Olev Remsu

Allikas: Vikipeedia

Olev Remsu (sünninimi Olev Remsujev; sündinud 1. novembril 1947 Tartus) on eesti kirjanik, dokumentaalfilmide režissöör ja filmidramaturgia õppejõud.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1955–1966 õppis Tartu 1. Keskkoolis (Hugo Treffneri Gümnaasium); 1966–1972 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, eesti keele ja kirjanduse osakonnas, žurnalistika eriharus. Aastatel 1979–1982 läbis kõrgemad stsenaristide ja režissööride kursused Moskvas. (Higher Courses for Scriptwriters and directors/ВЫСШИЕ КУРСЫ СЦЕНАРИСТОВ И РЕЖИССЕРОВ)

Diplomid: ajakirjanik (1972) ja komöödiafilmide stsenarist (1982).

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Olev Remsu on olnud Tallinnfilmi vanemtoimetaja, kultuurilehe Sirp ja Vasar publitsistikaosakonna toimetaja, Vabadusraadio kommentaator, ERSP häälekandja Nädalaleht peatoimetaja,vabakutseline, OSCE rahvusvaheline vaatleja konfliktikolletes ja valimistel Venemaal ja Balkanil, giid reisidel Lääne-Euroopasse, Siberisse, Kaukaasiasse, Moskvasse, Peterburi, Krimmi (Ukrainasse), Aasiasse ning Okeaaniasse (saartele ning Austraaliasse ja Uus-Meremaale). Eesti Romaaniühingu direktor, filmidramaturgia õppejõud Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Ülikoolis ja Viljandi Kultuuriakadeemias ning Eesti Karskusseltsi endine esimees, ajalehe Postimees kolumnist.

Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid[1].

