2019. aasta Riigikogu valimised

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

2019. aasta Riigikogu valimised olid XIV Riigikogu korralised valimised, mis toimusid 3. märtsil 2019.

 %
30
20
10
0
28,9
23,1
17,8
11,4
9,8
4,4
1,8
1,2
1,2
0,1

Valimised võitis Eesti Reformierakond, kes sai 28,9% häältest ja 34 kohta Riigikogus. Riigikokku pääsesid ka Eesti Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), Isamaa Erakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Valimissüsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Riigikogu 101 liiget valitakse 12 mitmemandaadilises valimisringkonnas võrdelise valimissüsteemi alusel. Saadikukohti jagatakse D'Hondti meetodi muudetud versiooniga. Erakonnad peavad parlamenti pääsemiseks ületama üleriigilise 5% valimiskünnise. Üksikkandidaadid saavad valituks, kui nende häälte arv ületab lihtkvooti (saadakse valimisringkonnas kehtinud häälte numbri jagamisel mandaatide arvuga valimisringkonnas) või on sellega võrdne (§62).[1]

1. detsembril 2018 kuulutas Vabariigi President valimised välja. [2]

Eesti on jagatud 12 valimisringkonnaks. 3. detsembril 2018 jaotas Vabariigi Valimiskomisjon mandaadid ringkondade vahel:[3]

Vahemikus 16.–21. veebruar 2019 toimus vähemalt kahel päeval hääletamine välisesindustes.[4]

Eelhääletamine leidis aset 21.–24. veebruaril maakonnakeskustes riigi valimisteenistuse määratud jaoskondades ja 25.–27. veebruaril kõigis valimisjaoskondades. Toimus ka hääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Valimisjaoskonnad olid avatud vahemikus kell 12.00 kuni 20.00. Hääletamine valija asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldati ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni.[4]

Elektrooniline hääletamine algas 21. veebruaril kell 9.00, kestis ööpäevaringselt ja lõppes 27. veebruaril kell 18.00.[4]

Valimispäeval 3. märtsil toimus hääletamine kell 9.00–20.00. Toimus ka kodus hääletamine. Kõige varem kell 18.00 alustati alaliselt välisriigis elavate valijate häälte lugemist. Pärast kella 19.00 tegi riigi valimisteenistus kindlaks elektroonilise hääletamise tulemused.[4]

Kandidaadid[muuda | muuda lähteteksti]

Riigikogu valimistel osales 10 erakonda ja 15 üksikkandidaati, kelle registreerimisnumbrid ja järjekord määrati liisuheitmise teel:[5][6]

Valimiskampaania[muuda | muuda lähteteksti]

Valimisreklaami piirangud[muuda | muuda lähteteksti]

23. jaanuarist 2019 kuni valimispäevani (3. märtsini) on keelatud üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam. Välireklaamiks ei loeta poliitilisi plakateid ja stende, mis asuvad avalikkusele avatud ruumides sees (näiteks kaupluse, teatri, kino vm ehitise ruumides) ning mis ei ole paigutatud aknale suunatult väljapoole.[7] Sõidukil ja järelhaagisel olevat nime, fotot ja logo poliitiliseks välireklaamiks ei loeta, kuid keeluperioodil ei tohi sõidukil olla kandidaadi numbrit ega otsest üleskutset tema või kellegi teise poolt hääletada.[8] Valimispäeval on aktiivne valimisagitatsioon kõikjal keelatud, sealhulgas televisioonis ja raadios. Valimisjaoskonnas ja sinna sisenemisel läbitavates ruumides on keelatud igasugune agitatsioon. Avaliku arvamuse küsitluste korraldamine on lubatud nii valimiste perioodil kui valimispäeval.[9]

Algatused kampaania kvaliteedi tõstmiseks[muuda | muuda lähteteksti]

Algatus „Kust sa tead?“ kutsub üles kasutama valimiskampaanias teaduspõhist argumentatsiooni eesmärgiga tõsta esile poliitikute väidete tõestamise olulisust. Algatusega on teiste hulgas liitunud ka mitu ülikooli ja teaduskeskust ning selle patroonid on õiguskantsler Ülle Madise ja Milremi teadusdirektor Mart Noorma. Ürituse kodulehel (www.kustsatead.ee) saab anda vihjeid juhtumitest, kus poliitikute väited ei lähtu fakti-, tõendus- või teaduspõhistest argumentidest.[10][11][12]

Vabaühenduste Liit on kutsunud kandidaate üles "järgima head valimistava, et kampaaniad oleksid sisukad ja eetilised ning aitaksid valijal teha tarka otsust". Hea valimistava järgi käitumist jälgivad vabatahtlikud nn "valimiste valvurid", kelleks 2019. aasta Riigikogu valimiste puhul on Andrus Karnau, Anna Karolin, Helen Tammemäe, Mari-Liis Jakobson, Evelin Pärn-Lee, Tarmo Jüristo, Tõnis Saarts ja Urmas Vaino. Oma hinnanguid kampaaniale vahendatakse Facebooki ja ERR-i uudisteportaali kaudu.[13] Ühtlasi oodatakse kõigilt inimestelt vihjeid võimalike ebaausate kampaaniavõtete kasutamise kohta.[14]

Valimiskompassid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Rahvusringhääling (ERR),[15] Delfi[16] ja Postimees[17] on välja töötanud üldised valimiskompassid, mis on mõeldud aitama valijal välja selgitada, mil määral tema vaated sarnanevad erinevate erakondade ja kandidaatide vaadetega. ERR-i valimiskompass ("Valijakompass") valmis koostöös Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudiga,[15] mille juhataja Mihkel Solvaku sõnul valiti kompassis sisalduvad väited nii, et need kataks võimalikult suurt hulka vaidlusküsimusi, sõnastades need viisil, mis sunnib inimest selget seisukohta võtma. Projekti kaasatud erakondade esindajad andsid iga väite kohta ka oma partei positsiooni, mida kompassi kasutajatel on võimalik lähemalt vaadata.[18]

