18:56 (EEST)

Noh, see on ju ikkagi ka poliitiline seisukohavõtt. Selle võib välislinkide alla panna.
Mina ei ole ka mingi asjatundja, aga eks ma katsun siis parempopulismi mõistest kirjutada, kui millalgi mahti saan. Populism on muidugi ka vajalik teema. Andres (arutelu) 28. mai 2016, kell 21:03 (EEST)

Ma kirjutan siis mõlemast, parempopulismist ja rahvuslikust konservatismist natuke. Need on üsna lähedased asjad. Andres (arutelu) 28. mai 2016, kell 21:35 (EEST)


Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on oma olemuselt parempopulistlik erakond. Partei tutvustab ennast, kui rahvuskonservatiivse maailmavaatega Eesti erakonda.

Ma arvan, et see on põhimõtteliselt õige, aga me ei saa nii kirjutada. Alustada tuleb sellest, kuidas nad ise ennast määratlevad, ja seejärel tuleb kirjutada sellest, kuidas erapooletud eksperdid (mitte poliitikud) teda määratlevad. Andres (arutelu) 22. mai 2016, kell 18:23 (EEST)


  • Keegi võiks kõigepealt selgitada, et kuidas on rahvuslus seotud Rahvaliidu või Rahvaerakonnaga? Jätab väga kriiskava kontrollitud opositsiooni mulje, mida kirjeldab ideaalselt ka konservide enda teemaleht:
""Rahvusliku konservatismi" kohta "võib öelda", et see "täidab poliitilise tühimiku" peavoolu kuuluvate "paremtsentristlike" erakondade ja "paremäärmuslaste" vahel.":
https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvuslik_konservatism

ehk siis sõnastus peaks olema selline:

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on poliitiline liikumine Eestis, mis "täidab tühimiku" peavoolu kuuluvate kartellierakondade ja "paremäärmuslaste" vahel - ehk teisisõnu - kontrollitud opositsioon.

Isegi kogu jutt Rahvaliiduga liitumisest ja uue erakonna loomisest on ju sulaselge ja tühi populism, sest et vahetati ju ainult nime ja muudeti Rahvaliidu üldkogul paari dokumenti:

http://www.postimees.ee/744236/rahvuslased-rahvaliit-eesti-konservatiivne-rahvaerakond

Lisaks veeti veel kilekottide kaupa musta raha sisse, et Iseseisvuspartei ehk reaalne opositsioon mitte ühtegi häält ei saaks:

http://www.postimees.ee/893760/ekre-sai-mullu-toetusi-ja-annetusi-ule-120-000-euro
Ei saa aru, kuidas sellest, et rahvuskonservatism täidab tühimiku, järeldub, et tegu on kontrollitud opositsiooniga. Ei ole nõus, et sõnastust tuleks niimoodi muuta.
Sellega, et uut parteid ei loodud, olen nõus, ja teksti tuleb vajaduse korral muuta. Andres (arutelu) 30. juuli 2016, kell 00:14 (EEST)

See järeldub üldisemast taustsüsteemist - kartellide eesmärk on kontrollida kõiki osapooli, mängides neid nii üksteise kui ka ülejäänud muude asjade vastu, ning täita ka tühimikke, et "organisatsioonid kuhugi ära ei vajuks" (c)2012 Saskia Kiisel, reforminoor. Kui vaatad veel Kiiseli käitumist Interneti Kogukonnas("Okupeeri oma müür", 2013) ja Madisoni oma Sinises Äratuses, siis nähtub, et mudel on 100%iliselt identne. 2607:F358:1F:199:199:843C:1462:A561 30. juuli 2016, kell 15:32 (EEST)

See võib tõsi olla, aga see on originaaluurimus, millele me ei saa tugineda. Andres (arutelu) 30. juuli 2016, kell 16:31 (EEST)

EKRE kasvas välja Eestimaa Rahvaliidust selle ühinemisel Eesti Rahvusliku Liikumisega.

See ei ole ju tõsi. Eestimaa Rahvaliit muutis nime EKRE-ks ja parteisse astusid rahvusliku liikumise liikmed ükshaaval. Uut erakonda ei loodud, ainult vahetati nime. Andres (arutelu) 25. juuni 2016, kell 14:21 (EEST)


Ideoloogia[muuda lähteteksti]

Parempopulism on problemaatiline määratlus tolles artiklis mainitud põhjustel. Seda ei saa kasutada ilma viideteta konkreetsetele sõltumatutele ekspertidele. Andres (arutelu) 27. september 2017, kell 17:23 (EEST)

On kasutatud ka terminit "ethno-nationalist radical right party". Kuidas seda eesti keelde tõlkida? --Minnekon (arutelu) 29. september 2017, kell 00:35 (EEST)
Rahvuslik paremradikaalne erakond. Vaevalt paremini saab sõnastada. Võib ju originaali sulgudes ära tuua. Andres (arutelu) 1. oktoober 2017, kell 12:34 (EEST)
Esiteks ideoloogia on rahvuslik konservatism ja teiseks EKRE pole radikaalne. Ka kõik teised sildid on liiast aga tehke mida tahate. --Tiia (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 00:53 (EEST)
Kordan: meie ülesanne artikleid kirjutades on vahendada teiste hinnanguid, mitte endi omi sisse suruda. --Minnekon (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 01:41 (EEST)
Ma siis selgitan selles sasipuntras. EKRE on konservatiivne ja ei soovi uusnormaalsusi. Ei taha teisi rahvaid ega homosid. Soovib säilitada seda mis oli vanasti. Kas EKRE jõudis nüüd kuhugi äärmusesse, et vana taga igatseb? --Tiia (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 02:29 (EEST)
Selle küsimuse arutamine pole siin eriti mõtekas, kuna (ma kordan igaks juhuks veelkord) meie kui toimetajad ei tohi muuta artikli sisu vastavaks oma isikliku vaatega partei ideoloogiale. Samuti pole mõtet rääkida "äärmuslusest" seni, kuni keegi seda sõna/mõistet pole artiklis kasutada tahtnud. "Paremäärmuslus" pole tingimata sama, mis "äärmuslus". Ehk siis ma võin su küsimusele vastata, aga Vikipeedia artikli kirjutamisse see (vähemalt otseselt) ei puutu. Kui me paneme Eesti erakondade vaated nt homoseksuaalsete inimeste õiguste ja väärtuslikkuse kohta skaalale, kus ühes äärmuses on kõige soosivama ja teises kõige mittesoosivama vaatega partei, siis jah, EKRE on teises skaala otsas kõige äärmuslikum või üks kõige äärmuslikematest parteidest. --Minnekon (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 13:18 (EEST)
Homoseaduse "eksam" tuleb enne 15. oktoobrit ehk siis on näha, kui konservatiivsed teised erakonnad on. IRL on tänu homoseadusele oma reitingu maha mänginud. Vabaerakond on täiesti põhjas, kuigi kunagi kirjutas konservatismist. Eesti ühiskond on üldiselt konservatiivne ja ei tõtta kõike uut omaks võtma. Kedagi ei huvita, mis sa oma magamistoas teed aga kui sa tuled tänavale (vähemustele) seadusi nõudma, siis see on juba poliitika. --Tiia (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 15:10 (EEST)
Rahvuslik tähendab ka "rahvusele omane" - ses mõttes oleks natsionalistlik selgem. Ja kuidagi oleks vaja väljendada, et tegu on just etnilise rahvuslusega. Sellist sõna nagu etnonatsionalistlik vist pole olemas. --Minnekon (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 00:26 (EEST)
@Minnekon, palun paremäärmuslusele eesti keelne viide. Populismi asemel on nüüd juba äärmuslus. Paremäärmusluse mõiste on ebamäärane ja laialivalguv, selle sisu ei ole üheselt määratletud ning sageli kasutatakse seda sildistamiseks ja hinnangute andmiseks. --Tiia (arutelu) 29. september 2017, kell 00:37 (EEST)
Miks eestikeelset viidet? Proovi guugeldada Andres Kasekampi, küllap ta on ka eesti keeles sellest rääkinud, kuigi ta teadustööd on peamiselt inglise keeles. Viimase lause kommentaariks: akadeemiline mõiste ja poliitikute/ajakirjanike hinnangud/sildistamised on eri asjad. Kajastame ennekõike ikka autoriteetseid allikaid. --Minnekon (arutelu) 29. september 2017, kell 01:11 (EEST)
Siin on midagi eestikeelset: [1]. --Minnekon (arutelu) 29. september 2017, kell 01:37 (EEST)

Minu meelest (eks)sotsiaaldemokraadist Ero Liivik ei ole erapooletu allikas. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 29. september 2017, kell 01:05 (EEST)

Wikiartikli järgi kuulus ta erakonna nimekirja 3 aastat tagasi ja tegutses enne seda Saue omavalitsuses. Ma ei näe erilist motiivi erapoolikuseks praeguse EKRE ideoloogia küsimuses, mitte rohkem kui nt samuti poliitikas kättpidi sees olnud Rein Taagepera või Eiki Bergi puhul. Lisaks avaldati tema kirjutis eelretsenseeritud teadusajakirjas ja tema hinnang ei erine teiste politoloogide omast. --Minnekon (arutelu) 29. september 2017, kell 01:29 (EEST)

Kui siia panna ideoloogialt populistlik, siis tuleks seda ka teistele erakondadele märkida. --Pelmeen10 29. september 2017, kell 01:40 (EEST)

