Jaak Valge

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jaak Valge 23. oktoobril 2013 esinemas Eesti raamatu päeval Rahvusraamatukogus

Jaak Valge (sündinud 1. märtsil 1955) on eesti ajaloolane.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Valge õppis 1961. aastast Kiviõli I Keskkoolis (lõpetas 1973) 1974–1977 Tartu Riiklikus Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonnas ning 1981. aastast samas ajaloo erialal (lõpetas 1987). Aastal 1992 omandas samas ajaloo erialal magistrikraadi, 2003 kaitses doktoritöö teemal "Eesti Vabariigi majanduse stabiliseerimine 1918–1924" (juhendaja Jüri Ant).

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Enne ülikooli astumist töötas Valge mitmel proletaarsel ametikohal. Aastatel 1984–1995 töötas ta Ajaloo Instituudis laborandi ja teadurina, 1995–1999 Eesti Riigiarhiivis nõuniku, osakonnajuhataja ja teadusdirektorina, 1999–2001 Siseministeeriumis välismaalaste osakonna juhatana, 2001–2004 Viljandi maa-arhivaarina, 2004–2008 Viljandi Kultuuriakadeemia nõuniku ja teadusdirektorina. Aastast 1996 on ta töötanud Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituudis, alates 2004. aastast dotsendina (praegu õpetab globaliseerumise ajalugu, marksismi ajalugu ja ajaloodemograafiat) ning aastast 2005 Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse juhtivteadurina.

Jaak Valge peamisteks uurimisteemadeks on algul olnud majandusajalugu. Pärast 2005. aastat on ta keskendunud peamiselt sotsiaal- ja poliitilisele ajaloole. Muu hulgas on ta uurinud Eesti marksistlike intellektuaalide vaadete kujunemist (monograafia Punased I).

2007. aastal puhkes tuline ja ajakirjanduses palju kajastust leidnud debatt Jaak Valge ja Magnus Ilmjärve vahel, mille põhjuseks olid Ilmjärve teoses "Hääletu alistumine" avaldatud väited Konstantin Pätsi võimalikust koostööst Nõukogude Liiduga 1920. aastate teisel poolel ja 1930. aastate esimesel poolel. Nimelt leidis Valge, et Ilmjärve väited on sobilikud küll meedia tähelepanu võitmiseks, kuid pole allikatruud.[1]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Valge on avaldanud kaheksa monograafiat (neist viis koos kaasautoritega) Eestis ja Rootsis, umbes 60 teadusartiklit Eestis, Soomes, Venemaal, Lätis, USA-s ja Inglismaal ning sadu populaarteaduslikke artikleid, esseesid, arvustusi jms.

2014. aasta lõpus ilmus monograafia "Punased I" Eesti kommunistidest ja marksistlikest intellektuaalidest, mille jaoks ta hakkas teadlikult materjali koguma 2006. aastal. Aastatel 2015–2018 uuris Valge Eesti parlamendi ajalugu, käsikiri valmis 2018. aastal ja raamat ilmub 2018. aasta lõpul või 2019. aasta alguses.

  • "Lahtirakendamine: Eesti majanduse stabiliseerimine 1918–1924". Tallinn: Rahvusarhiiv, 2003.
  • "Breaking Away from Russia". Stockholm: Stockholm University, 2006.
  • "Punased I". Tallinn: Tallinna Ülikool, 2014.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1995 – ingliskeelsete väljaspool Eestit publitseeritud teadustööde võistlusel II preemia
  • 2003 – Eesti ajalookirjanduse aastapreemia
  • 2007 – ajakirja Tuna parima artikli preemia
  • 2007 – ajakirja Akadeemia hõbepreemia
  • 2010 – Venemaa suurima vaenlase tiitel (Venemaa riiklik noortelaager Seligeris)
  • 2015 – Lennart Meri teadustöö auhind monograafia "Punased I" eest

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]