Delfi valimiskompassi ("Valimismootor") loomise juures osalesid Tallinna Ülikooli riigiteadlased, kes otsisid erakondade programmidest välja peamised valimisteemad, mis Riigikokku kandideerivaid poliitilisi jõude ühendavad või lahutavad, ja töötasid nende põhjal välja 20 valimisküsimust.[19] Valimismootorisse kaasati vaid erakonnad, keda hinnati suutlikuks valimiskünnist ületama ja vähemalt teoreetiliselt valitsuse moodustamises osalema. Vabaerakond kritiseeris Delfi valimiskompassi mitmete parteide (Vabaerakond, Rohelised, Elurikkuse Erakond) välja jätmise eest. Andres Herkeli sõnul manipuleerib Delfi toimetus avalikkusega ja tekitab mulje, nagu poleks kolme nimetatud erakonda olemaski.[20]

Postimehe valimiskompassi ("Hääleandja") küsimused valis välja Postimehe toimetus koos politoloog Martin Mölderiga, kes lähtus selle juures väärtushinnangute küsitlustest, mida oli Turu-uuringute AS-ilt tellinud Ühiskonnauuringute Instituut.[21] Hääleandjat kritiseerisid Keskerakonna, Reformierakonna, Eesti 200, Sotsiaaldemokraatide ja Vabaerakonna esindajad, kes leidsid, et valimiskompass on kallutatud konservatiivsemate parteide lemmikteemade poole ja sisaldab probleemseid küsimusi. Samuti häiris neid küsimustiku seos konservatiivseks peetava Ühiskonnauuringute Instituudiga.[22][23] Martin Mölder väitis, et küsimused on suures osas kopeeritud teistest rahvusvahelistest uuringutest, küsija maailmavaade ei määra vastaja vastuseid ja Turu-uuringud on küsitluste läbiviijana taganud nende kvaliteedi.[21] Valimiskompassis kasutatud küsimuste neutraalsuse ja maailmavaate mõõdikuna kasutatavuse, Ühiskonnauuringute Instituudi rolli ning Mölderi selgituste paikapidavuse osas väljendasid kahtlust psühholoog Kenn Konstabel ja Eesti Sotsioloogide Liidu president Mai Beilmann.[24][25] Politoloog Kristjan Vassil aga Hääleandja juures "väga kallutatud käitumist või kodeerimist" ei näinud ja ta tunnustas selle väärtuspõhist lähenemist.[26]

Eesti Erametsaliit ning Metsa- ja Puidutööstuse Liit koostasid spetsiifilise metsanduseteemalise valimiskompassi, mis põhineb erakondade nägemusel Eesti metsanduse tulevikust.[27] Ajakiri Meremees pani kokku Eesti merenduspoliitika teemalise valimiskompassi.[28] Eesti looma- ja looduskaitseorganisatsioonid MTÜ Loomus, Varjupaikade MTÜ ja Eesti Ornitoloogiaühing lõid kandidaatidele saadetud kolme loomakaitseteemalise küsimuse põhjal oma valimiskompassi.[29]

Valimislubadused[muuda | muuda lähteteksti]

Rahandusministeerium hindas erakondade valimisplatvormide lubaduste eeldatavat finantsilist mõju riigieelarvele ning realistlikkust, sealhulgas nende vastavust Eesti põhiseadusele ja Euroopa Liidu õigusele. Rahaliselt hinnatavate lubaduste tulude-kulude suhe võrreldes hetkel kehtiva riigieelarvestrateegiaga oli ministeeriumi analüüsi järgi kõige suuremas miinuses EKRE-l ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal, kelle lubaduste täitmine tooks vastavalt 2,8 ja 2,5 miljardi euro suuruse lisakulu. Kõige väiksemat lisakulu – vastavalt 0,7 ja 0,02 miljardit – tooksid kaasa Isamaa ja Elurikkuse Erakonna lubadused. Kõige kallimad üksiklubadused olid EKRE lubadused pensionid kahekordistada (lisakulu 594 miljonit) ja käibemaksu alandada (puudujääv tulu 570 miljonit). Samas selgitas ministeerium, et lubaduste maksumuste liitmine on tinglik ega ei ole korrektne, kuna lisaks rahaliselt mõõdetavatele lubadustele on parteidel veel palju muid lubadusi, mida on rahaliselt keeruline hinnata.[30][31][32] Eesti põhiseaduse või Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevaid lubadusi oli Rahandusministeeriumi hinnangul Eesti 200-l 7, EKRE-l 6, Vabaerakonnal 5 ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal 2. Keskerakonna, Reformierakonna ja Isamaa kõik lubadused olid seadustega kooskõlas.[33]

Eesti Keskkonnaühenduste Koda avaldas koondhinnangu valimisprogrammide keskkonnalubadustele, leides, et keskkonnateemad olid neis varasematest aastatest enam esindatud ning esikohal olid metsanduse areng ning kliimaküsimused. Keskkonnaühendused esitasid erakondadele ka omalt poolt küsimusi viies suuremas keskkonnavaldkonnas (suurte investeeringute planeerimine, kliimamuutus ja energeetika, metsandus, maaomanike kaasamine looduse hoidmisse ning keskkonnatasud). Vastuseid hinnanud eksperdid (Veljo Volke, Teele Pehki, Kerli Kirsimaa, Asko Lõhmus, Tarmo Tüür, Siim Kuresoo, Siim Vahtrus, Aveliina Helm) pidasid keskkonna suhtes kõige vastutustundlikumateks Eestimaa Roheliste, Elurikkuse Erakonna ja sotsiaaldemokraatide seisukohti, kõige vähem vastutustundlikuks aga EKRE vastuseid.[34][35]

Arvamusküsitlused[muuda | muuda lähteteksti]

Estonian Opinion Polling, 30 Day Moving Average, 2015-2019.png

Küsitluse tulemused on välja toodud allolevas tabelis ajaliselt vastupidises järjekorras (uusim uuring on eespool). Iga küsitluse kõrgeima protsendiga näitaja on paksus kirjas ning värvilisel taustal on juhtiv erakond. Võrdse tulemuse korral pole juhtivad erakonnad värvilisel taustal.