Otsi allikad ja pane. Teiste artiklite väidetav puudulikkus pole alus siit artiklist viidatud materjali ära kustutamiseks. --Minnekon (arutelu) 29. september 2017, kell 01:43 (EEST)
Vikipeedia ei ole koht, kus pidada valimiseelset sõda. Ei poolda ühelgi viisil sildistamist, leian et Vikipeedia peaks lähenema neutraalselt. --Pelmeen10 29. september 2017, kell 01:48 (EEST)
Esimese lausega nõus. Ideoloogiate nimetamine partei infokastis on "sildistamine"? Muide, kui sa "ühelgi viisil sildistamist" ei poolda, miks sa sildi "Rahvuslik konservatism" alles jätsid? Millise Vikipeedia põhimõttega nn "sildistamine" vastuolus on? Kuidas viidatud materjali lisamine artikli mitteneutraalseks muutis? --Minnekon (arutelu) 29. september 2017, kell 02:07 (EEST)
Vikipeedia ei ole koht, kus kellegi isiklikku veendumust avaldada. Populism ja äärmuslus nii lihtsalt kellegi ideoloogiaks tembeldada ei ole õige, kindlasti ei tohiks Vikipeedias sellist otsust vastu võtta. Mis veidraid viiteid siia juurde pannakse, ma ka ei mõista. --Pelmeen10 29. september 2017, kell 02:27 (EEST)
Teema on EKRE ja ma lisasin artiklisse 4 viitest pärinevad sotsiaalteadlaste hinnangud EKRE ideoloogia määratlemise kohta. Millise Vikipeedia põhimõttega see konkreetselt vastuolus on? Mis neid viidetes "veidrat" on? Kui sa ütled, et "Vikipeedia ei ole koht, kus kellegi isiklikku veendumust avaldada", siis see vastab tõele vaid juhtumil, kui hinnangu avaldaja pole usaldusväärne, aga praegu sellist probleemi pole. Ja paistab, et sa ise ka ei järgi seda, mida teistelt nõuad - EKRE ideoloogia rahvuslikuks konservatismiks "sildistamise/tembeldamise" (sinu sõnavara kasutades) jätsid alles, otsisid isegi "kellegi isiklikku veendumust" väljendava viite juurde. Selle "rahvusliku konservatismiga" on üldse huvitav lugu. Kõigepealt asendasin ma selle järel olnud EKRE enda põhikirjale suunava selgelt ebausaldusväärse viite politoloogi omaga, aga sa kustutasid selle ära, öeldes, et tegu on "sildistamise ja ründamisega". Siis lisas Neptuunium viite ühele teisele politoloogile, aga sa kustutasid selle ka ära ja lisasid oma viite kellelegi Wolfram Nordsieckile. Miks teised viited oli vaja kustutada? Ja kes Wolfram Nordsieck on, et teda võib usaldusväärseks pidada? --Minnekon (arutelu) 29. september 2017, kell 13:35 (EEST)
Esialgu taastasin 29. augusti versiooni. Võtsin kõigi teiste erakondade artiklid ette, kuskil ei olnud ideoloogia all viidet, v.a Keskerakonna artikkel, kus oli sama viide. Keegi pole seda sealt eemaldanud, seega kui ta sinna sobis, siis miks ei peaks siia sobima?
Leidsin ka sellise viite erakonnad.info, kus märgitakse ideoloogiaks hoopiski "agraar, konservatiivne". --Pelmeen10 29. september 2017, kell 14:26 (EEST)
Seda lehte enam ei täiendata (kodulehel © 2002-2013), 2015. aasta info puudu ja ma arvan, et agraar on seal Rahvaliidu ajast. EKRE pole ainult konservatiivne, sest rahvus on oluline, seega rahvuslik konservetism sobib kõige paremini. --Tiia (arutelu) 29. september 2017, kell 14:38 (EEST)
Lehe omanik on FIE Rasmus Karja. Äriregistris registreeritud 10.02.2010. Nagu näha aegub domeen 29.01.2018 kui seda ei pikenda. --Tiia (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 02:25 (EEST)

Keerulisematel juhtudel ei ole infokast sobiv koht info andmiseks. Andres (arutelu) 29. september 2017, kell 08:04 (EEST)

Pakun, et pikem jutt, sealhulgas Minnekoni lisandused, mis praegu on kustutatud, võiks olla teksti sees. Andres (arutelu) 29. september 2017, kell 08:12 (EEST)

Loogiline oleks, et teksti sees kirjutada pikemalt ja kõigist hinnangutest, infokastis aga välja tuua levinumad. Ses osas olen ma nõus Neptuuniumiga, kes üht hinnangut infokastist kustutades märkis, et rohkem viiteid oleks vaja. Lepime siis kokku, et mingi ideoloogia infokasti lisamiseks peab sel määratlusel olema vähemalt 2 usaldusväärset autorit? --Minnekon (arutelu) 29. september 2017, kell 13:47 (EEST)
Mina nõustun rahvusliku konservatismiga, kõik muu on üleliigne. Palun kasutage eestikeelset materjali, siis saaks diskuteerida. Lugesin Postimehe artiklit kus isegi Brexitit seostatakse populismiga. Tule taevas appi! Ma ei tea, kes on algallikas, et selliseid silte antakse riikides, kus oluline on oma rahva kaitsmine. Kui ei meeldi, siis äärmuslase ja populisti silt otsaette. Kas EKRE kaldub äärmusluse poole kui motoks on Kui peab valima poliitika ja rahva vahel, tuleb valida rahvas; kui peab valima enda ja rahva vahel, tuleb valida rahvas; kui peab valima rahvaste vahel, tuleb valida oma rahvas, austades teiste rahvaste samasuguseid õigusi.? --Tiia (arutelu) 29. september 2017, kell 14:21 (EEST)
Äkki on siinsete lahkarvamuste põhjuseks meie erinev arusaam paremäärmuslusest ja populismist? Poliitikateaduses on need samasugused määratlused nagu nt sotsiaaldemokraatia või liberalism, st neid kasutatakse teatud vaadete kogumi üldnimena. Paremäärmuslus on üldnimetus vaadetele, mis tavaliselt sisaldavad rahvuslust, nativismi, ksenofoobiat, immigratsiooni ja multikultuursuse vastasust jne. Populism on "rahva" vastandamine "eliidile". Teatud ringkondades aga, nt poliitikute endi hulgas, kasutatakse neid vist mõnikord lihtsalt sisutute sõimusõnadena. See seletaks, miks Pelmeen10 nimetas nende terminite kasutamist ründavaks ja sildistamiseks. --Minnekon (arutelu) 29. september 2017, kell 14:32 (EEST)
Leiame paarid: liberalism - konservatiem, sotsiaaldemokraatia - ??? paremäärmuslus??? Sotsiaaldemokraatia on vasakpoolne. Miks on vaja paremale äärmuslust? Immigratsioon ja multikultuuti vastasus seisneb võitlemises oma rahva säilitamise eest. Miks see äärmuslus on? Kes oskab vastata? --Tiia (arutelu) 29. september 2017, kell 14:46 (EEST)
Kui sa küsid termini "paremäärmuslus" algupära kohta, siis minu teada tuleb see nende paigutumisest poliitilise spektri paremasse äärmuspunkti, kaugemale paremale kui tradistsioonilised parempoolsed. Hiljem on see mõiste arenenud ja hakanud sisaldama pigem teatud kindlaid vaateid (mida ma juba loetlesin) ega ole enam tingimata seotud positsiooniga parteide spektril. --Minnekon (arutelu) 29. september 2017, kell 15:05 (EEST)
Lihtsalt mainin, et vasakäärmuslikud parteid eksisteerivad maailmas samuti ja neid ka niimoodi määratletakse. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 29. september 2017, kell 14:50 (EEST)
Ära hoia nüüd infot vaka all. Mis siis nende äärmuse iseloomustuseks on? --Tiia (arutelu) 29. september 2017, kell 14:52 (EEST)
See kord Google aitas. KAPO ongi see peajuur. Isegi valge rassi ülimuslikkuse propageerimine ehk eesti rahva eest seismine on äärmuslik. Kõik punktid oleks võetud nagu Brüsselist. --Tiia (arutelu) 29. september 2017, kell 15:02 (EEST)

Neptuunium, lõik sinu lisatud viitest: "EKREt kui enim populismi kasutanud erakonda võiks nimetada ka „populistlikuks erakonnaks”, kuid kuna populistlikke loosungeid esitasid paljud parlamendivälised ja -sisesed erakonnad, on rohkem põhjust järeldada, et populistlikud sõnumid on saanud vahendiks, mida kasutavad valimiskampaaniates vähem või rohkem kõik erakonnad." See kindlasti ei sobi ideoloogia määratlemiseks. Rääkimata veel mingist poolakeelsest lingist. ----Pelmeen10 29. september 2017, kell 14:58 (EEST)

"Teised teevad ka" ei tähenda, et see silt EKRE kohta pädev poleks. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 29. september 2017, kell 15:01 (EEST)
Sellise sildi panemiseks ei sobi arvamusartiklid. Pigem peaks olema ideoloogia määratlus üldtuntud. --Pelmeen10 29. september 2017, kell 15:05 (EEST)
Nõustun siis selles osas, et arvamusartiklite asemel tuleks kasutada teadustöid/-artikleid. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 29. september 2017, kell 15:09 (EEST)
No teadusartiklid kustutas Pelmeen10 siit esimesena ära :D Mina saan aru, et peamine allikas võiks olla teaduslik kirjutis, aga kuna Eesti parteide, eriti nii uue nähtuse nagu EKRE kohta selliseid palju pole, siis ka asjatundja hinnang lihtsalt ajaleheartikli kujul on väärtuslik. --Minnekon (arutelu) 29. september 2017, kell 15:20 (EEST)

"Populism" ja "äärmuslus" on laialdaselt kasutusel sõimusõnadena, sellepärast on nende kasutamine infokastis problemaatiline. Andres (arutelu) 29. september 2017, kell 21:57 (EEST)