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

  • Väikelinna baabad. Romaan, Tänapäev, 2017
  • Filmidraamatehnika. Filmide ülesehitusest. Tartu Ülikooli kirjastus, 2016
  • Aja kirju. Artiklid. Petrone Print, 2016
  • Ämblik ja kultuur. Romaan, Tänapäev, 2015
  • Inge ja Epp, kaks pruuti. Teekond Kamtšatka. Romaan, Tänapäev, 2014
  • Supilinna armastajad II. Romaan, Tänapäev, 2014
  • Supilinna armastajad I. Romaan, Tänapäev, 2013
  • Püha Baikal. Reisikiri, Go Group, 2013
  • Supilinna surmad. Romaan, Tänapäev, 2012
  • München. Hitler ja Dostojevski. Essee, Go Group, 2012
  • Supilinna poisid. Mälestusromaan, Tänapäev, 2012
  • Bussiga Poolas II. Juudi-Poola. Reisikiri, Go Group 2011
  • Elitaarne mees Harry Männi. Essee, Tänapäev 2011
  • Minu Neenetsimaa. Reisikiri, Petrone Print 2010
  • Bussiga Poolas. Reisikiri, Go Group 2010
  • Liiviküla ehk Lifljandia. Reisikiri, Eesti Raamat 2010
  • Islam ja diktatuurid; Venemaa ja Kesk-Aasia. Reisikiri, Go Group 2010
  • Mälestused: Moskva. Tartu. Praha. Memuaarid, Eesti Keele Sihtasutus 2009
  • Rongiga maailma lõppu: Tallinn-Moskva-Vladivostok. Reisikiri, Go Group 2009
  • Musketäride muundumised. Romaan, Eesti Keele Sihtasutus 2008
  • Kodunt kaugemal: reisikirjad laiast maailmast, Eesti Raamat 2008
  • Toronto, New York, Los Angeles. Reisikiri, Go Group 2008
  • Juuditar ja idasakslanna. Jutustus, Wellesto 2007
  • Rudimoisi isa: Tartu-romaani esimene osa. Jutustus, Wellesto 2006
  • Päästke mind, palun, päikese eest, päästke. Jutustus, Wellesto 2004
  • Kalad kõnniteel. Jutustus, Wellesto 2004
  • Kevad Hiinas, valitud reisikirjad, Eesti Keele Sihtasutus 2002
  • Valitud reisikirjad 1, Eesti Keele Sihtasutus 2001
  • Valitud teosed 2. Jutustused, Wellesto 2001
  • Paradiisisaared Tahiti ja Tonga. Reisikiri, Eesti Keele Sihtasutus 2001
  • Margit Puusaag ja tema mehed. Romaan, Wellesto 2001
  • Juhan Liivi armastuse valu. Romaan, Wellesto 2001
  • Artur Magnussoni suur sõjasuvi ning Moskva ja Tartu mälestused, Eesti Keele Sihtasutus 2000
  • Haapsalu tragöödia III. Romaan, Virgela 2000
  • Haapsalu tragöödia II. Romaan, järjejutt ajalehes Lääne Elu, 2002
  • Haapsalu tragöödia I. Romaan, Virgela 2000
  • Kindralleitnant Ungern-Sternberg. Romaan, Wellesto 2000
  • Ungern-Sternberg – sõjajumal II. Romaan, Virgela 1999
  • Ungern-Sternberg – sõjajumal I. Romaan, Virgela 1999
  • Kindralleitnant Robert Roman Ungern-Sternberg: Hiiumaa parun, kellel oli maailma suurim varandus ning kes tahtis vallutada Euroopa. Biograafia, V. Pinn 1999
  • Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg. Näidend, Perioodika 1997
  • Artur Magnussoni suur sõjasuvi. Romaan, Eesti Raamat 1997
  • Kuidas rikkuda piiri. Esseed, Virgela 1997
  • Pariisi linnas Londonis, ehk, Euroeesti hääled. Romaan, Eesti Raamat 1996
  • Poeet&Jeesus. Jutustused, UMARA 1994, Sankt-Peterburg
  • Liikuja autoportree. Romaan, Kupar 1995
  • Tartu- &Praha-mälestused, Wellesto 1992
  • Elu Moskvas. Memuaarid, Wellesto 1991, teine trükk 2009, Eesti Keele Sihtasutus
  • Armastusega Oxfordi. Jutustused, Eesti Raamat 1991
  • Kurbmäng Paabelis. Romaan, Eesti Raamat 1989
  • Lapsepõlvest Malleta. Romaan, Eesti Raamat 1981, teine trükk 2010, Pegasus
  • Homne karikakar. Jutustus, Perioodika 1976

e-raamatud:

Rudimoisi isa. Jutustus

Margit Puusaag ja tema mehed. Romaan

Valge ja must. La Puertas, Andides. Jutustus


Paljude anima- ja dokumentaalfilmide stsenaariumid. Ta on ka kolme dokumentaalfilmi režissöör. Olev Remsu kirjutab filmi- ja kirjanduskriitikat, samuti arvamusartikleid.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Olev Remsu lapsed on Mari Speek (sündinud 1979), Kadriliis Speek (1981), Ott Remsu (1989), Rein Remsu (1991) ja Olle Risto Remsu (2002).

Remsu hobideks on ujumine, jalgrattasõit, rulluisutamine ja reisimine.

Tema vanemad olid Antti Remsujev (1917–1972; karjalane, vedurijuht) ja Lilli Remsujev (1914–2004; eestlane, Tartu Ülikooli Botaanikaaia aednik).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kirjandusrühmitus Wellesto 21 aastat tagasiSirp, 14. august 2009 (vaadatud 29.03.2013)
  2. Albu valla kirjanduspreemia sai Olev Remsu – Postimees, 26. jaanuar 2013

http://rus.postimees.ee/1209108/olev-remsu-ja-byl-hippi-i-brodjagoj

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Олев Ремсу: Я был хиппи и бродягой... / интервьюировала Вера Копти День за Днём, ISSN 1736-5201. (2013) 5-11 апр., с. 18-19 : фото