Kuupäev Uuringufirma Ref Kesk SDE Isamaa EVA EKRE Rohelised Eesti 200 Muud Edumaa Valitsus – opositsioon Valim
3 Mär 2019 Valimistulemus 28,8 23,0 9,8 11,4 1,2 17,8 1,8 4,5 1,6 5,8 44,2 – 47,8
24 Veb – 1 Mär 2019 Norstat 26,4 23,5 12,5 12,3 0,7 17,7 1,6 4,4 0,8 2,9 48,3 – 44,8 1000
26–28 Veb 2019 Kantar Emor 26,6 24,5 11,9 10,1 1,3 17,3 2,2 4,3 - 2,1 46,5 - 45,2 1188
18 – 24 Veb 2019 Norstat 30,5 21,5 12 9,3 1 18,8 2,3 3,6 1,8 9 42,8 – 50,3 1000
14–20 Veb 2019 Kantar Emor 25,7 24,7 10,1 9,2 0,9 21,3 2 5,6 - 1 44 - 47,9 1181
7–20 Veb 2019 Turu-uuringute AS (koondtulemus)[36] 24 28 11 10 2 17 3 4 1 4 49 – 43 4700
7–20 Veb 2019 Turu-uuringute AS (veebiküsitlus) 23 26 13 10 2 18 2 4 1 3 49 – 43 3700
7–20 Veb 2019 Turu-uuringute AS (näost-näkku küsitlus) 25 29 9 11 2 16 3 3 1 4 49 – 43 1000
12 – 18 Veb 2019 OÜ Faktum & Ariko[37] 25 22 11 11 2 18 2 4 4 3 44 – 45 1163
11 – 17 Veb 2019 Norstat 31,7 23,4 8,4 12,9 1 15,2 2,8 2,4 2 8,3 44,7 – 47,9 1000
4 – 11 Veb 2019 Norstat 30,6 27,4 9,1 7,7 1,3 17,6 2,1 2,6 2,8 3,2 44,2 – 49,5 1000
4 – 7 Veb 2019 Kantar Emor 24,5 26,5 11,5 8,6 0,7 18,9 2,2 6,4 - 2 46,6 - 44,1 1136
28 Jan – 4 Veb 2019 Norstat 26,6 30,5 11 7,3 0,7 13,3 4 4,6 2,1 3,9 48,8 – 40,6 1000
24–29 Jan 2019 Kantar Emor 26,3 24,4 9,7 7,5 1,7 18,2 4,4 7,2 0,7 1,9 41,6 – 46,2 1001
15–28 Jan 2019 Turu-uuringute AS 24,5 32,8 7 5,9 0,9 17,3 2,5 5,1 3 8,3 45,7 – 42,7 1000
21 – 27 Jan 2019 Norstat 27,1 27,3 7,2 9,1 0,9 19,2 2,5 4,2 2,3 0,2 43,6 – 47,2 1000
14 – 21 Jan 2019 Norstat 27,1 30,2 7,7 6,5 2 18,2 1,9 3,7 2,8 3,1 44,4 – 47,3 1000
7–13 Jan 2019 Norstat 26,8 26,9 9,6 6,8 0,3 20,5 2,1 2,3 4,7 0,1 43,3 – 47,6 1071
3–9 Jan 2019 Turu-uuringute AS 20 26 12 9 1 20 1 7 2 6 47 – 41 1009
4–8 Jan 2019 Kantar Emor 24,4 23,3 11,8 8 1,4 20,2 3 6,6 1,1 43,1 – 45,8 1340
Det 2018 Turu-uuringute AS 22,4 24,7 12,1 7,9 0,7 21,3 2,7 6,1 2,2 2,3 44,7 – 44,4 1008
Det 2018 Kantar Emor 23 25.9 9.2 7.8 2 20.3 3.5 8.2 2.9 42.9 – 45.3 874
Det 2018 Turu-uuringute AS 21 31 8 5 1 18 3 7 6 10 44 – 43 üle 1000
Nov 2018 Kantar-Emor 29 25 11 5 2 17 3 8 4 41 – 48 1055
Nov 2018 Turu-uuringute AS 23 33 7 5 1 15 3 8 5 10 45–39 üle 1000
Okt 2018 Kantar-Emor 28 25 14 5 2 16 4 5 1 3 44–46 954
Okt 2018 Turu-uuringute AS 28 30 12 5 2 17 2 4 2 47–47
Aug 2018 Kantar-Emor 29,8 23,8 12,7 5,2 4,7 21,2 2 0,6 6 41,7 – 55,7 1061
Aug 2018 Turu-uuringute AS 25 27 11 5 2 19 4 7 2 43–46
Apr 2018 Kantar-Emor 30 21,6 10,6 5,8 5,8 19,1 6,1 0 8,4 38–58 908
Apr 2018 Turu-uuringute AS 33 26 6 4 3 14 3 11 7 36–50 1007
Veebr 2018 Kantar Emor 34 21 11 6 7 17 4 0 13 38–58
Jan 2018 Turu-uuringute AS 26 27 11 5 4 12 4 11 1 43–42
Jan 2018 Kantar Emor 34.2 20.5 11 4.5 5.4 18.4 4.5 1.5 13.7 36–58
Dets 2017 Kantar Emor 28 22 15 8 6 17 4 0 6 45–51
Nov 2017 Turu-uuringute AS 24 29 11 8 3 12 3 10 5 48–39
Sept 2017 Turu-uuringute AS 25 27 12 8 4 14 2 10 2 47–53 1009
Sept 2017 Kantar-Emor 25,7 23,1 18,7 5,8 6,2 16,7 3,8 2,6 47,6 – 52,4 1206
Aug 2017 Turu-uuringute AS 24 29 12 5 6 12 4 8 5 46–54 1006
Jun 2017 Turu-uuringute AS 26 26 11 6 8 10 3 10 0 43–57 1006
Mai 2017 Turu-uuringute AS 25 26 12 4 8 14 3 10 1 42–58 1006
Apr 2017 Turu-uuringute AS 20 30 11 8 7 13 2 10 49–40
Mär 2017 Turu-uuringute AS 26 29 11 7 7 8 3 3 47–41
Veb 2017 Turu-uuringute AS 23 29 10 7 8 10 2 6 46–41
Jan 2017 Turu-uuringute AS 25 31 10 6 7 9 1 6 47–41
23 Nov 2016 Ametisse astus Jüri Ratase valitsus (Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatide ja IRL-i koalitsioon)
Nov 2016 Turu-uuringute AS 21 29 13 9 9 12 8 43–50
Okt 2016 Turu-uuringute AS 25 26 12 7 9 10 1 44–45
Sep 2016 Turu-uuringute AS 25 26 12 7 9 10 1 44–45
Aug 2016 Turu-uuringute AS 23 24 15 5 10 13 1 43–47
Jun 2016 Turu-uuringute AS 20 28 10 7 12 13 8 37–53
Mai 2016 Turu-uuringute AS 21 23 12 4 11 14 2 37–48
Apr 2016 Turu-uuringute AS 21 25 13 7 12 14 4 41–51
Mär 2016 Turu-uuringute AS 23 25 13 6 12 13 2 42–50
Veb 2016 Turu-uuringute AS 23 29 12 6 13 11 6 41–53
Jan 2016 Turu-uuringute AS 17 26 13 7 13 12 9 37–51
Dets 2015 TNS Emor 21 25 16 8 15 11 3 1 3 45–51
Dets 2015 Turu-uuringute AS 20 25 14 7 13 10 0 11 5 41–48
Dets 2015 TNS Emor 21 25 16 8 15 11 3 1 3 45–51
Nov 2015 Turu-uuringute AS 17 33 13 8 11 9 9 16 38–53
Nov 2015 TNS Emor 20 23 16 7 16 12 3 1 3 43–51
Okt 2015 Turu-uuringute AS 19 27 14 8 14 10 8 8 41–51
Sep 2015 TNS Emor 24 24 18 7 17 7 3 1 0 49–48
Sep 2015 Turu-uuringute AS 21 29 15 9 11 6 9 8 45–46
Aug 2015 TNS Emor 20 25 16 9 17 9 3 2 5 45–51
Juuni 2015 Turu-uuringute AS 16 28 18 9 15 6 8 10 43–49
Juuni 2015 TNS Emor 18 26 16 8 19 9 3 1 7 42–54
Mai 2015 Turu-uuringute AS 18 31 13 9 14 7 8 13 40–52
Mai 2015 TNS Emor 19 26 17 8 18 8 3 1 7 44–52
9 Apr 2015 Ametisse astus Taavi Rõivase teine valitsus (Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja IRL-i koalitsioon)
Apr 2015 Turu-uuringute AS 22 26 17 10 12 7 6 4 39–55
Mär 2015 TNS Emor 28 24 16 10 12 9 1 0 4 44–55
1 Mär 2015 Valimistulemused 27.7 24.8 15.2 13.7 8.7 8.1 0.9 0.9 2.9