Mille põhjal võib järeldada, et need sõnad on niivõrd laialdaselt kasutusel mingis muus, halvustavas tähenduses? Enivei, asjaolu, et mõned inimesed ei tea sõnade tähendusi, ei õigusta EKRE ideoloogia iseloomustamiseks kõige enam kasutatavate mõistete väljajätmist ja sellega kaasnevat mitteneutraalset esitust (teatud hinnangute kaalukuse pisendamist). Hakkame ka relatiivsusteooria mõiste kasutamist kunstlikult vähendama, kuna mõnedel inimestel on omamoodi arusaam, mida "relatiivsus" ja "teooria" tähendavad? Ma olen nõus, et ka vähemteadlike lugejate peale tuleb mõelda, aga seda ei tohi teha mitte Vikipeedia standardeid nende tasemele langetades, vaid lugejate teadlikkuse taset tõsta aidates. Mida populism ja paremäärmuslus tähendavad, saab lugeda vastavatest artiklitest ja võib-olla saab isegi siin tekstis väikse selgituse esitada. --Minnekon (arutelu) 29. september 2017, kell 23:51 (EEST)
Nii kaua kui pole eestikeelset teaduslikku materjali hoiduksin kasutamast. Eesti riik ei saa olla nii lühinägelik, et oma rahva kaitsmine on äärmuslus nagu KAPO lehelt võib lugeda. Teadlased peavad kirjutama eesti keeles, et säiliks keel ja rahvas haritud. --Tiia (arutelu) 30. september 2017, kell 04:38 (EEST)
Minu meelest ei saa olla nii, et aksepteeritavad on ainult eestikeelsed allikad. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 30. september 2017, kell 15:19 (EEST)
Hetkel on nende mõistete väärkasutus ja seega oleks vaja eestikeelset materjali. Kõik ei valda võõrkeeli. Näiteks mind paneb KAPO leht muretsema. Kust on sellised juhised pärit? Arvatavasti Euroopast ehk Brüsselist. Kas eesti rahva eest seisjad on oht Eesti julgeolekule? Ei ole ju. Kui euroopalikke väärtusi vastu ei võta siis oled äärmuslane. Absurd ju. Midagi on ikka väga paigast ära ja seetõttu ootan väga eestikeelset seletust teadlaste poolt.
Kas "mõistete väärkasutus" tähendab seda (nagu ma loen su varasematest postitustest välja), et sa ei nõustu EKRE ideoloogia äärmuslikuks nimetamisega? Kõigepealt, kõne all pole äärmuslus, vaid paremäärmuslus. Edasi, Vikipeedia pole mõeldud mitte siinsete toimetajate, vaid vastaval teemal autoriteetsete isikute arvamuste kajastamiseks. Meie roll on neutraalselt vahendada, mitte oma isiklikku arvamust mööda teatud allikaid kõrvale jätta. KAPO teemat pole mõtet siin arutada enne, kui keegi sealt midagi artiklisse lisada tahab. Ainult eestikeelseid allikaid kasutades pole võimalik tagada piisavalt põhjalikku ja neutraalset teemakäsitlust. Kui sa isiklikult inglise keelt ei valda, siis ma võin sulle põhiasjad ära tõlkida. Mida sa täpselt teada tahaksid? Ja lõpetuseks soovitan kindlasti tutvuda: Vikipeedia:Põhimõtted, Vikipeedia:Neutraalne vaatepunkt, Mida Vikipeedia ei ole. --Minnekon (arutelu) 30. september 2017, kell 20:44 (EEST)
Ideoloogia on konservatism, mitte äärmuslus. Hetkel on siin teemaks paremäärmuslus. Palun autoriteetsete isikute kajastamist, mis pole kallutatud. Loomulikult peame me neutraalselt kajastama aga kas selleks on materjali? Nagu ma allpool tsiteerisin, tuleks ühiskondlikku konteksti silmas pidada. Ja paremäärmuslusega tuleks alustada põhiartiklist, mitte erakonna artiklist. --Tiia (arutelu) 30. september 2017, kell 21:00 (EEST)
Kas ma saan õigesti aru, et Andres Kasekamp on sinu hinnangul kallutatud ja mitteneutraalne autor? Mille põhjal me seda järeldada võiksime? Ühiskondliku konteksti vihjest ei saa ma aru. Art Johansoni artikkel ei maini paremäärmuslust, populismi ega EKRE-t. Ettepanek Vikipeedias teatud mõiste kasutamist vältida, kuni selle mõiste põhiartikkel pole heal tasemel, ei ole konstruktiivne. Näiteks rahvuskonservatismi artikkel on ka viletsavõitu, kaotame selle mõiste ka siit ära? Selline mõistete kunstlik eemaldamine tekitaks ainult ühe puuduliku artikli kõrvale automaatselt mitu uut. --Minnekon (arutelu) 30. september 2017, kell 22:33 (EEST)
Ma enam ei mäleta, kas ma olen varem Kasekampi lugenud aga tema doktoritöö käsitleb paremäärmuslust ja selle aasta artiklis kirjutab, et Kodanikuna on see muidugi pettumus, et ka Eesti on nende riikide seas, kus äärmuslased on parlamendis, aga tegelikult oli see küllaltki haruldane, et meil siiani polnud edukat äärmuserakonda. Sellest järeldan, et konteksti ta ei vaata vaid lahterdab. Kõik sõltub rahastajast ja kes tellib, see maksab ka muuska. Kirjutan oma kogemusest ja ei keela kirjutamist. Paljudes asjadest kirjutatakse jama ja tehakse ajupesu ning seetõttu on kaine mõistus teretulnud. --Tiia (arutelu) 1. oktoober 2017, kell 03:12 (EEST)
Esiteks näitab see tsitaat Kasekampi suhtumist paremäärmuslusse üldiselt, mitte konkreetselt EKRE-sse. Tema klassifikatsiooni neutraalsuse kahtluse alla seadmiseks oleks on vaja näidata, et tal on ka mingi isiklik vimm EKRE vastu, sest ainult negatiivne suhtumine paremäärmuslusse kui nähtusse ei mõjuta iseenesest seda, milliseid konkreetseid parteisid ta selle alla liigitab. Teiseks oleks ebarealistlik eeldada, et teadlastel puudub igasugune isiklik arvamus teemadel, mida ta uurib. Oluline on, kas see väljendub teadustegevuses. Nagu näha, siis Kasekamp ise tõmbab selge piiri ja väljendab tsitaadis oma arvamust kui kodanik. Kasekampi kui politoloogi kahtluse alla seadmiseks oleks aga vaja näidata tema teadustöö kallutatust. Katse seda teha on vist sinu väide, et "kõik sõltub rahastajast ja kes tellib, see maksab ka muuska. Kirjutan oma kogemusest...". Kui sul on reaalsed tõendid, et Kasekamp kirjutab teksti vastavalt mingi rahastaja soovidele, siis käi need välja. Kui sa mõtled "oma kogemuse" all seda, et sina ise ja sinu tutvusringkond räägib ja teeb nii nagu teie rahastajad teilt nõuavad ja järelikult teised inimesed (sh Kasekamp) käituvad samamoodi, siis on see alusetu üldistus. Inimesed on erinevad ja rahastajad on erinevad. Ilma reaalsete tõenditeta selliste väidete väljakäimine ja veel mingile "ajupesule" osutamine on üsna inetu laim. Taoliste süüdistuste asemel ootaks ma päriselt eksisteerivaid autoriteetseid hinnanguid Kasekampi kallutatuse kohta - nt nagu sinu tsiteeritud Art Johansoni puhul on hulk sotsiaalteadlasi pannud kahtluse alla selle organisatsiooni eesmärgid ja kompetentsuse, kus ta analüütikuna tegutseb. Kas Kasekampi kohta on midagi sellist avaldatud? --Minnekon (arutelu) 1. oktoober 2017, kell 14:10 (EEST)
Minu meelest pole tähtis, miskeelsete allikatega on tegu. See loeb ainult juhul, kui on alust arvata, et sarnaste sõnade tähendus on eri keeltes erinev. Andres (arutelu) 30. september 2017, kell 17:41 (EEST)
Mulle tundub, et Ida-Euroopa riike soovitakse paika panna. Ühest liidust astusime teise ja ikkagi me pole vabad. Ise otsustada ei tohi. Kohe oled äärmuslane. Miks Kasekamp ei kirjuta eesti keeles? Saaks EKRE-le korralikult sildi külge panna. Teisi teadlasi ei köida see teema, sest terve mõistus ütleb, et oma rahva kaitsmine ei saa olla äärmuslus ja ei ohusta riigi julgeoleukut. Art Johanson kirjutab: Eesti ühiskond on paljudes aspektides oma naaberriikidest erinev ja seetõttu tasub analüüsida niisugust äärmuslust meie enda ühiskondlikku konteksti silmas pidades. Postimees, jaanuar 2017. --Tiia (arutelu) 30. september 2017, kell 20:23 (EEST)
Ei ole mõtet vaielda poliitiliste kaalutlustega. Peab vaatama, kuidas anda võimalikult õige ja erapooletu info. Andres (arutelu) 30. september 2017, kell 14:55 (EEST)
Mida üldiselt teha, kui mõnel sõnal on mitu tähendust (teaduslik ja kõnekeelne) või on tähendus ebamäärane, nagu nende sõnade puhul kindlasti on? Ka politoloogidel ei ole üksmeelt nende sõnade kasutamises. Minu meelest ei ole infokastis võimalik asja selgelt ja adekvaatselt esitada. Tekstis tuleks ka mainida, kes ja millises kontekstis on parteid ühel ja teisel viisil iseloomustanud, ja viiteid võib olla kui tahes palju. Öelda tuleks ka seda, mida erakond ise on öelnud. Andres (arutelu) 30. september 2017, kell 14:55 (EEST)
Oleks asjakohane kuidagi öelda, et sõnu kasutatakse politoloogilises tähenduses. Andres (arutelu) 30. september 2017, kell 14:57 (EEST)
Väga head Vikipeedia selgitusvahendid on siselingid - arusaamatuste lahendus on ühe klõpsu (või isegi lihtsalt hiire sõna kohale libistamise) kaugusel (kui vastav artikkel olemas on). Teine variant - nagu sa ka välja pakkusid - on tekstis avada, kuidas autor vastava määratluseni jõudis. Seda tuleks teha muidugi vastavalt kasutatavale allikale, mitte kunstlikult seletusi juurde hakata lisama - see lõhnaks originaaluurimuse järgi ja oleks teadlikemate lugejate jaoks mõtetu nämmutamine. Öelda, et sõna kasutatakse politoloogilises tähenduses, on üks võimalus, kuigi see eeldaks, et me suudaks kindlaks teha (mitte ainult isikliku mulje põhjal otsustada), et mingi teine ja paljukasutatud tähendus on ka olemas. Aga mida iganes teha, peab see jääma Vikipeedia põhimõtete raamidesse. Ühe keskse ideoloogilise suundumuse infokastist (ja ilmselt siis ka sissejuhatusest) väljajätmine oleks autoriteetsetest allikatest saadud info mitteneutraalne esitamine ja kindlasti mitte see võte, millega olukord paremaks muutuks. Ideaalset kõiki rahuldavat varianti alati ei leidu ja me peame leppima, et jääb mõni lugeja, kes pole kursis sõna akadeemilise tähendusega, ei viitsi siselingile klikata, viidet vaadata ega teksti lugeda. --Minnekon (arutelu) 30. september 2017, kell 23:05 (EEST)
