Olev Remsu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Olev Remsu sotside valimiskampaania ajal

Olev Remsu (sünninimi Olev Remsujev; sündinud 1. novembril 1947 Tartus) on eesti kirjanik, dokumentaalfilmide režissöör ja filmidramaturgia õppejõud.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1955– 1958 Tartu 1. Keskkool, 1958 - 1966 A. H. Tammsaare nim Tartu 1. Keskkool (Hugo Treffneri Gümnaasium);
  • 1966–1972 Tartu Riiklik Ülikool, ajaloo-keeleteaduskond, eesti keele ja kirjanduse osakond, žurnalistika eriharu;
  • 1979–1982 kõrgemad stsenaristide ja režissööride kursused (Higher Courses for Scriptwriters and directors; Высшие курсы сценаристов и режиссеров) Moskvas.

Tal on ajakirjaniku (1972) ja komöödiafilmide stsenaristi (1982) diplomid.

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Olev Remsu on olnud Tallinnfilmi toimetaja[viide?]; kultuurilehe Sirp ja Vasar publitsistikaosakonna toimetaja[viide?]; professionaalne loomavedaja (ešeloni ülem)[viide?]; Vabadusraadio kommentaator[viide?]; ERSP häälekandja Nädalaleht peatoimetaja[viide?]; Eesti esimese ja ainukese erakultuurilehe "Kultuurimaa" peatoimetaja; OSCE ja Esindamata Rahvaste Organisatsiooni rahvusvaheline vaatleja konfliktikolletes ning valimistel Venemaal ja Balkanil[viide?]; giid reisidel Lääne-Euroopasse, Siberisse, Kaukaasiasse, Moskvasse, Peterburi, Krimmi, Aasiasse ja Okeaaniasse (saartele ning Austraaliasse ja Uus-Meremaale)[viide?]; Eesti Romaaniühingu direktor[viide?]; filmidramaturgia õppejõud Eesti Kunstiakadeemias[viide?], Tallinna Ülikoolis[viide?] ja Viljandi Kultuuriakadeemias[viide?]; Eesti Karskusseltsi endine esimees[viide?]; ajalehtede Postimees ja Eesti Päevaleht kolumnist[viide?].

Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ja üks selle asutajaid[1].

Protsessimine Urmas Otiga[muuda | muuda lähteteksti]