Turu-uuringute AS küsitlustes uuritakse ka seda, millise erakonna poolt valijad kindlasti ei hääletaks. Kõige ebapopulaarsem partei oli kuni 2018. aasta novembrini Keskerakond, kelle vastaste hulk on aga kahanenud (oktoobris 43%, novembris 39%, detsembris 35% protsenti). Alates detsembrist tõusis kõige ebapopulaarsemaks erakonnaks EKRE, kelle vastu olijate hulk ületab partei toetajaid rohkem kui kaks korda (novembris 38%, detsembris 48%, 2019. aasta jaanuaris 43%).[38][39]

Küsitlustulemused erinevates demograafilistes rühmades[muuda | muuda lähteteksti]

Toetus peaministrikandidaatidele[muuda | muuda lähteteksti]

Kuupäev Uuringufirma Jüri Ratas Kaja Kallas Mart Helme Jevgeni Ossinovski Helir-Valdor Seeder Artur Talvik Andres Herkel
Veb 2019 Turu-Uuringute AS 35 18 10
Det 2018 Turu-uuringute AS 28 19 3
Okt 2018 Turu-uuringute AS 32 17 9 3
Sep 2018 Turu-uuringute AS 31 23 11
Aug 2018 Turu-uuringute AS 30 22 9 4 2 1
Jun 2018 Turu-uuringute AS 22 22 11
Mai 2018 Turu-uuringute AS 24 24 12 4 2 6
Apr 2018 Turu-uuringute AS 22 24 10 4 1 5
Mär 2018 Turu-uuringute AS 21 28 9 4 3 3
Jan 2018 Turu-uuringute AS 21 25 10 3 3 6

Olulised valimisteemad[muuda | muuda lähteteksti]

Postimehe tellimusel Kantar Emori poolt läbi viidud küsitluses (valim 1181, küsitlusperiood 14.–20.02.2019) pidas etteantud teemavaliku hulgast kõige olulisemaks valimisteemaks maksupoliitikat 28%, liberaalse ja konservatiivse maailmavaate väärtuskonflikti 20%, hinnatõusu ja aktsiise 16,5%, eestikeelset haridust 14,4%, hoolekande parandamist 6%, pensioni 2. sammast 4%, hallide passide tulevikku 2% ning keskkonna ja suurinvesteeringute vastasseisu 2% vastanutest. Kõrgema sissetulekuga vastajad pidasid maksupoliitika teemat olulisemaks kui madalama sissetulekuga inimesed. Maksupoliitika oli suhteliselt vähem tähtis mitte-eestlastele, kelle seas oli peamine valimisteema eestikeelse hariduse küsimus (27,2%), ning õpilastele ja tudengitele, kelle jaoks oli keskne valimisteema maailmavaateline väärtuskonflikt (22%).[40]

Teema Kõik Kesk Reform EKRE Isamaa SDE E 200
Maksupoliitika 28 23 44 23 28 19 30
Väärtuskonflikt 20 9 18 32 29 29 20
Hinnatõus / aktsiisid 17 22 17 19 14 15 4
Eestikeelne haridus 14 22 8 10 13 15 20
Hoolekanne 6 10 5 4 4 13 2
Pensioni 2. sammas 4 4 4 3 9 3 5
Hallid passid 2 6 1 1 0 1 1
Keskkond vs

suurinvesteeringud

2 2 0 2 0 2 1
Muu teema 3 2 2 4 3 0 9
Ei oska öelda 3 1 1 3 2 4 7

Valimistulemus[muuda | muuda lähteteksti]

