Maksupoliitika

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Maksupoliitika vastab küsimusele: kuidas koguda vahendeid territoriaalriigi valitsuse eelarvekulude katmiseks. Maksu- ja eelarvepoliitika kokku on fiskaalpoliitika ning see omakorda on osa riigi majanduspoliitikast.

Maksustamisel tuleb teha valik:

  • kas maksustada füüsilist isikut või juriidilist isikut või millises proportsioonis maksukoormus nende vahel ära jagada;
  • kas rakendada otseseid- või kaudseid makse.
  • kuidas jagada maksukoormust omandi, tulu ja tarbimise vahel.

Kuna maks vähendab isiku tulusid, muudab asjade omamise kallimaks ja suurendab üldist elukallidust, siis mõjutab see otseselt maksumaksjate käitumist. Kui valitsuse eesmärgiks on saada rohkem maksutulu, siis inimesi liikumapanevaks jõuks egoistlik soov suurendada oma tulusid ja vähendada kulusid, mis maksudest tekivad. Maksupoliitika peab tasakaalustama need vastastandlikud huvid ning leidma lahendi, mis tagab ühelt poolt määratud tulude laekumise ning teiselt poolt suunab inimesi käituma avalikest huvidest lähtudes.

Kui maksupoliitika kujundajad ei arvesta maksumaksjate huvide ja nende käitumisvõimalustega, siis jäävad maksutulud laekumata. Kui seaduseloojad oskavad neid momente arvestada, siis saab maksupoliitikat kasutada nii üksikisikute käitumise kui ka riigi üldise arengu suunamiseks.[1]

Hea maksusüsteemi tunnused[muuda | muuda lähteteksti]

Maksusüsteemi kujundamisel tuleks järgida järgmisi põhimõtteid:

  1. Maksumaksja peab olema teadlik talle pandud kohustustest ja sellest saadavatest riiklikest hüvedest;
  2. Maksukohustused peavad olema lihtsalt mõistetav ja kergesti täidetavad, maksumäär peab jääma suurusjärku, mis ei põhjusta soovi maksukohustust vältida;
  3. Maksubaas peab olema võimalikult lai (s.t ilma maksuvabastuse eranditeta) ja maksumäär võimalikult madal kõigi jaoks;
  4. Maksuseadusi tuleb muuta nii harva kui võimalik;
  5. Maksubaas peab olema kujundatud nii, et maksutulude laekumine oleks stabiilne ja ennustatav ka erandolukorras
  6. Maksude kogumiskulud peavad olema võimalikult väikesed nii maksumaksjate, kui ka maksukoguja jaoks;
  7. Maksud ei tohi moonutada turumajanduse loomulikku kulgu;
  8. Maksukohustuste täitmine peab olema avalik, maksupettureid tuleb karistada täie rangusega ja nende isikud tuleb avalikustada.
  9. Maksudest laekuv informatsioon peab andma informatsiooni turumajanduslike protsesside arengutest ja selles toimunud muutustest.

Õiglus küsimus maksunduses[muuda | muuda lähteteksti]

Ideaalis peaks maksukoormus maksumaksjate vahel jagunema õiglaselt, kuid arusaam sellest mis on „õiglane“ varieerub ja sõltub sellest, millisel positsioonil keegi on.

Absoluutse võrdsuse taotlejad nõuavad, et kõik peaksid maksma võrdse summa maksudena valitsuskulude katteks, sest inimestena tarbime me sama palju riigi poolt pakutavaid teenuseid. Sisuliselt tähendaks see peamaksu kehtestamist, s.t iga inimene peaks tasuma riigile sama summa. Kui jagada Eesti 2020. aasta kogu maksutulu 11 826,4 miljonit eurot elanike arvuga 1,329 miljonit, siis saame et iga inimene peaks maksma aastas 8900 eurot ja kuus 742 eurot, kui aga arvestada, et töötavaid ja tulu saavaid inimei on vaid 670 300 inimest, siis peaks iga töötav inimene tasuma vastavalt 17 643 eurot aastas või 1470 eurot kuus.

Elanikkonna vaesem osa nõuab kasvava ehk progresseeruva maksukoormuse rakendamist rikastele nii, et lõpuks jääks kõikidele kasutada võrdne või võrdsem summa. Kasvavt maksukoormust on laialdaselt rakendatud tulude maksutamisel, kusjuures kõrgeimad maksumäärad on ulatunud 92%-ni (Ameerika Ühendriikides II maailmasõja ajal ja selle järel „külma sõja“ perioodil ning maksumäärade arv on ulatunud 36 astmeni.

Elanikkonna rikkam osa nõuab taas vähenevat ehk regresseeruvat maksukoormust, põhjendades seda ühelt poolt enda suurema panusega ühiskonna heaolusse ning teiselt poolt ähvardades oma kapitali riigist väljaviimisega, mille järel langeks töökohtade arv riigis, mis omakorda tähendaks valitsuse eelarvekulude kasvamist sotsiaalabi valdkonnas ning maksudest laekuvate tulude samaaegset vähenemist.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Rahandusministeerium. Maksu- ja Tollipoliitika

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]