Juhan Aare

Allikas: Vikipeedia

Juhan Aare (sündinud 20. veebruaril 1948) on Eesti ajakirjanik ja poliitik.

Õppinud Tallinna 20. Keskkoolis ja Tallinna 10. Töölisnoorte Keskkoolis, mille lõpetas 1966. aastal. Eesti noortemeister ratsutamise takistussõidus (1961) ja Eesti ühe esimese rokkansambli Pop-Omega trummar (1964–1967).

Lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna (1972). 1990 – Rootsi Televisiooni uudisteprogrammi "Aktuelt" stipendiaat. 1995 – kaitsejõudude tsiviilkontrolli alane koolitus Saksamaal. 1996 – Riigikogu liikmetele korraldatud Euroopa Liidu alane koolitus Taanis. Aastal 2000 sai J. Aare Tallinna Pedagoogikaülikoolis Anu Tootsi juhendamisel magistrikraadi politoloogia alal oma raamatu "Fosforiidisõda 1971–1989" alusel. 2003 – Eastbourne School of English – keelekool Lõuna-Inglismaal.

1969–1991 oli kutseline ajakirjanik eri ajalehtede toimetustes, raadios ja televisioonis. 1969–1972 ajalehe Säde kirjanduslik kaastööline; 1973–1975 Eesti Raadio toimetaja, 1975–1977 ajalehe Noorte Hääl korrespondent, 1977–1991 Eesti Televisiooni kommentaator. Eesti Ajakirjanike Liidu ja Rahvusvahelise Ajakirjanike Liidu liige. Aastatel 1993–1998 Eesti Ratsaspordi Liidu president ja Eesti Olümpiakomitee liige.

Juhan Aare sai tuntuks fosforiidisõja ühe algatajana 1987. aasta veebruaris-märtsis. 25. veebruaril 1987 Eesti Televisiooni saates "Panda" avalikustas ta NSV Liidu Väetistetööstuse Ministeeriumi plaanid fosforiidikaevanduste rajamiseks Lääne-Virumaal (Toolses ja Kabalas). 28. veebruaril 1987 ilmus ajalehes Noorte Hääl artikkel "Stardipauk Valges saalis". See artikkel ja saatesari "Panda" põhjustasid üldrahvaliku vastupanu, mida hakati nimetama uueks ärkamisajaks ja fosforiidisõjaks. Fosforiidisõda lõppes võidukalt 6. detsembril 1988 – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu otsuse "Looduskaitse ja loodusvarade kasutamise olukorra ja ülesannete kohta Eesti NSV-s". Rahvasõjaks kujunenud fosforiidisõja lõpetas mainitud otsuse punkt nr 8: "...mitte lubada fosfroriidimaardlate kasutuselevõtmist Kirde-Eestis, kuna sellega kaasnevad pöördumatud negatiivsed muutused Kirde-Eesti ökoloogilises seisundis". Esimesele fosforiidisõjale on järgnenud veel kaks J. Aare juhitud fosforidikaevanduste vastast kampaaniat. Fostofiirisõda II toimus aastatel 2011–2014. Fosforiidisõda III algas oktoobris 2015 ja susiseb vaikselt tänase päevani. Fosforiidikaevanduste vastane võitlus on lähtunud paljude Eesti teadlaste poolt välja töötatud seisukohast, et maa-aluse fosforiidikaevanduse rajamine Rakvere lähedale (linnast ligikaudu10 km kaugusele) tekitaks korvamatut kahju Pandivere kõrgustiku maa-alustele vee horisontidele. Seal asuvad Mandri-Eesti kõige suuremad ja kvaliteetsemad joogivee varud.

Eesti Rohelise Liikumise (ERL) üks asutajaid (aprill 1988) ja esimene juhatuse esimees. November 1988 kuni märts 1990 oli Aare Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, valitud Haljala valimisringkonnas nr 229. 1989–1991 – NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi ja Ülemnõukogu liige, valitud Pärnu linnast (26 03 1989). 1991–1992 – Eesti NSV Ülemnõukogu presiidiumi esimehe Arnold Rüütli nõunik. 1992–1999 – Riigikogu väliskomisjoni liige, Eesti-Vene parlamendigrupi esimees. 2002–2005 – Vihula Vallavolikogu esimees (Lääne-Virumaa). 2002–2006 Eestimaa Rahvaliidu liige, 3. juuli 2010 – 20. november 2010 – Eestimaa Rahvaliidu esimees.

1999–2001 – Creare OÜ stsenarist. 2004–2005 – Eesti Sisekaitseakadeemia lektor. 2004 – kuni käesoleva ajani Eesti Kultuurfilm OÜ juhatuse liige. Alates juulist 2016 – YouTube'i videoportaali "Global Mix – Juhan Aare TV channel" toimetaja. Videoportaalis on nähtav suurem osa J. Aare tele- ja filmiloomingust.