Tulemused:[41]

2019. aasta Riigikogu valimiste tulemused
Erakond Ideoloogia Häälte arv % +/- Mandaate +/-
  Eesti Reformierakond klassikaline liberalism 162 363 28,9% +1,2% 34 +4
  Eesti Keskerakond vasaktsentrism, sotsiaalliberalism, populism 129 618 23,1% -1,7% 26 -1
  Eesti Konservatiivne Rahvaerakond rahvuslus, paremäärmuslus, populism 99 671 17,8% +9,7% 19 +12
  Isamaa Erakond konservatism, liberaalne konservatism 64 219 11,4% -2,3% 12 -2
  Sotsiaaldemokraatlik Erakond sotsiaaldemokraatia, Kolmas tee 55 175 9,8% -5,4% 10 -5
5% künnis: 28 057 häält
  Erakond Eesti 200 liberalism, tehnokraatia 24 448 4,4% 0
  Erakond Eestimaa Rohelised roheline ideoloogia 10 227 1,8% +0,9% 0
  Elurikkuse Erakond roheline ideoloogia 6858 1,2% 0
  Eesti Vabaerakond konservatism 6461 1,2% -7,6% 0 -8
  Üksikkandidaadid 1590 0,3% +0,1% 0
  Eestimaa Ühendatud Vasakpartei sotsialism 511 0,1% 0
Kokku 561 141 100,0% 101

Pärast valimisi Eesti Rahvusringhäälingu poolt Turu-uuringute AS-ilt tellitud küsitluse kohaselt jäi valimistulemusega täiesti või üldiselt rahule 48% vastajatest, pigem või üldse mitte ei jäänud rahule 38% vastajatest. Tulemusega oli rahul 84% (sealhulgas 42% täiesti rahul ja 42% üldiselt rahul) Reformierakonna valijatest, 55% (12% ja 42%) Isamaa valijatest, 47% (11% ja 36%) EKRE valijatest, 42% (4% ja 38%) Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valijatest, 36% (10% ja 26%) Eesti 200 valijatest ning 34% (4% ja 30%) Keskerakonna valijatest.[42]

14.–21. märtsil Kantar Emori poolt Postimehe tellimusel korraldatud küsitluse järgi nõustusid oma hääletamisotsuse selgitamisel Reformierakonna valijad kõige sagedamini väitega, et "programm ja lubadused kattusid minu maailmavaatega" (53%) ning "olen alati seda erakonda toetanud" (48%), Keskerakonna valijad, et "olen alati seda erakonda toetanud" (48%) ning "programm ja lubadused kattusid minu maailmavaatega" (41%), EKRE valijad, et "programm ja lubadused kattusid minu maailmavaatega" (68%) ning "usaldusväärne/meeldiv erakond" (37%), Isamaa valijad, et "programm ja lubadused kattusid minu maailmavaatega" (42%) ning "usaldusväärne/meeldiv kandidaat" (41%), sotsiaaldemokraatide valijad, et "programm ja lubadused kattusid minu maailmavaatega" (52%) ning "usaldusväärne/meeldiv kandidaat" (39%), Eesti 200 valijad, et "programm ja lubadused kattusid minu maailmavaatega" (68%) ning "usaldusväärne/meeldiv erakond" (34%). Valimas mitte käinud inimesed põhjendasid seda kõige enam sellega, et "olen poliitikas/poliitikutes pettunud / niikuinii ei muutu midagi" (43%), "kampaania/agitatsioon on muutunud vastumeelseks" (32%) ja "puudub huvi poliitika vastu" (29%).[43]

Valitsuskoalitsiooni moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Arvamusküsitlused[muuda | muuda lähteteksti]

4. veebruaril 2019 avaldatud Turu-uuringute AS-i küsitluse kohaselt oli võimalikest valimisjärgsetest valitsuskoalitsioonidest kõige eelistatum Keskerakonna ja Reformierakonna liit, mida toetas 12% vastanutest. Oma seisukoht puudus 34% vastanutest.[44][45]

Valijarühm Kesk+

Ref

Kesk+

EKRE

Ref+

SDE+

Isamaa

Ref+

EKRE+

Isamaa

Kesk-

SDE+

E200

Kesk+

SDE+

Isamaa

Ref+

SDE+

E200

Ref+

EKRE

Muu Ei

oska

öelda

Kõik valijad 12 8 7 7 7 6 6 4 8 34
Naised 14 8 8
Mehed 10 10 12
Eestikeelsed 11 8 9
Muukeelsed 17 10 12
Keskerakond 24 15 17
Reformierakond 20 20 13
EKRE 29 28 19
Sotsiaaldemokraadid 19 38 17
Isamaa 27 25 24
Eesti 200 21 31 17


Pärast valimisi (vahemikus 5.–11. märts) Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel Turu-uuringute AS-i poolt läbiviidud küsitluse järgi oli kõige suurem toetus (37%) Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni moodustamisele. Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide liidu sõlmimist toetas oma esimese eelistusena 30% ning Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni 14% vastanutest. Võimalikest koalitsioonivariantidest olid kõige ebapopulaarsemad Keskerakonna, EKRE ja sotsiaaldemokraatide liit, mille 32% vastanutest märkis oma kõige viimaseks eelistuseks, ning Reformierakonna ja EKRE liit (30%). Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon oli esimene eelistus 68% Keskerakonna valijatele. Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide valitsus oli esimene valik kõigi nende parteide valijatele (vastavalt 54%, 50% ja 58%). EKRE valijad toetasid enim (45%) Keskerakonna, EKRE ja Isamaa kolmikliitu.[46]

Valijarühm Ref+

Kesk

Ref+

Isamaa+

SDE

Kesk+

EKRE+

Isamaa

Ref+

EKRE

Kesk+

EKRE+

SDE

Kõik valijad 37 30 14 9 4
Reformierakond 54
Keskerakond 68
EKRE 45
Isamaa 50
Sotsiaaldemokraadid 58