Jah, olen nõus, et siselingid aitavad, kui me suudame vastavate artiklite sisu kontrolli all hoida. Kahjuks on nii, et ideoloogiaid kirjeldavad mõisted kipuvad olema laialivalguvad ja ka artikkel tahes-tahtmata kajastab ja ka kirjeldab seda laialivalguvust. Selle tagajärjel jääb lugejale ikkagi ebaselgeks, mida täpselt selle sõnaga mõeldud on. Eriti kehtib see infokasti kohta, kus puudub igasugune kontekst. On öeldud ainult "ideoloogia", aga iseloomustav sõna ei pruugi kirjeldada mingit kindlat ideoloogiat või üldse ideoloogiat.
Sa ise ütlesid eespool: "akadeemiline mõiste ja poliitikute/ajakirjanike hinnangud/sildistamised on eri asjad". Sellega Sa ju ütledki, et sõna võidakse kasutada ka mitteakadeemilises tähenduses. Minu meelest ei saa öelda, et inimesed lihtsalt ei tea sõna tähendust ja kasutavad seda valesti. Sama hästi saab asja võtta nii, et akadeemilised sõnad omandavad üldkeeles uusi tähendusi. Nii artiklis Parempopulism kui ka artiklis Paremäärmuslus mainitakse, et neid sõnu kasutatakse ka sildistamiseks, enam-vähem siis sõimusõnadega. Paremäärmusluse puhul on artiklis ka viide akadeemilisele allikale.
Jah, nõus, kommenteerimine ei tohi olla paljusõnaline ega muutuda originaaluurimuseks, peab toetuma allikale, aga esitada tuleks nii, et lugejale oleks selge, et tegu on kirjeldusega, mitte sildistamisega, ning nii selge kui võimalik, mida silmas peeti. Kasutada võib nii refereerimist kui ka tsiteerimist.
Minu ettepanek on ideoloogiat infokastis üldse mitte mainida. Isiklikult ma pooldaksin seda, et infokaste üldse ei kasutataks, sest info moondumise ja ülelihtsustumise võimalus on nende puhul suur. Sissejuhatuses sellest mööda ei pääse, aga esitus peaks olema nii pikk, kui selge esitus nõuab.
Ma arvan, et me oleme ühel meelel, et mõned mõisted kipuvad olema laialivalguvad ja mitmeti-/valestimõistetavad. Infokastist ideoloogiate alaosa kaotamine oleks üks lahendus, kuigi ma pole veendunud, et infokast on nii problemaatiline kui sa kirjeldad. Ma katsun ette kujutada, et olen inimene, kelle arvates on paremäärmuslus lihtsalt üks halvustav sõna, a la "lollus". Kui ma näen partei artiklis, et selle ideoloogiat nimetatakse "lolluseks", siis tekiks mul ju küsimus, kuidas nii olla saab?!! Kas artiklis on midagi väga mäda või on tõesti selline mõiste nagu "lollus" olemas? Ma loeks siis edasi või klikkaks siselingile või viitele ja avastaks, et "lollusel" on ka teine tähendus, mida ma varem ei teadnud ja probleem olekski lihtsalt lahendatud. --Minnekon (arutelu) 1. oktoober 2017, kell 15:31 (EEST)
On asju, mille puhul probleemi ei teki, aga niipea kui asi ei ole üheselt selge ja nõuab nüansseeritud esitust, jääb infokast hätta. (Muide, minu meelest on sama häda ka lühietümoloogiatega, mida püütakse lihtsalt sulgudes esitada.) Võib ju proovida, aga mulle tundub, et on näha, et inimesed, kelles teea tekitab tundeid, ei suuda asja niimoodi võtta. Ja see eeldab tõepoolest, et lingi taga oleks hea esitus. Andres (arutelu) 1. oktoober 2017, kell 17:11 (EEST)
Ses küsimuses oleks vast vaja rohkemate inimeste arvamust. Sinu ettepanek on siis kokku leppida reeglis, et parteide infokastist jäetakse ideoloogia alaosa ära? Võib-olla sõnastada see veel üldisemalt - jätta üldse kõigisse infokastidesse ainult faktid, aga hinnangud välja jätta? Mida olemasolevate artiklitega teha - tõsta seal olev info arutelulehele? --Minnekon (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 00:37 (EEST)
Peale selle, minu meelest ei pääse kuidagi mööda sellest, et võrrelda teadaolevaid fakte erakonna seisukohtade ja käitumise kohta politoloogiliste mõistetega. Kui seda mitte teha, ei ole ka ekspertide seisukohti võimalik tõlgendada, sest ka politoloogias ei ole neil terminitel täiesti ühtset tähendust. Kui vaadata artiklit Parempopulism, siis on minu meelest selge, et EKRE käib hästi selle alla. Kui vaadata artiklit Paremäärmuslus, siis EKRE haakub seal kirjeldatuga ainult riivamisi, kui just seda sõna mitte väga laialt võtta. Kui saaks anda ainult ühe kirjelduse, siis parempopulism oleks minu meelest kõige tabavam määratlus. Rahvuslik konservatism ei ole ka vale, nende vahel pole selget piiri. Ma olen nõus, et tugineda tuleb ekspertide hinnangutele, aga artikkel tuleb koostada nendega kaasa mõeldes, mitte lihtsalt nende sõnu korrates. Vastasel juhul tuleb esitus ebasidus ja võib-olla moonutatud, ja see oleks vastuolus viidatavuse ning erapooletuse põhimõtte eesmärgiga. Andres (arutelu) 1. oktoober 2017, kell 12:34 (EEST)
Võimalik, et artikkel Paremäärmuslus on andnud paremäärmusluse mõistest moonutatud pildi. Sellepärast ongi väga oluline, et vastavad artiklid oleksid korras. Vikipeedia artikleid ei saa võtta üksteisest eraldi. Andres (arutelu) 1. oktoober 2017, kell 12:57 (EEST)
Autoritega kaasamõtlemise eesmärk peaks olema nende kirjutatu parem mõistmine, mis aitaks nii näha ka eri autorite poolt väljaöeldu vahel seoseid ja koostada artikli jaoks sidusat ja loogilist teksti. Aga ühe seisukoha eelistamine teisele sellepärast, et üks on lähemal meie oma seisukohale, on minu arust küll pesueht neutraalsuse rikkumine. Eelistamise kriteerium peaks olema objektiivsem ja kooskõlas üldiste Vikipeedia põhimõtetega - nt kes autor(id), kui palju autoreid vastavat seisukohta jagab, kus ja millal seisukohad on avaldatud, kui põhjaliku analüüsiga seisukohta on põhjendatud vms - mitte konkreetne väide ise. --Minnekon (arutelu) 1. oktoober 2017, kell 15:31 (EEST)
Jah, seda Sa oled varem ka öelnud, ja sellega ei saa mitte nõustuda.
Aga on veel üks asi, mida minu meelest tuleb arvestada. Minu enda uskumused on vältimatu alus mitmeti mõistetavate väidete tõlgendamisel (heausksuse printsiip, principle of charity). See käib muidugi koos uskumustega kõneleja uskumuste kohta. Kui keegi ütleb midagi, mis mulle tundub ilmselt väärana, siis ma püüan tema ütlust teisiti tõlgendada. Tõlgenduse käigus võin ma muidugi jõuda ka selleni, et ma omistangi kõnelejale uskumused, mida ma ei jaga, või võtan tema uskumused omaks. Aga ei pruugi olla võimalik tõlgendada tema keelekasutust ja otsustada tema väljendatud uskumuste üle teineteisest sõltumatult, sest ühe üle ma otsustan teise järgi. Meie jaoks on raskus selles, et kui keegi midagi ütleb, siis ma ei pruugi kindel olla, kas ma tõlgendan tema ütlust valesti või on tal seisukoht, mida ma ei jaga. Võib juhtuda, et ma seetõttu ei saagi allikat kasutada. Samuti võib juhtuda, et mul ei õnnestu eri allikatest saadud infot sidusalt kokku panna ning ma ei tea, kas see info ongi vasturääkiv või on asi minu väärtõlgenduses. See kehtib seda enam, mida mitmetimõistetavamaid sõnu kasutatakse. Andres (arutelu) 1. oktoober 2017, kell 17:11 (EEST)
Ma arvan, et kui tekib olukord, kus ma "ei pruugi kindel olla, kas ma tõlgendan tema ütlust valesti või on tal seisukoht, mida ma ei jaga" (ja kõrval on konkureeriv sama autoriteetne ütlus, mida ma mõistan), siis lahendus on kas (1) mõlema ütluse artiklist väljajätmine või (2) mõlema ja võrdsel positsioonil esitamine, püüdes võimalikult täpselt autori keelekasutust järgida (minu eelistus), mitte aga (3) mõistmatu ütlus välja jätta või selle tähtsust pidendada ja mõistetav sisse panna või esikohale tõsta. Viimase variandi puhul on moonutatud ja mitteneutraalne teema esitus garanteeritud, teise variandi puhul ainult oletuslik. --Minnekon (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 01:21 (EEST)
Jah, nõus, et (3) ei sobi. Aga ka (2) on minu meelest halb, sest see lükkab raskuse lugeja õlule ning teeb esituse arusaamatuks. Äärmisel juhul võib tsiteerida, aga see puudutab juhtumeid, kus küsimuse all on konkreetse isiku seisukoht, mitte asi ise. Ma arvan, et sellistel juhtudel tuleb refereerimisest hoiduda ning jätta asi pädevamatele refereerijatele, kes jutu mõttest aru saavad. Andres (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 10:09 (EEST)
jah, ka teine variant on puudulik, aga siiski minu meelest parim lahendus. See võib, aga ei pruugi teha esitust arusaamatuks. Lugejal võib mõistmisega raskusi olla ka siis, kui toimetaja ise kirjutatut mõistab, ja vastupidi. Tsiteerimine on üks võimalus. Mis sinu arvates parim lahendus oleks? Üldse mitte vastaval teemal kirjutada? Kui tihti selline dilemma üldse tekib? Minu arust mitte liiga sageli. --Minnekon (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 13:40 (EEST)
See oleneb kirjutaja asjatundlikkuse, intelligentsuse ja enesekriitilisuse määrast. Töö on lõpuks ikkagi kollektiivne, ja kahtluste korral on soovitatav teistega nõu pidada, see ongi minu soovitus. See, mida üks ei suuda ära teha, tehakse koostöös vast lõpuks ikkagi ära.
Ja muidugi on konkreetsed juhtumid erinevad. Tulemust saab teiste reaktsoonide järgi kontrollida. Andres (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 17:15 (EEST)
Muide, meiepoolsest teksti tõlgendamisest rääkides, ma pole nõus, et EKRE haakub paremäärmusluse kirjeldusega ainult riivamisi. Kui võtta paremäärmusluse artikli viite nr 2 ees olev kirjeldus (ksenofoobia, etniline rahvuslus, populism, demokraatlike väärtuste mitte täielik austamine, law and order), mida on arvatavasti ka Kasekamp kasutanud, siis see käib minu meelest täitsa ilusti EKRE vaadetega kokku, nii palju või vähe kui ma neist tean. --Minnekon (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 01:32 (EEST)
Jah, selle nimekirja järgi tõesti. Kui aga võtta aluseks, et paremäärmuslus seab otseselt kahtluse alla demokraatia põhimõtte või eitab seda (see jäi minu jaoks eristava tunnusema kõlama), siis seda minu meelest EKRE juures ei näe. Mõnede demokraatlike väärtuste mitteaustamine on küll olemas. Andres (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 10:09 (EEST)