1990. aastatel leidis meedias laialt kajastust Remsu hagi teleajakirjanik Urmas Oti vastu. Ott vastas intervjuus Nädalale ühe Remsu artikli kohta, milles teravalt Toomas Uba kritiseeriti, et tema "ei taha sellise s...peaga nagu Remsu üldse midagi tegemist teha" ja pidavat "s...uma, k...ema ja sülitama tema peale".[2] Kohus mõistis Urmas Oti solvamises süüdi.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Homne karikakar", 2021 (1976. aasta faksiimiletrükk)
  • "Buraševo hullud". Romaan Konstantin Pätsist, Tänapäev, 2019
  • "Tapjad". Romaan, Tänapäev, 2018
  • "Okeaania, James Cook ja Uku Masing". Go kirjastus, 2017
  • "Väikelinna baabad". Romaan, Tänapäev, 2017
  • "Filmidraamatehnika. Filmide ülesehitusest". Tartu Ülikooli kirjastus, 2016
  • "Aja kirju". Artiklid, Petrone Print, 2016
  • "Ämblik ja kultuur". Romaan, Tänapäev, 2015
  • "Inge ja Epp, kaks pruuti. Teekond Kamtšatka". Romaan, Tänapäev, 2014
  • "Supilinna armastajad II". Romaan, Tänapäev, 2014
  • "Supilinna armastajad I". Romaan, Tänapäev, 2013
  • "Püha Baikal". Reisikiri, Go Group, 2013
  • "Supilinna surmad". Romaan, Tänapäev, 2012
  • "München. Hitler ja Dostojevski". Essee, Go Group, 2012
  • "Supilinna poisid". Mälestusromaan, Tänapäev, 2012
  • "Bussiga Poolas II". Juudi-Poola. Reisikiri, Go Group, 2011
  • "Elitaarne mees Harry Männi". Essee, Tänapäev, 2011
  • "Minu Neenetsimaa". Reisikiri, Petrone Print, 2010
  • "Bussiga Poolas". Reisikiri, Go Group, 2010
  • "Liiviküla ehk Lifljandia". Reisikiri, Eesti Raamat, 2010
  • "Islam ja diktatuurid"; Venemaa ja Kesk-Aasia. Reisikiri, Go Group, 2010
  • "Mälestused: Moskva. Tartu. Praha". Memuaarid, Eesti Keele Sihtasutus, 2009
  • "Rongiga maailma lõppu: Tallinn-Moskva-Vladivostok". Reisikiri, Go Group, 2009
  • "Musketäride muundumised". Romaan, Eesti Keele Sihtasutus, 2008
  • "Kodunt kaugemal: reisikirjad laiast maailmast", Eesti Raamat, 2008
  • "Toronto, New York, Los Angeles". Reisikiri, Go Group, 2008
  • "Juuditar ja idasakslanna". Jutustus, Wellesto, 2007
  • "Rudimoisi isa: Tartu-romaani esimene osa". Jutustus, Wellesto, 2006
  • "Päästke mind, palun, päikese eest, päästke". Jutustus, Wellesto, 2004
  • "Kalad kõnniteel". Jutustus, Wellesto, 2004
  • "Kevad Hiinas. Valitud reisikirjad," Eesti Keele Sihtasutus, 2002
  • "Valitud reisikirjad 1", Eesti Keele Sihtasutus, 2001
  • "Valitud teosed 2". Jutustused, Wellesto, 2001
  • "Paradiisisaared Tahiti ja Tonga". Reisikiri, Eesti Keele Sihtasutus, 2001
  • "Margit Puusaag ja tema mehed". Romaan, Wellesto, 2001
  • "Juhan Liivi armastuse valu". Romaan, Wellesto, 2001
  • "Artur Magnussoni suur sõjasuvi ning Moskva ja Tartu mälestused", Eesti Keele Sihtasutus, 2000
  • "Haapsalu tragöödia III". Romaan, Virgela, 2000
  • "Haapsalu tragöödia II". Romaan, järjejutt ajalehes Lääne Elu, 2002
  • "Haapsalu tragöödia I". Romaan, Virgela, 2000
  • "Kindralleitnant Ungern-Sternberg". Romaan, Wellesto, 2000
  • "Ungern-Sternberg – sõjajumal II". Romaan, Virgela, 1999
  • "Ungern-Sternberg – sõjajumal I". Romaan, Virgela, 1999
  • "Kindralleitnant Robert Roman Ungern-Sternberg: Hiiumaa parun, kellel oli maailma suurim varandus ning kes tahtis vallutada Euroopa". Biograafia, V. Pinn, 1999
  • "Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg". Näidend, Loomingu Raamatukogu, Perioodika, 1997
  • "Artur Magnussoni suur sõjasuvi". Romaan, Eesti Raamat, 1997
  • "Kuidas rikkuda piiri". Esseed, Virgela, 1997
  • "Pariisi linnas Londonis, ehk, Euroeesti hääled". Romaan, Eesti Raamat, 1996
  • "Poeet&Jeesus". Jutustused, UMARA 1994, Sankt-Peterburg
  • "Liikuja autoportree". Romaan, Kupar, 1995
  • "Tartu- &Praha-mälestused", Wellesto, 1992
  • "Elu Moskvas". Memuaarid, Wellesto 1991 (teine trükk 2009, Eesti Keele Sihtasutus)
  • "Armastusega Oxfordi". Jutustused, Eesti Raamat, 1991
  • "Kurbmäng Paabelis". Romaan, Eesti Raamat, 1989
  • "Lapsepõlvest Malleta". Romaan, Eesti Raamat 1981, teine trükk 2010, Pegasus
  • "Homne karikakar". Jutustus, Loomingu Raamatukogu, Perioodika, 1976

e-raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Rudimoisi isa". Jutustus
  • "Margit Puusaag ja tema mehed". Romaan
  • "Valge ja must. La Puertas, Andides". Jutustus

