Sotsiaaltoetus

Sotsiaaltoetuse (inglise keeles social benefit) legaaldefinitsioon puudub. Toetus oli defineeritud kuni 01.01.2016 kehtinud seaduses, kui isikule või perekonnale antav rahaline toetus, et soodustada nende toimetulekut ja parandada elukvaliteeti.. Kehtivas Sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) toetuse üldist definitsiooni ei ole, st legaaldefinitsiooni määramisel tuleb lähtuda üksikute toetusliikide ühisosast. SHS kohaselt saab toetuseid üldiselt maksta teotusvajaduse väljaselgitamise ja olemasolu korral (toetuste vajaduspõhisus) (SHS § 3 lg 1 p 1, § 15 lg 1, § 15 lg 2, § 18 lg 1, § 21 lg 1, § 24 lg 1, § 28 lg 1, § 31 lg 1, § 33 lg 1, § 38 lg 1, § 41 lg 1, § 45¹). Toetuste eesmärke arvestades ("toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus", SHS § 4 lg 1), pole võimalik toetada abi mittevajavat isikut. Seega oleks korrektne järeldada, et vajadusest sõltuvat toetust tuleb eristada vajadusest sõltumatut hüve üleandmisest (kingitusest).

Eestis

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise taotlemine ja maksmine

Sotsiaaltoetuse taotlemine

Et taotleda sotsiaaltoetust, peab isik või tema seaduslik esindaja esitama taotluse Sotsiaalkindlustusametile. Taotluse peab esitama koos põhi- ja lisadokumentidega. Kui isik ei ole lisanud taotlusele kõiki dokumente, siis Sotsiaalkindlustusamet teatab sellest taotlejale. Seejärel peab vajalikud dokumendid hiljemalt kolme kuu jooksul ära esitama. Erinevate sotsiaaltoetuste määramise ja nende suuruse üle otsustab Sotsiaalkindlustusamet.

Sotsiaaltoetuse maksmine

Iga kuu makstakse puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust ning õppetoetust. Juulis ja augustis õppetoetust ei maksta. Täienduskoolitustoetust makstakse Sotsiaalkindlustusameti otsusel asutusele, kes on toetuse saajale teenust osutanud. Juhul, kui toetuse saaja on ise teenuse eest juba tasunud, makstakse toetus välja isikule.

Sotsiaaltoetuste maksmise peatamine

Sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse:

• toetuse saaja, tema seadusliku esindaja, eestkosteasutuse või hoolekandeasutuse teatise põhjal;
• kui toetuse saajal on posti teel makstud sotsiaaltoetused välja võtmata vähemalt kaks kuud;
• valla- või linnavalitsuse korralduse alusel, kui lapsevanem ei täida oma kohustust kasvatada puudega last;
• nii kauaks, kuni inimene kannab vanglakaristust, kuid mitte siis, kui inimene vajab abivahendeid, mis on puudest tingitud.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetused

"Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle". Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (1999) § 2 järgi on puudel on kolm raskusastet:

1. sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt;
2. raske puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval;
3. keskmine puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.

Ekspertarst ja arstliku ekspertiisi komisjon määrab puude raskusastme ning tuvastab lisakulud.

Puuetega inimestele pakutakse järgmisi sotsiaaltoetusi:

• puudega lapse toetus;
• puudega täiskasvanu toetus;
• hooldajatoetus;
• puudega vanema toetus;
• õppetoetus;
• rehabilitatsioonitoetus;
• täienduskoolitustoetus.

Puudega lapse toetus

Puudega lapse toetust makstakse iga kuu keskmise, raske või sügava puudega lapsele, et hüvitada puudest tingitud lisakulud ning rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevused. Selle alla ei kuulu muudest ravikindlustuse ja riigieelarve vahenditest rahastatavad tegevused.

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni ning toetus makstakse välja lapsevanemale. Keskmise puudega lapsele makstakse toetust 270% sotsiaaltoetuste määrast ning raske ja sügava puudega lapsele makstakse 315% sotsiaaltoetuste määrast.

Puudega täiskasvanu toetus

Puudega täiskasvanu toetust makstakse iga kuu keskmise, raske või sügava puudega 16-aastasele ja vanemale inimesele, et hüvitada tema puudest tingitud lisakulud, ja kui on olemas rehabilitatsiooniplaan, siis ka selle määratud tegevused. Selle alla ei kuulu muudest ravikindlustuse ja riigieelarve vahenditest rahastatavad tegevused.

Puudega täiskasvanu toetust makstakse keskmise puudega inimesele 50% sotsiaaltoetuste määrast. Raske puudega inimesele 105% ja sügava puudega inimesele 160% sotsiaaltoetuste määrast.