Võibolla võiks parteide mallis olla ideoloogia all kaks eraldi punkti, nö "ametlikult deklareeritud" ideoloogia ja teisalt politoloogide antud hinnangud vms. Sõnastus saab muidugi lühendada. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 30. september 2017, kell 23:44 (EEST)

See oleks üks variant, kuigi ma ei tea, kui levinud selline ametliku ideoloogia nimetamine parteidel on. Aga mida sa arvad Andrese ideest valestimõistmise ohu tõttu ideoloogiaid infokastis üldse mitte mainida? --Minnekon (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 00:42 (EEST)
Ei poolda, sest see on minu meelest üks parteide infokasti olulisemaid lahtreid. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 3. oktoober 2017, kell 00:59 (EEST)
Sel juhul ei saa piirduda viidetega, vaid peavad olema pikemad märkused. See on ka tõsi, et enesemääratluse ja ekspertide hinnangute jaoks peaksid olema eraldi lahtrid. Andres (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 17:15 (EEST)

Minu meelest on sõnal "populism" peale akadeemilise tähenduse ('rahva ja eliidi vastandamine') ka niisugune tähendus: 'meeldivate, kuid teostamatute lubaduste andmine poliitikas'. Andres (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 10:20 (EEST)

Ehk siis umbes sama, mis demagoogia. EKI seletav sõnaraamat annab ka sellise vastuse. Aga kas paremäärmuslusel on ka selline selgelt sõnastatav laialt kasutatav alternatiivne tähendus? Mina olen sellega ennekõike kokku puutunud politoloogilises tähenduses ja seega on mul raske mõista, mis see muu tähendus täpsemalt olla võiks ja kui levinud see on. --Minnekon (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 13:52 (EEST)
Panen artikli Populism juurde paar linki artiklitele, kus selle sõna tähenduste üle arutatakse. "Väikeses entsüklopeedias" on kaks tähendust, kusjuures teine on täpselt see, millest me praegu räägime: "demagoogiline poliitiline tegevus, mille eesmärk on oma erakonnale suurema poolehoiu saavutamine ja võimule pürgimine," ja mõlema kokkuvõte on "odav rahvalikkus" [2]. Nii ka "Võõrsõnade leksikonis" [3] ja EKSS-is [4]. Nii et selle tähenduse olemasolu peaks olema piisavalt tõendatud. Kõigil inimestel on õigus seda sõna nii mõista, seda enam, et üheski neist teatmeteostest akadeemilist tähendust, millest Sina räägid, üldse ei mainitagi. Minu meelest ei saa tavalugejale (mitteasjatundjale) arusaadavat teksti kirjutada, kui seda ei arvesta. Minu isikliku mulje järgi kasutatakse seda sõna meedias valdavalt just selles tähenduses, ja kui keegi tahab seda muus tähenduses kasutada, siis ta selgitab, mida ta silmas peab. Andres (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 17:04 (EEST)
Minu meelest ka see mõiste ja nähtus väärib omaette artiklit, ja neid kahte mõistet ei tohi kunagi segi ajada. Andres (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 17:06 (EEST)

Aa, Sa küsisid hoopis paremäärmusluse kohta. Ma vastan sellele hiljem. Andres (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 18:46 (EEST)

Kas populism ja euroskeptsism saavad koos eksisteerida, kui euroliidu poolt on nt 77% inimestest? --Pelmeen10 7. oktoober 2017, kell 01:58 (EEST)

Sõnal Populism ei ole sellist tähendust, mis selle välistaks. Problemaatiline on minu meelest teatud seisukoha või suhtumise nimetamine erakonna ideoloogiaks. Andres (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 09:34 (EEST)
Inglise wiki ütleb populismi kohta "mode of political communication". Euroskeptitsism ja nt ka immigratsioonivastasus pole minu meelest ideoloogiad, vaid seisukohavõtud konkreetses küsimuses. Inglise wiki parteide artiklites esitatakse need millegipärast sageli ideoloogiatena (nii infokastis kui artiklis sees). Meil oleks vast parem kasutada sõna "Vaated". --Minnekon (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 12:47 (EEST)
Jah, "vaadete" alla see sobiks, aga vaateid on ju veel palju rohkem. Ja "mode of political communication" pole vaade. Andres (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 14:26 (EEST)

Anonüümsed muudatused[muuda lähteteksti]

Anonüümne, EKRE-l on kristlikud väärtused olulised aga see pole EKRE ideoloogia (kristlik liberalism). EKRE-ga samal lainel on hoopis Alternatiiv Saksamaale. Kuigi parempoolsed on ka liberaalid, siis EKRE puhul oleks tegemist siiski konservatiividega. --Tiia (arutelu) 10. oktoober 2017, kell 05:33 (EEST)

Ajaloo alajaotuses on ju tsitaat: "Puudub erakond, kes esindaks eesti rahvast, meie rahvuslikke huve ja traditsioonilisi püsiväärtusi. Klassikalises poliitikas mõistetav rahvuslik-konservatiivne tiib on tühi." Delfi, 24.03.2012 --Tiia (arutelu) 10. oktoober 2017, kell 06:03 (EEST)