12.–13. märtsil Postimehe tellimusel Kantar Emori poolt 752 inimese seas läbiviidud küsitluses toetas Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide koalitsiooni moodustamist 30,3% kõigist vastanutest. Ühtlasi oli see kõige populaarsem valik kõigi nende kolme partei toetajate seas. Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni toetas 28,5% kõigist vastanutest, sealhulgas 44% mitte-eestlastest. Seda pidasid parimaks valikuks Keskerakonna ja Eesti 200 toetajad. Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni moodustamist eelistas 24,1% kõigist vastanutest, sealhulgas 8% mitte-eestlastest ja enamik EKRE toetajatest.[47]

Valijarühm Ref+

Isamaa+

SDE

Ref+

Kesk

Kesk+

EKRE+

Isamaa

Muu /

ei oska

öelda

Kõik valijad 30,3 28,5 24,1 17,1
Reformierakond 56,9 40,8 1,0
Keskerakond 0,8 37,9 34,4
EKRE 2,5 3,9 87,1
Sotsiaaldemokraadid 63,8 21,1 6,7
Eesti 200 28,7 36,1 7,3
Isamaa 38,1 16,2 33,4


11.–15. märtsil Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel Norstati poolt läbiviidud küsitluses taheti inimestelt teada, millised parteid peaksid kuuluma nende arvates parima valitsuse koosseisu. Kõige sagedamini nimetasid vastajad oma eelistatud valitsuskoalitsiooni liikmena Reformierakonda (53%), kõige harvem EKRE-t (18%).[48]

Reformierakond 53%
Keskerakond 47%
Isamaa 40%
Sotsiaaldemokraadid 30%
EKRE 18%
Ei oska öelda 20%

Erakondade seisukohad enne valimisi[muuda | muuda lähteteksti]

Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi pidas 2018. aasta detsembris kõige tõenäolisemaks koalitsiooni moodustamist Keskerakonnaga, ent 2019. aasta veebruaris ütles Ligi, et selline koalitsioon pole tema jaoks eriti mõeldav.[49] Hiljem ütles ta aga, et Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon "võib olla mingis olukorras paratamatu. Mida vähem on erakondi koalitsioonis seda lihtsam on otsuseid langetada."[50] Põhimõtted, milles partei esimehe Kaja Kallase sõnul koalitsiooni sõlmimisel Keskerakonnaga kompromissile ei minda, on 500-eurone tulumaksuvabastus kõigile ja sealt alates ühetaoline maksusüsteem, keelenõude säilimine kodakondsuse andmisel ning eestikeelne haridus alates lasteaiast.[51] Ühtlasi on Kallas teatanud, et Reformierakond välistab koostöö EKRE-ga, kes tema väitel ohustab Eesti põhiseaduslikku korda ja võimude lahusust ning tahab Eesti Euroopa Liidust lahkumist.[51][52] Suurimaks ohuks Eestile on Kallas nimetanud EKRE ja Keskerakonna koalitsiooni.[53]

Keskerakonna aseesimehe Kadri Simsoni sõnul on nende esimene eelistus teha uuesti koalitsioon Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaaga,[54] erakonna esimees Jüri Ratas jättis oma koalitsioonieelistused aga lahtiseks.[55] Põhimõtted, millest Ratase sõnul koalitsioonikõnelustel ei taganeta, on vastuseis maksumuudatustele, millest ühiskonna enamuse asemel võidab vaid jõukam osa (sellisena kirjeldab ta Reformierakonna maksureformi), erakorralise pensionitõusu läbiviimine ja solidaarse tervishoiusüsteemi säilitamine.[56] Samas ütles Ratas, et "erakond, kes lõikab päid maha, kes ei ole nõus teatud rahvuste või rassidega, see on minu jaoks võimatu nendega ühiselt koostööd teha ja EKRE on tõesti nii öelnud".[57] Varem olid keskerakondlased Jaanus Karilaid ja Mihhail Korb avaldanud arvamust, et ka EKRE sobib potentsiaalseks koalitsioonipartneriks.[53][58]

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski asus 2018. aasta oktoobris seisukohale, et valitsuskõlbulikkuseks peab EKRE loobuma seisukohtadest, millega Eesti liigub eemale demokraatliku õigusriigi printsiipidest ning tegi ühtlasi Reformierakonna ja Keskerakonna juhtidele üleskutse välistada igasugune koostöö EKRE-ga.[53][59]

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder teatas, et neile oleks maailmavaateliselt kõige lähedasem Reformierakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon.[60] Urmas Reinsalu, rääkides mitmete erakondade otsusest EKRE-ga koostöö välistada, teatas, et Isamaa on koostööks EKRE-ga valmis.[61]

EKRE esimehe Mart Helme sõnul on nad valmis valitsuskoalitsiooni looma nii Reformierakonna kui ka Keskerakonnaga, püüdes samal ajal takistada Reformierakonna ja Keskerakonna omavahelise koalitsiooni tekkimist. Koalitsiooni mineku minimaalseks nõudeks on seatud piirivalve taastamine ning Keskerakonna puhul ka Ühtse Venemaaga sõlmitud koostööleppe tühistamine. Samas välistas Helme koostöö sotsiaaldemokraatidega.[62][63]

Züleyxa Izmailova arvates on Rohelistele sobivamad koalitsioonipartnerid pigem Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid kui parempoolsed parteid, kuid samas ei välistata koostööd kellegagi. Roheliste "punaste joontena" nimetas Izmailova metsade raiet, Rail Balticut ja taastuvenergiale üleminekut.[64]

Eesti 200 esimees Kristina Kallas teatas, et ta ei näe võimalusi koostööks EKRE-ga, kuna see eeldaks liberaalsetest väärtustest loobumist. Probleemseks pidas ta ka EKRE positsiooni Eesti julgeoleku ja liitlassuhete küsimuses.[65][66]

Elurikkuse Erakonna kõneisik Artur Talvik sõnas, et Eesti poliitika nõrk koht on parteidevahelise koostöö vähesus ja vastandumine, mistõttu kellegagi, sealhulgas EKRE-ga, koostööd ei välistata.[61][67]