Ta on kirjutanud paljude anima- ja dokumentaalfilmide stsenaariumid[viide?] ning on kolme dokumentaalfilmi režissöör[viide?]. Samuti kirjutab ta filmi- ja kirjanduskriitikat ning arvamusartikleid.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vanemad olid Antti Remsujev (1917–1972, karjalane, vedurijuht) ja Lilli Remsujev (1914–2004, eestlane, Tartu Ülikooli Botaanikaaia aednik).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Олев Ремсу: Я был хиппи и бродягой... / интервьюировала Вера Копти День за Днём, ISSN 1736-5201. (2013) 5-11 апр., с. 18-19 : фото.
  • Новые Витражи. Международный литературный журнал. Москва, нр 9 (15) 2019. Интервью.
    • Astrid Reinla: „Põgenege Paabelist ja igaüks päästku oma hing …“ (Jeremija 51,6), in: Looming 4/1990, S. 569–570.
    • Voldemar Pinn: Orwelli Loomade farmi kõrval Remsu Paabel, in: Keel ja Kirjandus 7/1990, 436–438.
    • Maarius Mehu, Rein Tootmaa: Ikkagi, in: Vikerkaar 7/1990, S. 90–91.
    • Teet Kallas, Olev Remsu: Räägi endast, 50-aastane Remsu, in: Looming 11/1997, S. 1548–1560
  • Raul Kalev. Literaat maailma avastamas, Postimees, 12. detsember 1998
  • Mart Laar. Olev Remsu kirjutab Eesti tragöödiast, postimees.ee, 5. veebruar 1999
  • Vaapo Vaher. Proosa ei põe, Luup, 1999, nr 4
  • Jüri Pino. Olev Remsu: eestlased on küllaltki rassistlikud, ohtuleht.ee, 12. august 2000
  • Peeter Künstler. Realism a la Remsu, ekspress.ee, 6. veebruar 2002
  • Jüri Aarma. Olev Remsu: Iga rahvas ei ole oma valitsejat väärt (intervjuu). Maaleht, 1. november 2007
  • Raimu Hanson. Kirjanik rikastab tartlaste mälu Postimees, 5. veebruar 2009
  • Teet Korsten. Rahutu rändaja viib lugejad maailma otsa, Põhjarannik, 27. aprill 2013
  • Mullikatega, aidaa! Olev Remsu kui loomavedaja. GO reisiajakiri 6. 2014
  • Aivo Paljasmaa. Demokraat jalgrattal. Lääne Elu, 22. mai 2016
  • Alvar Loog. Tean, mida tähendab, et nostalgia võib tappa. Postimees, 1. november 2017
  • Olev Remsu Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
  • Remsu, Olev, ESTER
  • Riina Tobias. Olev Remsu - Ma ei talu rutiini, Lääne Elu, 11. november 2017
  • Tõnu Virve. Paraadpool ja töö. Intervjuu Olev Remsuga, TMK nr 12, 2018.
  • http://rus.postimees.ee/1209108/olev-remsu-ja-byl-hippi-i-brodjagoj
  • Anne Metsis. Iseendaga identne isane. Intervjuu Olev Remsuga. Eesti Naine, aprill, 2019.
  • Olev Remsu. Tänutunne. Juhan Peegli 100.juubeliks. Postimees, 18. mai 2019.
  • Olev Remsu. Enne ülikooli. Memuaarikatkend. Looming, detsember, 2019.
  • Olev Remsu: targalt, vaeselt ja lõbusalt läbi sajandite. Hommage alma mater’ile. Kirjanik ja Tartu Ülikooli vilistlane Olev Remsu teeb läbilõike kõrgkooli aastasadadepikkusest ajaloost. https://leht.postimees.ee/6838462/olev-remsu-targalt-vaeselt-ja-lobusalt-labi-sajandite-hommage-alma-mater-ile. 30. november 2019.
  • Juhan Mellik. Nõukogude sõidujagamine: autostopiga Riiga, Jaltasse ja Moskvasse, Eesti Ajalugu, aprill, 2020
  • . Krister Kivi. Kaldale uhutud, Arter (ajalehe Postimees lisa) Koduarestis maailmarändurid ihkavad teele. 5. IX 2020
  • Olev Remsu. Ülo Parbus, Linda Eringson ja Boris London. Memuaarikatkend, Looming nr 1, jaanuar, 2021
  • Juhan Mellik. Loomavedajana reisihimu rahuldamas. Eesti Ajalugu nr 5, 2021
  • Juku-Kalle Raid. Raadio Kuku, Jukuraadio, 2. sept, 2021
  • Juku-Kalle Raid. Mullikatest rongis ja Leninist, kes osutus Frank Sinatraks. Postimees. Arvamus, elu, 7. sept, 2021
  • Jürgen Rooste. Kirjutada ja avaldada võivad kõik... Maaleht, 9. sept, 2021