Veel anonüümsest muudatusest ja selle põhjendusest. Euroskeptitsism ja eurovastasus pole tingimata erineva sisuga mõisted. Partei esimehe arvamus või programm pole ülim autoriteet partei vaadete kirjeldamisel. Ühe allika mõni väidetav viga ei tee kõiki "välismaa" linke ebausaldusväärseks. 2007. a leheartikkel ei saa olla tõestuseks, et 2012. a alguse saanud erakonnal on teatud ideoloogia. Üleüldse ei klapi viidete sisu kokku väidetega jne. Minnekon (arutelu) 10. oktoober 2017, kell 14:15 (EEST)
Millele te enda arvates üldse viitate ja millest te aru ei saa? Erakonna poliitilise tegevuse paneb paika partei Programm(mitte "autoriteetne" välislink), mille kinnitab erakonna ainus autoriteet ehk Üldkoosolek (Rahvaliidu puhul Kongress). Kui EIP esimees ütleb sinule, et erakond ei ole skeptiline vaid ON vastane, siis see tähendab seda, et sellel ON justnimelt sisuline erinevus ja sisuline alus(millel pole "autoriteetsete" välismaa linkidega samamoodi mitte midagi pistmist), mis kõik põhineb justnimelt poliitilise tegevuse alusel ehk erakonna ainsal autoriteetsel ja seaduslikul dokumendil, mille on rahva võim ehk nende enda tahe kinnitanud just ainsa autoriteedi ehk Üldkoosolekuga!!!! Vastasel juhul ta ei oleks justnimelt esimees, sest et kõik Programmivälised sõnavõtud, mis ei klapi erakonna tegevusega kuuluvad automaatselt Üldkoosoleku hukkamõistu alla ning järgmisel Üldkoosolekul vahetataks taoline kelm lihtsalt esimehe vastu välja. (Kui sa nüüd üritad väita, et erakonna Üldkoosolekul ei ole sisu, siis millisest erakonnast sina ise oled ning kas sellel erakonnal on siis Palju Parem sisu? Ning kui sa veel märganud ei ole, siis Rahvaliidu esimehed vahetavad välja just Üldkoosolekuid(selle liikmeid), mitte esimehi).
Kui tahta kirjutada, et "partei esimees nimetab parteid eurovastaseks, mitte euroskeptiliseks", siis on tolle esimehe vastav sõnavõtt tõesti autoriteetne allikas. Kui tahta anda parimat hinnangut sellele, millised partei vaated reaalsuses on, siis tuleb otsida asjatundlikke ja neutraalseid hindajaid. Partei esimees selleks ei kvalifitseeru, sest ta pole politoloog või muu spetsialist erakondade ja poliitiliste maailmavaadete hindamise alal (nagu näha ei tea ta isegi sõna "euroskeptik" kasutusvaldkonda), samuti pole ta iseenda organisatsiooni hindajana kuidagi neutraalses positsioonis. --Minnekon (arutelu) 10. oktoober 2017, kell 21:26 (EEST)
Aga miks sa siis taastasid absoluutselt KÕIK Rahvaliidu esimeeste endi(või nende funktsionäride) poolt massimeedias kokku kirjutatud pseudofantaasiad, millel pole neutraalse positsiooni või reaalse eluga mitte midagi isegi pistmist mitte??? Sellest ei saanud ka veel aru, et EIP Üldkoosolek just nende endi esimehele täielikult parima hinnangu andiski??? Võttes talt esimehe õigused ära, mida ei taha aga Rahvaliidu enda Kongress "müstilisel kombel" teha.
Vana versioon pole hea, aga selle laused on vähemalt enam-vähem kaetud ja vastavuses viidetega. Uuema versiooni laused olid enamjaolt viitamata või ei öelnud viide seda, mida ta oli kinnitama pandud. Ja neutraalsusest rääkides - "Rahvaliitu koondunud kolhoosiesimehed, kommunistid-miilitsad jmt avantüristid" teeb silmad ette mis iganes vana versiooni puudustele. Seega kui mul on valida, kumb versioon alles jätta, siis ma valin muidugi vana. See ei tähenda, et eelmine versioon on täiesti korrektne ja sinu lisandused täiesti valed, aga kui sa teed korraga ja piisava selgituseta palju kustutamisi ja lisandusi, siis on teistel aeganõudev hakata omalt poolt mõlemat versiooni analüüsima ja mingit sünteesitud teksti koostama. Ma arvan, et parem lahendus on alustada mingist konkreetsest ettepanekust. Näiteks sa kustutasid ära praeguse versiooni sissejuhatuse kolmanda lõigu ("EKRE programmilisteks seisukohtadeks on..."). Mis põhjusel see ei peaks sinu arvates artiklis olema? --Minnekon (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 00:22 (EEST)
Ehk seetõttu, et need ei ole mitte programmilised punktid, vaid Rahvaliidu funktsionäride Üldkoosolekuväliselt kokku klopsitud pseudofantaasia? Sest kui nad pole astunud mitte ühtegi konkreetset sammu nende täitmiseks ning täiesti süüdimatult ja katkematult eiravad isegi erakonnaseadust, siis mis muu see veel olla saab? Ehk siis partei poliitilise tegevuse aluseks on Programm, mida saab kinnitada vaid Kongress, mitte mingi volikogu mokalaat - mis omakorda tähendab seda, et kõik viited sellistele materjalide ei oma absoluutselt mitte mingisugust sisu ega tähtsust. 212.119.132.88 12. oktoober 2017, kell 19:00 (EEST)
Ehk siis täielikult arusaamatuks jääb, miks on eemaldatud kõik reaalse elu tegevused, lingid, juriidilised dokumendid jne ning asendatud need vigaste ja katkiste massimeedia linkide ning erakonna enda populismilehtede ja mingite välisarvamustega, millel ei ole Rahvaliidu Kongressi otsuste ehk Programmi endaga mitte midagi isegi pistmist mitte???
Kui ongi mõni link puudu, siis kust tuleb vajadus kõik ja kohe lihtsalt ära kustutada? Ning miks ei ole kustutatud seda puudulike viidetega pseudofantaasiat ehk Rahvaliidu juhtide enda poolt Üldkoosolekuväliselt kokku kirjutatud populismi ja retoorikat????? (sellel puudub ju igasugune sisu, rääkimata veel juriidilisest vastutusest)
Enamus lisandusi (ja kustutamisi) olid probleemsed, mitte ainult mõni link. Kui sul on korralikult viidatud ja Vikipeedia põhimõtetega kooskõlas olevaid lisandusi, siis saab need artiklisse tagasi panna. Selguse huvides alusta aga mingist ühest konkreetsest asjast ja põhjenda see muudatus ära. Niisiis, mis võiks olla esimene konkreetne lause või mõte, mida sa tahaksid artiklisse lisada või artiklist ära kustutada ja miks? --Minnekon (arutelu) 10. oktoober 2017, kell 21:26 (EEST)
Millest te siin üleüldse räägite? Kõik põhjendused ja viited olid absoluutselt iga fakti juures olemas, aga te ise kustutasite need ju ära. Juba see, et ma peaksin olema mingi Tõnumaa vms näitab seda, et te ei saa olla objektiivsed ning lisaks loete ka ainult partei enda(Espenbergi ja Põlluaasa) poolt toodetud populismi, mitte parteiväliseid ja objektiivseid kuid samas ka siseinfoga(Lõunaleht, Paraweb jne) linke. Ehk siis alustaks sellest, et taastaks aluspõhja uuesti artikliks ja siis kirjutage mis oleks see lause, millest te aru ei saa(alustades näiteks Lõunalehe artiklist?) ja millega te selle ära tahaksite muuta? Kui põhi alles oleks, siis saaks sinna ju lisada ka viiteid seadustele, lisaartiklitele jne, aga käesoleval hetkel seda enam teha ei saa. Lisaks tulekski veel juurde lisada kontrollitud opositsiooni alapeatükk (nagu välismaa wikis on Controversy jne alapeatükid, et objektiivsus ka esindatud oleks). 212.119.132.88 12. oktoober 2017, kell 19:00 (EEST)
Artikli ajaloos on kõik alles ja vajaduse korral kasutatav. Ma vaatan, mis seal Lõunalehes on.
Palun vaata repliikide allkirju. Siin on erinevad inimesed, kellel on erinevad arvamused. Ära kanna ühe inimese öeldut teistele üle.
Mis see kontrollitud opositsioon on? Andres (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 20:05 (EEST)
Sul oli seal nii: "Rahvaliitu koondunud kolhoosiesimehed, kommunistid-miilitsad jmt avantüristid". See on sõim, ja viidatud LõunaLehe artikkel seda ei kinnita. Seal on öeldud, et neil-ja-neil põhjustel on Rahvaliitu mõnitavalt nimetatud kolhoosiesimeeste parteiks. Neist asjust saab artiklis rääkida küll, aga mitte niisuguses sõnastuses. Andres (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 20:16 (EEST)

Kuidas ei kinnita? Sa ju loed ainult seda, mida tahad lugeda ja siis sõimad teisi sõimamises, kuigi tervikut lugedes on ju kõik 100% täiesti õige - ehk siis Lõunalehe tekst:

  1. Rahvaliidu juured seevastu on sügaval 1990ndates, mil Eestis rokkisid põllumajanduse allakäigu ja vaesuse kasvu najal maaparteid, mille ideloogiat kujundasid endised kommunistid ja okupatsiooniaegse põllumajandusliku suurtootmisega seotud inimesed.
  2. Rahvaliit on pärast skandaalseid kohtulugusid kaotanud nii oma endised tipptegijad, populaarsuse kui ka kohad riigikogus.

Wikist kustutatud tekst:

  1. EKRE nimetus võeti kasutusele peale seda, kui Rahvaliitu koondunud kolhoosiesimehed, kommunistid-miilitsad jmt avantüristid[5]
  2. ei leidnud vana nimega piisavat toetajaskonda, kuigi rahva rahulolematust oli hädasti vaja kuhugi eemale suunata.

Või soovib keegi väita, et miilitsad ja kolhoosiesimehed ei olnud kommunistid ja kommunistid ei ole avantüristid? Sellisel juhul tuleks juurde lisada ka vastav viide, mis seda väidet toetab. Lisaks ei saa olla ka sellist asja nagu endine kommunist, sest et liitudes andsid nad kõik oma vande jääda ustavaks alatiseks - mis tähendab vaid seda, et kui nad oma sõna murravad, siis järelikult see ei tähendagi mitte midagi, mis omakorda viitab kõige otsesemale avantürismile (mida kinnitab veel kõigi endi senine tegevus - ehk siis nende endi sõna ei tähendagi veel siiamaani mitte midagi).

Ma vaatasin ainult seda kohta, mille juures oli viide LõunaLehe artiklile.
Jah, ma saan aru Sinu mõttekäigust aru, aga selline sõnastus kõlab sõimuna.
Ühesõnaga, mõte on selles: Rahvaliidu tegelased vahetasid programmilisi seisukohti, et erakonna populaarsust taastada. Jah, see võib olla tõsi, aga minu meelest see ei ole piisavalt tõendatud. Andres (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 22:00 (EEST)

Mitte midagi nad ei vahetanud ära(peale nime), sest et isegi sõnastus oli 99,9% ulatuses vana programmiga täielikult identne, niiet misasi sunnib sellist juttu üldse rääkima? Ja kui nende endi igapäevase tegevuse objektiivne kirjeldus kõlab sõimuna, siis On Aeg võibolla omaenda tegevusi muuta? 212.119.132.88 12. oktoober 2017, kell 23:06 (EEST)

Kas Sa pead silmas, et EKRE programm on vana Rahvaliidu programmiga peaaegu identne ning erineb sellest, mida partei juhtkond räägib?
Kuidas puutuvad erakonna praegusesse tegevusse kolhoosiesimehed, miilitsad ja kommunistid? Andres (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 23:22 (EEST)

See ühildub avantürismi ja "ajakirjanduse" tegemata tööga (sest ühine nimetaja on kõigil sama) 212.119.132.88 13. oktoober 2017, kell 00:18 (EEST)