Koalitsiooniläbirääkimised[muuda | muuda lähteteksti]

4. märtsil kohtus valimised võitnud Reformierakonna delegatsioon Isamaa, Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide esindajatega[68] ning tegi pärast seda, 6. märtsil, Keskerakonnale ettepaneku alustada läbirääkimisi koalitsiooni moodustamiseks. Kaja Kallase sõnul takistab koostööd Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega nende kahe omavaheline keeruline suhe, koalitsioon Keskerakonnaga oleks aga stabiilsem ja esindaks suuremat hulka valijaid.[69][70] Keskerakond lükkas 8. märtsil ettepaneku tagasi. Põhjuseks toodi Reformierakonna tulumaksuvabastuse muutmise soov, mis ei jätvat riigieelarvesse piisavalt vahendeid Keskerakonna lubaduste täitmiseks.[71] Reformierakond tegi samal päeval uue ettepaneku koalitsioonikõneluste alustamiseks sotsiaaldemokraatidele ja Isamaale.[72] Sotsiaaldemokraatlik Erakond nõustus pakkumisega tingimusel, et kõnelustel osaleb piisavalt osapooli enamusvalitsuse moodustamiseks.[73]

11. märtsil otsustas Keskerakonna juhatus (häältega 13:4) teha koalitsiooniläbirääkimiste ettepaneku EKRE-le ja Isamaale, kes kutse samal päeval ka vastu võtsid. Jüri Ratase sõnul enne omavahelisi konsultatsioone eeltingimusi ei seata, kuid minnakse otsima "sidusust ja tasakaalu Eesti ühiskonnas".[74] Taolise ettepaneku vastu olnud Raimond Kaljulaid astus protestiks Keskerakonna juhatusest välja.[75] Algselt ütles EKRE aseesimees Martin Helme, et nende koalitsiooni mineku tingimus on ilmselt Kooseluseaduse tühistamine,[76] pärast partei juhatuse istungit teatas aga esimees Mart Helme, et enne läbirääkimisi "punaseid jooni" ei tõmmata.[77] Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder põhjendas Keskerakonna kutse eelistamist sellega, et see tundus Reformierakonna omast avatum ning ilma "punaste joonteta".[78]