Hooldajatoetus

Hooldajatoetust makstakse iga kuu 3–16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse ühele vanemale või võõrasvanemale ja 16–18-aastase raske või sügava puudega lapse ühele vanemale või võõrasvanemale, kes ei saa tööl käia, kuna kasvatab puudega last.

Hooldajatoetust makstakse 3–16-aastasele keskmise, raske või sügava puudega lapse ühele vanemale või võõrasvanemale 75% sotsiaaltoetuste määrast. 16–18-aastase raske puudega lapse ühele vanemale või võõrasvanemale makstakse toetus 60% sotsiaaltoetuste määrast ning 16–18-aastasele sügava puudega ühele vanemale või võõrasvanemale 100% sotsiaaltoetuste määrast.

Puudega vanema toetus

Puudega vanema toetust saavad puudega üksikvanemad, last üksi kasvatavad puudega võõrasvanemad, last üksi kasvatavad puudega isikud ja last üksi kasvatavad eestkostjad. Nendega peab olema sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping. Samuti makstakse toetust ühele puudega abikaasadest. Sellistel juhtudel peab vanem kasvatama kuni 16-aastast last ja päevases või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivat kuni 19-aastast last. Puudega vanema toetust makstakse 75% sotsiaaltoetuste määrast. Kui jooksval õppeaastal saab laps 19-aastaseks, siis makstakse toetust õppeaasta lõpuni.

Õppetoetus

Õppetoetust makstakse iga kuu mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib 10.–12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ning kellel tekivad puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutused. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuus. Toetust makstakse vahemikus 25–100% sotsiaaltoetuste määrast.

Rehabilitatsioonitoetus

Rehabilitatsioonitoetust makstakse 16–65-aastasele puudega isikule teenuse osutajalt, et isik saaks rehabilitatsiooniteenust. Toetust makstakse kulude osaliseks hüvitamiseks kuni 200% sotsiaaltoetuste määrast kalendriaasta jooksul.

Täienduskoolitustoetus

Täienduskoolitustoetust saavad töötavad puudega inimesed tööalaseks ja tasemekoolituseks. Seda makstakse kulude osaliseks hüvitamiseks kuni 24-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul.

Toimetulekutoetus

 Pikemalt artiklis Toimetulekutoetus

Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi, mida maksab kohalik omavalitsus puuduses inimestele, et soodustada nende igapäevast toimetulekut. Seda makstakse siis, kui muud vaesuse ja puuduse leevendamise vahendid on jäänud väheseks.

Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse aluseks kõigi üksi elava inimese või perekonna liikmete eelmise kuu netosissetulek, samuti jooksval kuul tasutavad eluasemekulud ja toimetulekupiir. 2019. aastal on üksi elava inimese või perekonna esimesele liikmele toimetulekupiir 150 eurot kuus ning iga alaealise liikme toimetulekupiir on 180 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 120 eurot kuus. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot, mida maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest.

Sotsiaalministeeriumi (2019) kohaselt on jooksval kuul tasutavad eluasemekulud:

• üür;
• korterelamu haldamise kulud, sh remondiga seotud kulud;
• korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse;
• veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus;
• soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
• kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
• elektrienergia tarbimisega seotud kulud;
• majapidamisgaasi maksumus;
• maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;
• hoonekindlustuse kulu;
• olmejäätmete veotasu.

Iga kohalik omavalitsus sätestab eraldi ülaltoodud kulude piirmäärad, mis võetakse arvesse toimetulekutoetuse määramisel.

Toimetulekutoetuse taotlemine

Toimetulekutoetuse saamiseks jooksva kuu eest peab taotleja esitama avalduse hiljemalt 20. kuupäevaks valla- või linnavalitsusele, kelle halduspiirkonnas ta püsivalt või alaliselt elab. Avaldusse peab ära märkima toimetulekutoetuse määramisel arvessevõetavate isikute nimed, nende sünniajad või isikukoodid.

Avaldusele peab esmapöördumisel lisama dokumendid, mis tõendavad eluruumi kasutamise õigust, samuti üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud sissetulekud ja nendest mahaarvatud tulumaks ja makstud elatise suurus. Viimaseks peab lisama jooksval kuul tasutavad eluruumi alalised kulud.

Toimetulekutoetuse mittemääramine

Sotsiaalhoolekande seaduse (1995) § 22³ järgi võib valla- või linnavalitsus toimetulekutoetuse määramata jätta:

1. töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemast tööturuteenuses või valla- või linnavalitsuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses või õppeprotsessis;
2. isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
3. kui valla- või linnavalitsuse vastav komisjon leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.