Avantürism on nüüd uus silt, mida anonüümne soovib EKRE-le lisada. Ajakirjanduse tegemata töö? Meil ei tehta siin originaalloomingut. --Tiia (arutelu) 13. oktoober 2017, kell 03:31 (EEST)
See ei ole silt vaid objektiivne reaalsus (kui oleks avantürismi mõiste selge?) 212.119.132.88 13. oktoober 2017, kell 08:20 (EEST)
Miks on alajaotuses Eestimaa Rahvaliit sees välislingid nagu http://www.erl.ee/index.php?id=893/ ja http://www.erl.ee/index.php?id=55 Välislinke artiklisse ei lisata ja need enam ei tööta ja ma kustutan need ära. Google otsinguga leidsin 2009. aasta Euroopa parlamendi valimiste platvormi Eestimaa Rahvaliit. Euroopale avatud, südamega Eestis hoopis uuseesti.ee lehelt. Jutupunktid võivad ju samad olla aga juht on see, kes suudab sõnumid rahvale arusaadavaks teha. Ju siis varem ei osatud organisatsiooni juhtida ja nüüd oli (spikerdasin ülevalt arutelust) nagu kibestunult kirjas EKRE nimetus võeti kasutusele peale seda, kui Rahvaliitu koondunud kolhoosiesimehed, kommunistid-miilitsad jmt avantüristid ei leidnud vana nimega piisavat toetajaskonda, kuigi rahva rahulolematust oli hädasti vaja kuhugi eemale suunata. Nagu romaani loeks. Mina leidsin selle lause wordpressi blogist. Kahjuks ei õnnestu kindlaks teha autorit. --Tiia (arutelu) 13. oktoober 2017, kell 03:31 (EEST)
Kui sa kibestunud oled ja objektiivsest reaalsusest aru ei saa, siis miks sa seda teiste peal välja tahad elada? Kui sa väidad, et ajakirjandus teeb oma tööd, siis leia mulle see artikkel-tõestus, mis käsitleks kasvõi pinnapealselt Rahvaliidu otsuseelnõud 219 OE, mis samamoodi siit suure kibestumusega lihtsalt ära kustutati. Või siis parandusartikleid ERL ja ERL "liitumiste" kohta, mida reaalselt tegelikult mitte kunagi ei toimunudki? Kui pole veel ajakirjanduse eetikakoodeksit lugenud (mis käseb olla objektiivne ja jälgida poliitilisi protsesse eriti kriitiliselt), siis tasuks ehk lugeda natuke? 212.119.132.88 13. oktoober 2017, kell 08:20 (EEST)

Me ei saa asju konstruktiivselt arutada, kui me oma ettekujutuse järgi omistame üksteisele halbu motiive ja küündimatust. Andres (arutelu) 13. oktoober 2017, kell 09:24 (EEST)

Kontrollitud opositsioon on võimuladviku poolt paika palgatud tööriist, mis peab tagama selle, et isegi kõik protestihääled ei ohustaks nende endi positsiooni ja samas oleks esindatud ka näiline demokraatia. 212.119.132.88 12. oktoober 2017, kell 21:19 (EEST)

Kas saab tõendada, et EKRE on kontrollitud opositsioon? Andres (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 22:00 (EEST)

Esiteks oli enne kustutamist juba kõik tõendatud, aga täiendusena oleks saanud veel lisada, et nad teevad koostööd ainult selle sama võimuladvikuga ja isegi omaenda lubatud otsedemokraatia jne pläma elluviimise osas ei tee mingisugust koostööd mitte kellegagi (ega pole ka muid reaalseid tulemusi peale veel rohkema pläma). 212.119.132.88 12. oktoober 2017, kell 23:06 (EEST)

Kas seltsimees Minnekon on kuidagi eriti hästi tasustatud interneti troll või päriselt ka eksisteerib selline "objektiivne" moderaator, kes iga lause ja mõtte juures olevad põhejndused ja viited juba ilma lugemata ja omaenda retoorika saatel lihtsalt ära kustutab?????? Ehk siis - millisest konkreetsest lausest sa aru ei saanud ja miks?
Palun kirjuta alla, vajutades neli korda ~ või klõpsates piiatsiga ikooni. Ja väldi isiklikke rünnakuid, need ei aita kuidagi koostööle kaasa. Andres (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 12:06 (EEST)
Juhuks, kui Sa ei tea. Vikipeedias peab esitus olema erapooletu ja info peab olema tõendatud.
Kahjuks käib üle meie võimete Sinu parandustest kasutatava osa väljanoppimine. Sellepärast ongi Sulle tehtud ettepanek esitada oma ettepanekud ükshaaval, et neid saaks arutada. Andres (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 12:12 (EEST)
Kus on arutlused praeguse populismi, retoorika ja sisuta viidete üle ja mille/kelle alusel need siia lisatud on? 212.119.132.88 12. oktoober 2017, kell 19:00 (EEST)
Me püüame praegu seda artiklit korda teha. Sa võid ju tõesti öelda ükshaaval, mis on siin Sinu arvates valesti, ja arutame koos. Andres (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 20:05 (EEST)

Muidugi on niisugustest massilistest problemaatlistest parandustest raske iva üles leida, aga põhimõtteliselt tuleks need selle pilguga läbi vaadata. Andres (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 12:06 (EEST)

Mina ka ei suuda seda teha, muidu oleksin ise teinud. Andres (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 12:12 (EEST)

Anonüümne, kas sinu artikkel on Telegramis (Hando Tõnumaa: Kas EKRE on kõige kahepalgelisem erakond Eestis?), kus sa väidad,

  1. et EKRE esindab neid samu huve, mida Merkel, kelle vastu nad nädalapäevad tagasi naiivselt protesteerisid. Kahjuks see väide ei vasta tõele.
  2. Veel üks näide: EKRE väidab, et soovib kaitsta naisi ja lapsi aga hääletas naistevastase ning perevägivalla ennetamise ja tõkestamise nn Istanbili konventsiooni vastu. Kas nad siis ei ole teadlikud, et Eestis langeb koduvägivalla ohvriks igal aastal üle 40 000 naise? EKRE väitel on koduvägivald Eestis niigi taunitav, aga järelikult ei ole senised seadused vägivalla vähendamiseks ju toiminud? Henn Põlluaasa kõne Paraku on konventsioonis terve hulk äärmuslikke vasakliberaalseid ja sõna otseses mõttes ebanormaalseid sätteid, mis sisaldavad endas hoopis uut vägivalda ja represseerimisallikaid, seda just nende suhtes, kes peavad tähtsaks perekonda, moraali ja normaalseid mehe ja naise vahelisi suhteid. Konventsioon kuulutab traditsioonilised soorollid, kombed ja tavad naistevastasseks vägivallaks.
  3. Järgmine näide. EKRE ei räägi sellest, et Eesti valitsust kontrollib ennekõike Euroopa Liit, Euroopa Komisjon ja läbi Eesti Panga Euroopa Keskpank ehk kokkuvõttes pole mitte mingit vahet, milline erakond on võimul. EKRE räägib hoopis, et Euroopa Liit laguneb lähima kümne aasta jooksul. Ma arvan, et aitab esialgu. --Tiia (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 12:40 (EEST)

Ajalugu[muuda lähteteksti]

Võtsin välja, võib-olla tõsi, aga viide seda väidet ei sisalda:

Ainsa Eesti erakonnana alates 1990. aastatest on EKRE loonud haruorganisatsioone ka välismaal elavate eestlase seas. --Minnekon (arutelu) 6. oktoober 2017, kell 20:49 (EEST)
Konservatiivne Rahvaerakond asutas Soomes oma osakonna, EKRE Soome osakonna juht Mare Liiger „Põdra TV-s“: Eestis kasutavad inimesed kiirabi taksona. --Tiia (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 02:14 (EEST)
Aga Soomes osakonna loomise fakt peaks artiklis sees olema. Andres (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 09:31 (EEST)
Ongi olemas koos Tiuksi esimesena toodud allikaga. Võtsin välja vaid selle viitamata väite, et tegu on ainsa erakonnaga, kel välismaa allorganisatsioon. --Minnekon (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 12:52 (EEST)

Kes veebilehe erakonnad.info autor(id) on? Tundub asjalik koht, aga kas saame seda usaldusväärseks allikaks lugeda? --Minnekon (arutelu) 6. oktoober 2017, kell 21:51 (EEST)

Seda lehte enam ei uuendata. Äriregistris pole sellist nime nagu Eesti Erakondade Ajalugu aga all on ju kirjas Eesti Erakondade Ajalugu © 2002-2013 kontakt: info(ät)erakonnad.info. --Tiia (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 02:14 (EEST)

Võtsin välja, sest pole erakonna ajaloo seisukohast nii oluline sündmus. Võib-olla sobiks "Ideoloogia" alaossa (mida veel pole), kuigi see on vist pigem tema isiklik (ja ta pole isegi partei esimees), mitte erakonna seisukoht. Võib-olla on Martin Helme isikuartikkel kõige parem koht. --Minnekon (arutelu) 6. oktoober 2017, kell 22:22 (EEST)

2013. aastal esines EKRE juhatuseliige Martin Helme Tallinna TV saates "Vaba mõtte klubi" avaldusega, et Eesti "immigratsioonipoliitikas peaks olema üks lihtne reegel: kui on must, näita ust. Ja kogu lugu, selles mõttes, et me ei lase sellel probleemil üldse tekkida. /---/ Ma tahan, et Eesti oleks valge riik." Samuti rõhutas ta leebema immigratsioonipoliitika ohtusid: "Siis tehakse neile Virumaale keskus, nad hakkavad seal kohalikes külades käima varastamas, rüüstamas, vägistamas – sest täpselt seda nad teevad, muud nad ei teegi – ja siis räägitakse meile, millised rassistid kohapeal on ja nendega läbi ei saa. Milleks meile sellist jama?"[1]
  1. Merike Teder "Martin Helme soovitus immigratsioonipoliitikaks: kui on must, näita ust" Postimees, 29. mai 2013 (vaadatud 29. mail 2013)
Ideoloogia alajaotust ei ole, aga sissejuhatuses on lõik parte programmilistest seisukohtadest. Avaldus ei olnud küll esitatud erakonna seisukohana, aga erakond ei ole ka sellest laialt tuntud ja erakonnaga seostatavast seisukohast distantseerunud. Minu meelest on põhjust seda mainida kas või sellepärast, et see on üks tuntumaid asju selle erakonna juures. Sellisena on esitus ebaproportsionaalselt pikk, aga nähtavasti on sellega püütud vältida kontekstist väljarebimist. Loosung on laialt tuntud, aga vähetuntud on see, mida sellega öelda taheti. Isikuartiklisse kuulub see kindlasti. Pakun, et selle loosungi kohta võiks olla eraldi artikkel. Andres (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 09:25 (EEST)
Nojah, siis on vaja otsida vastukaja väljaütlemisele, mis näitaks tähelepanuväärsust. --Minnekon (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 12:55 (EEST)
Jah. Google annab loosungile 2100 vastet. Seda on üksjagu kommenteeritud jms ja igaüks teab seda. Andres (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 14:26 (EEST)