29. aprillil andis peaminister Jüri Ratase juhitav Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonivalitsus (Jüri Ratase teine valitsus) ametivande ja astus ametisse.[79]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Riigikogu valimise seadus". Riigi Teataja. 12.06.2002. Vaadatud 10. september 2018. 
  2. 348. Riigikogu korraliste valimiste väljakuulutamine
  3. Vabariigi Valimiskomisjon jaotas mandaadid
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Valimistoimingud ja tähtajad 2019. a Riigikogu valimistel
  5. Kandidaadid. Üleriigilised nimekirjad
  6. SUUR ÜLEVAADE JA ESINUMBRITE HEITLUS: vaata, kes kandideerivad riigikokku. Postimees, 17.01.2019
  7. Politsei praktika seoses valimiskampaaniatega. Politsei- ja Piirivalveamet
  8. Politsei tuvastas eile seoses valimisreklaamiga kaks rikkumist. Delfi, 24.01.2019
  9. Valimisagitatsioon ja küsitlused
  10. Algatus „Kust sa tead?“ pakub teaduspõhiseks aruteluks tugipunkti. Sirp, 09.01.2019
  11. Algatus „Kust sa tead?” soovitab poliitikutelt küsida, millel nende väited tuginevad. Eesti Teadusagentuur, 09.08.2018
  12. "Kust sa tead?" koduleht
  13. Valimiste valvurid
  14. Valimiste valvurid kutsuvad ebaausatest kampaaniavõtteist teada andma. Delfi, 22.01.2019
  15. 15,0 15,1 ERR-i valijakompass
  16. Delfi valimismootor
  17. Postimehe hääleandja
  18. ERR.ee avas oma valijakompassi. ERR, 01.02.2019
  19. DELFI VALIMISMOOTOR | Millise erakonna seisukohtadega sinu mõtted enam kattuvad?. Delfi, 29.01.2019
  20. Vabaerakond solvus, kuna nad jäeti veebiväljaande valimismootorist välja. Postimees, 29.01.2019
  21. 21,0 21,1 Politoloog Martin Mölder selgitab, kuidas sündisid Postimehe valimiskompassi Hääleandja küsimused. Postimees, 25.01.2019
  22. Mitmed erakonnad süüdistavad Postimehe valimiskompassi kallutatuses. ERR, 23.01.2019
  23. Vabaerakond Postimehe valimismootorist: mitmed küsimused langevad rubriiki "kas te olete oma igahommikuse konjakijoomise maha jätnud". Delfi, 23.01.2019
  24. Kenn Konstabel Hääleandjast: küsimusi tekitab nii Ühiskonnauuringute Instituudi roll kui ka selle eitamine. Postimees, 28.01.2019
  25. Sotsioloogide liidu juht Postimehe kallutatusest: läbi "õigete" küsimuste tulevad ka "õiged" vastused. Eesti Päevaleht, 05.02.2019
  26. Valimiskompasside ekspert Kristjan Vassil tunnustas Postimehe Hääleandjat. Postimees, 30.01.2019
  27. Valmis metsanduse teemaline valijakompass. Maa Elu, 21.01.2019
  28. Meremehed koostasid erakondade merendusalaseid seisukohti kaardistava valimiskompassi. Delfi, 08.02.2019
  29. Loomakaitsjate valimiskompass: vaata, kes on kõige loomasõbralikumad riigikogu kandidaadid. Postimees, 11.02.2019
  30. Kõige kulukamad valimislubadused on EKRE-l ja sotsidel. ERR, 18.02.2019
  31. GRAAFIK, VIDEO JA BLOGI | Rahandusministeeriumi analüüs: millistel valimislubadustel on kõige krõbedamad hinnalipikud juures? Ärileht, 18.02.2019
  32. Erakondade valimisprogrammide analüüsid. Rahandusministeerium
  33. Nelja erakonna valimislubadused lähevad vastuollu EL-i õigusega. ERR, 18.02.2019
  34. Erakondade keskkonnalubadustes on esikohal metsanduse areng ja kliima. Pealinn, 21.02.2019
  35. Keskkond ja Riigikogu valimised 2019, Eesti Keskkonnaühenduste Koda
  36. Näost-näkku ja veebiküsitluse tulemus liidetud viisil, mis annab mõlemale võrdse osakaalu koondtulemuses
  37. Tegemist ei ole reitingu- või toetusprotsentidega, vaid küsitlustulemusest lähtuva valimistulemuste prognoosiga vastavalt valijate eeldatavale käitumisele
  38. Rändevaidlus tõstis EKRE toetust, kuid suurendas ka vastaste hulka. ERR, 13.12.2018
  39. Keskerakond juhib, kuid Reformierakond vähendas vahet. ERR, 30.01.2019
  40. Küsitlus: olulisim valimisteema on maksupoliitika. Postimees, 26.02.2019
  41. Hääletamis- ja valimistulemus
  42. Valimistulemustega jäid enim rahule Reformierakonna ja Isamaa valijad. ERR, 22.03.2019
  43. 70 protsenti EKRE valijaid hääletas valimislubaduste järgi. Postimees, 27.03.2019
  44. Küsitlus: valijate esimene eelistus on Kesk- ja Reformierakonna koalitsioon. ERR, 04.02.2019
  45. Tanel Kiik: Keskerakond teeb koalitsiooni nendega, kellega saab ellu viia enim eesmärke. Delfi, 04.02.2019
  46. Inimeste esimene eelistus oleks Reformierakonna ja Keskerakonna moodustatud koalitsioon. Ühiskonnauuringute Instituut
  47. Uuring: valijad eelistavad kõike muud kui Keskerakonna-EKRE-Isamaa liitu. Postimees, 14.03.2019
  48. Reformierakond edastab Keskerakonda ligi 10 protsendiga. Ühiskonnauuringute Instituut
  49. Ligi muutis Keskerakonnaga koalitsiooni osas meelt: see pole mõeldav. ERR, 14.02.2019
  50. Jaak Aab: võitlus Keskerakonna ja Reformierakonna vahel tuleb pingeline. ERR, 25.02.2019
  51. 51,0 51,1 Kallas nimetas kolm teemat, milles ta Keskerakonnaga kompromissile ei läheks. ERR, 26.02.2019
  52. Kallas: EKRE programm andis lõpliku selguse, et koostöö on välistatud. ERR, 06.01.2019
  53. 53,0 53,1 53,2 Reform ja Kesk ei ühine SDE üleskutsega välistada koostöö EKRE-ga. ERR, 22.10.2018
  54. Simson: Keskerakonna esimene valik on teha uuesti võimuliit sotside ja Isamaaga. ERR, 07.02.2019
  55. Erinevalt Kadri Simsonist jättis Jüri Ratas enda koalitsioonieelistused lahtiseks. Delfi, 07.02.2019
  56. Ratas vastuseks Kallasele: meie ei nõustu mitusada miljonit maksva maksumuudatusega ning tasuta ühistransport jääb. Delfi, 26.02.2019
  57. Ratas peab koalitsiooni EKRE-ga võimatuks. ERR, 22.11.2018
  58. Keskerakond näeb EKRE-s potentsiaalset võimupartnerit. ERR, 05.09.2018
  59. Jevgeni Ossinovski: niikaua kui EKRE demokraatliku õigusriigi põhimõtteid ei austa, ei ole neil valitsusse asja. Postimees, 21.10.2018
  60. Helir-Valdor Seeder: koalitsioon Reformierakonna ja EKRE-ga oleks kõige vastuvõetavam. Delfi, 04.02.2019
  61. 61,0 61,1 Reinsalu ja Talvik: on lollus välistada koostöö EKREga. Äripäev, 07.01.2019
  62. Helme: Keskerakonnaga koalitsiooni tingimus on Ühtse Venemaa leppe tühistamine. ERR, 26.09.2018
  63. Mart Helme: EKRE sotsidega ühist valitsust ei tee. ERR, 25.09.2018
  64. Izmailova: mingi protsent riigieelarvest võiks minna rahvahääletusele. ERR, 10.01.2019
  65. Kristina Kallas: EKRE on kui vana unelaul, mis ei lahenda Eesti probleeme. Eesti Päevaleht, 17.10.2018
  66. Eesti 200 esimeheks pürgiv Kristina Kallas välistas koostöö EKRE-ga. ERR, 18.10.2018
  67. VIDEO ja FOTOD | Elurikkuse Erakond loodab riigikogus kümmekonda kohta ega välista koostööd ühegi parteiga. Delfi, 17.01.2019
  68. Reformierakond alustas oodatult võimukõnelusi SDE, Isamaa ja Keskerakonnaga. ERR, 04.03.2019
  69. Reformierakond alustab koalitsioonikõnelusi Keskerakonnaga. ERR, 06.03.2019
  70. Ratase valik: Kallas, Helme või opositsioon. ERR, 07.03.2019
  71. Keskerakond ei alusta Reformierakonnaga koalitsioonikõnelusi. ERR, 08.03.2019
  72. Kallas: Reformierakond teeb ettepaneku sotsidele ja Isamaale. ERR, 08.03.2019
  73. Sotsid võtsid vastu Reformierakonna kutse koalitsioonikõnelustele. ERR, 11.03.2019
  74. Keskerakond otsustas alustada kõnelusi EKRE ja Isamaaga. ERR, 11.03.2019
  75. Kaljulaid ERR-ile: enne lõhenegu Keskerakond, kui EKRE võimule aidatakse. ERR, 12.03.2019
  76. EKRE punane joon Ratase uuele valitsusele: tühistame kooseluseaduse. ERR, 11.03.2019
  77. EKRE juhatus otsustas alustada läbirääkimisi Keskerakonna ja Isamaaga. ERR, 11.03.2019
  78. Isamaa otsustas alustada läbirääkimisi Keskerakonna ja EKRE-ga. ERR, 11.03.2019
  79. Uus valitsus alustab tööd. Vabariigi Valitsus, 29.04.2019

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]