MTU "Eesti vabaduse eest" liige.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1988 J. Anveldi nimeline preemia – Eesti NSV Ajakirjanike Liit
  • 1988 ajalehe Noorte Hääl küsitluse põhjal valiti rahva ajakirjanikuks
  • 1988 Õitsengu kolhoosi loodushoiupreemia
  • 1989 Eesti Televisiooni aastapreemia
  • 1989 Norra partei Venstre looduskaitseauhind
  • 1999 Lääne-Virumaal toimunud rahvahääletusel valiti 50 Viru vägeva hulka, kelle tegevus on 20, sajandil kõige enam mõjutanud Virumaa nägu
  • 2006 Riigivapi IV klassi teenetemärk
  • 2007 Eesti Kultuurkapitali auhind

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1977 "Samm edasi" – saatesari Eesti Televisioonis
  • 1977 "Doktor Seppo" – publitsistikakonkursil "Bellaad 77" äramärgitud töö
  • 1977 "Piimamehe päevik" – järjejutt ajalehes Noorte Hääl
  • 1985 "Tallinn" (fotoalbumi teksti autor), Tallinn.
  • 1986 "Aken maailma: ülevaade informatsiooniagentuuri TASS kujunemisloost, tänasest päevast ja arengusuundadest", raamat, Tallinn.
  • 1986–1988 – "Panda" – saatesari Eesti Televisioonis
  • 1989 "Mitte ainult kodumeri" – dokumentaalfilm
  • 1999 "Fosforiidisõda 1971–1989", raamat, Kirilille kirjastus, Tallinn, ISBN 9985-886-29-2
  • 1999 "Fosforiidisõda". – IV Välis-Eesti kongress: 29.–30. juunil 1999 Tallinnas, Tallinn.
  • 2000 "Kuramatsi Helmi". (Intervjuu Helmi Tohvelmaniga Eesti Raadios oktoobris 1970). – Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 14–17.
  • 2000 "Palmse mõisa paradoksid". – ajakiri Loodus, juuni, nr 2, lk 14–17.
  • 2001 "Ränduri aabits", raamat, Tallinn, ISBN 9985-78-088-4
    • Tõlge inglise keelde: "Traveller's ABCs", Tallinn 2001, tõlkinud Riina Reinholm.
  • 2002 "Päästetud kroon: Eesti krooni taassünni lugu", raamat, kirjastus Olion, Tallinn, ISBN 9985-57-402-8
  • 2002 "Omanäoline ja ohutu". – ajakiri Maamajandus, oktoober, lk 23–26.
  • 2006 "Rein Otsasoni kolm elu". Eesti Panga endise presidendi elukäiku tutvustav raamat, eesti ja inglise keeles. Tallinn, ISBN 9949-13-917-1; ISBN 978-9949-13-917-0
  • 2008 "Sillaehitajad ajas ja ruumis". raamat Tallinna Tehnikaülikooli (endine Tallinna Polütehniline Instituut, lüh. TPI) ehitusteaduskonna ajaloost. kirjastus Argo, Tallinn, ISBN 978-9949-438-36-5
  • 1998 "Põhjamaa metsade lapsed" – dokumentaalfilm inimese ja looduse suhetest
  • 2000 "Tige tulnukas" – dokumentaalfilm ohtliku võõrliigi Sosnovski karuputk levikust Eestis
  • 2001 "Mets meie südames" – dokumentaalflm Rootsi metsanduse ajaloost ja tänapäevast
  • 2001 "Eestlased Kremlis" – 10-osaline saatesari Vikerraadios
  • 2002 "Tuntud-tundmatu maailm" – loodusteemaline saatesari Eesti Televisioonis
  • 2006 "Eestlased Kremlis – Nõukogude Liidu lagunemise lugu" – dokumentaalfilm; YouTube's üle 300 000 vaataja
  • 2006 "Kümme otsustavat aastat" – 16-osaline saatesari Eesti Televisioonis Eesti lähiminevikust
  • 2008 "Kodumets" – 10-osaline saatesari Eesti Televisioonis
  • 2009 "Tule metsa!" – 9-osaline saatesari Eesti Televisioonis
  • 2009 "Põlevad piirid" – dokumentaalfilm Tartu Rahulepingust ja MRP salaprotokollidest
  • 2010 "Rein Otsason ja tema aeg" – dokumentaalfilm
  • 2010 "Eestisse armunud – Eesti Vabaõhumuuseum sünnist tänaseni" – dokumentaalfilm
  • 2011 "Eesti kuldkalakesed" – dokumentaalfilm Eesti kalanduse strateegiast
  • 2011 "Tallinn-Astana-Tallinn" – dokumentaalfilm Kasahstani Vabariigi sünniloost ja tänapäevast
  • 2015 "Fosforiidilõks" – dokumentaalfilm fosforiitide kaevandamisega seotud ohtudest Lääne-Virumaal Pandivere kõrgustikul
  • 2016 "Fosforiit veeklaasis" – kolmeosaline saatesari Tallinna TV-s
  • 2016–17 "Taevariik UFOdega" – 33-osaline saatesari Tallinna TV-s
  • 2017–18 "Eestlased Kremlis – Eesti saadikud maailmapoliitikat tegemas" – fotosuurenduste rändnäitus (Rahvusraamatukogu, Saku Vallaraamatukogu, Rahvarinde Muuseum, Narva Muuseum) ja kataloog
  • 2018 – "Eesti vabaduse võti Rootsi Kuningriigis" – 10-osalise saatesarja esimene saade Tallinna TV-s

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Juhan Aare isa on tehnikateadlane Johannes Aare, ema Priscilla Aare oli Tallinna Töölisteatri näitleja, õde Anne Aare on tekstiilikunstnik, vend Tõnu Aare on ansambli Apelsin asutaja ja juht.

Juhan Aare on abielus Anu Transtok-Aarega. Aastal 2005 sündis neil poeg Georg Richard.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mihkel Veiderma. "Fosforiidiuurimine Eestis – kas pidu või ohust ajendatud tegevus?" – Akadeemia, 2000, nr 3, lk 626–633
  • Andres Küng. "Estland Vaknar - Eestimaa ärkab", raamat rootsi keeles, 1989

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]