Eesti Rahvuslik Liikumine ei ühinenud Rahvaliiduga, vaid selle liikmed astusid Rahvaliitu. Andres (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 17:07 (EEST)

Juriidiliselt tõesti mitte. Kuidas sa selle sõnastaksid? Minnekon (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 19:42 (EEST)
Nii sõnastaksingi. Kusjuures EKRE ei tekkinud selle tagajärjel; üldse midagi ei tekkinud, vaid Rahvaliit nimetati ümber ja seejärel rahvuslased astusid erakonda. Erakonna ideoloogia küll muutus, aga seda otsustas erakond ise enne rahvuslaste liitumist. Andres (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 21:52 (EEST)
Praeguse "EKRE kasvas välja Eestimaa Rahvaliidust, kui sellega ühines Eesti Rahvuslik Liikumine" asemel siis mis? --Minnekon (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 22:01 (EEST)
Kui on tõsi, et Eestimaa Rahvaliit moodustati 2000. aastal kolme erakonna ühinemisel, siis tuleb öelda, et erakond moodustati 2000. aastal Eestimaa Rahvaliidu nime all ning siis ja siis võeti vastu uus programm ja muudeti nime. Rahvuslikku liikumist pole sissejuhatuses tarvis mainida. Kui erakonna algus on varasem, siis tuleb ka vastavalt kirjutada. Andres (arutelu) 8. oktoober 2017, kell 06:55 (EEST)

Tsitaat[muuda lähteteksti]

Ma arvan, et peatükk Tsitaat ja selle sisu pole sobiv. Esiteks tuleks tsitaadid esitada mingiski kontekstis, mitte ilma igasuguse nähtava kriteeriumita üks sadadest või tuhandetest siia välja valida. Teiseks peaks tsitaat olema tähelepanuväärne, st avaldatud ka mujal, kui ainult partei enda väljaannetes. Minnekon (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 20:10 (EEST) Minnekon (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 20:10 (EEST)

See on tegelikult EKRE moto, mis mingil ajal oli esilehel. Pealkirja võib ju ka ära muuta. See moto peaks mõned asjad selgemaks tegema kui vaidluseks läheks. --Tiia (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 20:32 (EEST)
Loomulikult tuleb esitada kontekstis. See lause pärineb Rudolf Rimmeli hüvastijätukirjast. EKRE motos on selle ette lisatud "Rahvas eelkõige!". See tulebki esitada EKRE moto nime all. Selline lühike tekst väärib tervikuna äratoomist küll. Andres (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 21:33 (EEST)

Skandaalid (vol 2)[muuda lähteteksti]

Peatüki alustamine sündmuste kirjeldamise asemel EKRE hinnanguga nendele pole neutraalne. Kui väitele viide leida, siis saab selle lõppu lisada.

EKRE väitel algas kaks päeva pärast valimisi meedias ligi kaks kuud kestnud ulatuslik EKRE-vastane propaganda- ja laimukampaania.[viide?]
Stardipauk olevat antud 3. märtsil 2015, mil meedia algatas arutelu EKRE nimekirjas Riigikokku pääsenud Jaak Madisoni kolme aasta tagust blogipostituse üle... Minnekon (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 20:29 (EEST)
Jah, nii ei ole neutraalne. Andres (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 20:57 (EEST)
Ma enne ei märganud - sisuliselt samad hinnangud on skandaali kirjelduse lõpus juba olemas. --Minnekon (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 21:02 (EEST)

Ka Madison ise ei pidanud enda sõnavõttu fašismi ülistamiseks.

Selline sõnastus jätab lugejale mulje, et kellegi arvates ülistas Madison fašismi, aga artiklis seda ei mainita ja guugeldades ma ka ei leia. Kuidas Madisoni sõnu nii esitada, et sellist muljet ei tekiks? --Minnekon (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 21:34 (EEST)
Süüdistati õigustamises, mitte ülistamises. Vaata Rõivase ja Mikseri sõnavõttu. Nähtavasti tuleb kõigepealt esitada süüdistused ja seejärel Madisoni vastus. Andres (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 21:52 (EEST)
ERR kronoloogia järgi tegid Rõivas ja Mikser oma avaldused alles pärast Madisoni, kes ise vastab vist hoopis ajakirjaniku loole. Eks see ülistamise jutt tuleb kuidagi tsitaadina esitada, kuigi valesti tõlgendamise oht jääb ikka alles. --Minnekon (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 22:49 (EEST)
Noh, Rain Kooli artikli alguses on "on oma blogipostituses kiitnud fašismi ja natsismi". Sellele ta siis reageeriski. Tekstis tuleks siis öelda, et Rain Kooli tsiteeris tema blogipostitusi ning kommenteeris neid niimoodi. Andres (arutelu) 8. oktoober 2017, kell 06:32 (EEST)

Erakonna asutamine[muuda lähteteksti]

Infokastis on erakond asutatud 1990ndatel, üks lause ütleb: "Arnold Rüütel juhtis alates aastast 1994 Eesti Maarahva Erakonda ning oli erakonna ümbernimetamise järel (1999) kuni ühinemisteni Rahvaliidu juht", aga artiklis Eestimaa Rahvaliit öeldakse, et Rahvaliit moodustati 2000. aastal kolme erakonna ühinemisel. Siin on vastuolu. Andres (arutelu) 8. oktoober 2017, kell 06:47 (EEST)

Viki-poisid mis teil arus...[muuda lähteteksti]

Tere!

Selgelt on sõnastus leader: EKRE-programm... tore oleks lugejat järele aidata aga see võtaks kõvasti ressursse. Minu lihtne ettepanek oleks olemasolev Eesti Riigieelarve lüüa lahku ministeeriumite lõikes, siis saaks vast kaaluda kas nad tõstaksid (nagu näiteks monopolis) Eesti inimeste raha Eesti haridusest ja Eesti meditsiinist Eesti relvatööstusse või Eesti võitööstusse - ("Majandus on hetkel isereguleeruv süsteem ja seda veavad meie olemasolevad omanikud, kel võib niigi olla omasid ärisid kasvõi Ukrainas või osadel ka Venemaal jne - kas nende rahalised ressursid hakkavad käima kommertspanga või Ühistupanga kaudu)

Eesti rahvuse koondamine Eestisse, kas see võiks tähendada Eesti tööpuuduse eelnevat likvideerimist või kuidas on plaanitud inimesed tagasi tirida oma eludest - "kas homoseksuaalsete inimeste varadest" plaanitakse/ saaks ehitada lasteaedu ja koole

Kas Eesti rahval ei või olla "pruune lapsi" - ma pole küll kursis olemasoleva pagulaspoliitikaga kas neis paigus on sündivus oluliselt tõusnud ja kas lapsed on ikka mustapäised ja valge nahaga või on? Mida me teeme nende Eesti inimestega, kes ei kvalifitseeru Eesti tarkuse, Eesti ilu, Eesti töö, Eesti majanduse, Eesti seksuaalelu rikkuse erkudesse - homoseksuaalsust esines Eestis, angu näiteks Eesti NSV-s ka selle siiani rangeimate poliitiliste regulatioonide ajal (kui palju noh Michel Foucault loomingu kohaselt on seksuaalvähemusi olnud ligi 4% elanikonnast) kas Eesti pedofiilia oleks eelistatum kui Eesti homoseksuaalsus? Üks eelkijrutaja kirjutas, et teda ei huvita mida teevad mees-mehega suguühtes ja/või naine-naisega suguühtes, kas siis ka täiskasvanu-lapsega suguühtes, noh ütleme siis nii, et mind ei huvita ka "Helmes-Hermeste" suguteed eriliselt aga sünnitee on meil küll üks- ikka sellesama seemne ja p.... kaudu -siiani ei oksa ete kujutada, et "pruuni päritolu seeme" võiks oluliselt kehvema elujõuga olla.. see sai lühidalt ja mis ma tahtsingi kirjutada Eesti majandus ja eestlaste suguelu ei ole võrreldavad ja neid ei tohiks kokku ka panna... ja riiki majandatakse mitte ei sigitata... Mariina 8. oktoober 2017, kell 06:49 (EEST) alias biofiil

Skandaalid[muuda lähteteksti]

Kas need asjad on tuntud skandaalide nime all? Või muidu võidakse seda võtta Vikipeedia antud hinnanguna. Vt Arutelu: Kaur Kender. 2001:7D0:87CA:9180:6586:4C0:9985:E03B 8. oktoober 2017, kell 17:41 (EEST)

Ma ei tea, kas üldtuntud, aga mõned on vähemalt Madisoni lugu nii kutsunud, nt siin. "Skandaalid" võiks ka ajaloo all olla, aga siis tuleks neist eraldi artiklid teha, sest praeguses mahus seal esitamine oleks väga ebaproportsionaalne. --Minnekon (arutelu) 8. oktoober 2017, kell 21:25 (EEST)
Jah, selle sõnaga tuleb ettevaatlik olla. Praegusel juhul pole muidugi kahtlust, et see oli skandaal.
Eraldi artikkel tuleks kõne alla küll, aga raskus on selles, et asjal pole nime. Andres (arutelu) 9. oktoober 2017, kell 10:30 (EEST)

Kas mitte anonüümse kirjutaja jutust ei ole liiga palju kustutatud? Näiteks uued andmed liikmete arvu kohta :8159 (10.10.2017). Ma ei jõua kõike läbi vaadata. Andres (arutelu) 10. oktoober 2017, kell 19:48 (EEST)

Kui viide juurde leida, siis selle saab jah tagasi panna. --Minnekon (arutelu) 10. oktoober 2017, kell 21:28 (EEST)
Asja mõte? Sina ise kustutasid sisuliselt põhjendamata kogu aluspõhja ära, niiet miks peaks keegi veel tahtma sinna midagi juurde lisada või täiendada?
Palun selgita, mis aluspõhjast on jutt. Andres (arutelu) 10. oktoober 2017, kell 23:18 (EEST)