Kommunikatsioon

Allikas: Vikipeedia

Kommunikatsioon ehk suhtlus on organismidevaheline teabevahetus. Teabe vahetamine võib olla kas ühe- või mitmesuunaline. Ühesuunalist kommunikatsiooni nimetatakse informeerimiseks. Sel juhul ei oota teabe edastaja, et talle vastatakse või antakse tagasisidet. Kui informatsiooni andja ootab tagasisidet, on tegemist mitmesuunalise kommunikatsiooniga. Sel juhul peavad informatsiooni saajad mõistma, mida neile edastati, suutma informatsioonile vastata ja infot edastada.

Kommunikatsiooni käigus toimub tähenduse loomine ja vahetus, milles osaleb kolm põhilüli: kommunikaator ehk teate saatja, teade ehk tähendust omav märk, retsipient ehk teate saaja. Kommunikatsioon on võimalik erinevate märgisüsteemide abil. Üks neist on kõnekeel.

Kommunikatsiooni tasandid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. intrapersonaalne kommunikatsioon ehk suhtlemine iseendaga
  2. interpersonaalne kommunikatsioon ehk inimestevaheline suhtlemine
  3. grupikommunikatsioon ehk rühmasuhtlemine
  4. massikommunikatsioon ehk massiteabelevi hõlmab korraga väga paljusid erinevatesse grupidesse kuuluvaid inimesi ehk massiauditooriumi, mille poole pöördub kommunikaator, kes tavaliselt ei esinda iseennast

Kommunikatsiooni analüüsimine[muuda | muuda lähteteksti]

Kommunikatsiooni analüüsimiseks ja sõnumiteedastuse efektiivsuse mõõtmiseks leidub erinevaid viise, mille hulgas on nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid meetodeid. Kommunikatsiooni analüüsiks valitud meetodid ja vahendid sõltuvad paljuski sellest, millistes kanalites toimus sõnumi edastus:

  1. ülesande elluviimise eel püstitatud kommunikatsioonieesmärkide täitmine/mittetäitmine
  2. meediamonitooring
  3. sõnumi tagasisideküsimustikud
  4. rahulolu-uuring
  5. kommunikatsiooniaudit
  6. maineuuring
  7. sisekommunikatsiooni uuringud
  8. uute partnerlussuhete tekke arv
  9. kommunikeeritud aktsioonis osalejate arv/aktiivsus või nende tegevuse tulemus
  10. veebilehe/kampaanialehe külastuste arv (unikaalsed külastused vs tervikkülastuste arv)
  11. aktsiooni/organisatsiooni sotsiaalmeediakanalite kasutajate (fännide) arv

Taimed ja seened[muuda | muuda lähteteksti]

Kommunikatsiooni jälgitakse taime organismi siseselt, nt taime rakkudes ja rakkude vahel, samade taimede ja sugulastaimede vahel, taimede ning mitte-taimede vahel, eriti juure tasandil. Taimed kommunikeerivad risoomi bakteri kaudu, seened ja putukad mulla kaudu. Neid infovahetusi juhivad süntaktilised, pragmaatilised ja semantilised reeglid ja need on võimalikud tänu taimede detsentraliseeritud "närvisüsteemile". Sõna "neuron" pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab "taime fiiber" ja hilisem uuring näitab, et enamik mikroorganismi taime kommunikatsiooni on neuroni-sugused[1]. Taimed kommunikeerivad ka õhu kaudu[2], kui neid herbivoorselt rünnatakse, millega omakorda hoiatatakse lähedalasuvaid taimi. Paralleelselt toodavad nad ise õhu kaudu levivaid osakesi, et meelitada ligi parasiite, kes neid herbivoore ründaksid. Stressiolukorras suudavad taimed genoomide üleselt, mille nad on pärinud oma vanematelt ja viidata vanavanemate või vana-vanavanemate genoomidele.

Seened kommunikeerivad, et koordineerida ja organiseerida oma kasvu ning arendada viljakehade kasvu. Seenelised kommunikeerivad teiste seentega, aga ka muude organismidega. Eriti bakteritega, ainuraksete eukarüootidega, taimede ja putukadega biokeemiliste ainete abil, mis tulenevad biootikast. Biokeemilised ained vallandavad seenelised organismid käituma väga konkreetsel viisil. Samas, kui need samad keemilised molekulid ei ole osa biootilisest sõnumist, siis seeneorganism ei reageeri. See viitab sellele, et seeneorganismid suudavad vahet teha nende molekulide vahel, mis on osa bioonilisest sõnumist ja mis ei ole. Seni teatakse viit peamist signaali saatvat molekuli, mis koordineerivad erinevaid käitumismustreid, nagu filamentatsioon, paaritus, kasv ja patogeensus. Käitumise koordinatsioon ja signaali sisu tootmine saavutatakse tõlgendamise protsessis, mis lubab organismil vahet teha sama ja erineva, biootilise indikaatori, sarnase või erineva biootilisel sõnumil ja isegi eristada "müra", nt sarnased molekulid ilma biootilise sisuta.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Baluska, F.; Marcuso, Stefano; Volkmann, Dieter (2006). Communication in plants: neuronal aspects of plant life. Taylor & Francis US. p. 19. ISBN 3-540-28475-3...the emergence of plant neurobiology as the most recent area of plant sciences.
  2. an T. Baldwin, Jack C. Schultz (1983). "Rapid Changes in Tree Leaf Chemistry Induced by Damage: Evidence for Communication Between Plants". Science221 (4607): 277–279. doi:10.1126/science.221.4607.277.