Songi dünastia
Songi dünastia (hiina keeles Sòng Cháo; Wade-Giles'i transkriptsioonis Sung Ch'ao) oli Hiina keisririigi dünastia, mis valitses 960–1279. Songi dünastia tuli võimule pärast Viie dünastia ja Kümne Kuningriigi ajastut, sellele järgnes Yuani dünastia.
Songi valitsus oli maailmas ajaloos esimene, mis andis välja paberraha. Samuti oli see esimene Hiina valitsus, mis rajas püsiva laevastiku. Sellal võeti esimest korda kasutusele püssirohi ning hakati määrama põhja-lõunasuunda kompassi abil.
Songi dünastia valitsusaeg jaguneb kaheks: Põhja-Song ja Lõuna-Song. Põhja-Songi (hiina keeles 北宋, 960–1127) pealinn oli Bianjing (tänapäeval Kaifeng) Põhja-Hiinas ning dünastia võimu alla jäi enamik Sise-Hiinast. Lõuna-Songi (hiina keeles 南宋, 1127–1279) ajastuks kaotas Songi dünastia Põhja-Hiina Jini dünastiale (1115–1234). Songi õukond taandus Jangtse jõest lõunasse ning viis pealinna Lin'ani (tänapäeval Hangzhou). Ehkki Songi dünastia oli kaotanud kontrolli Hiina tsivilisatsiooni sünnikoha üle Kollase jõe ääres, ei varisenud Songi majandus kokku, kuna Lõuna-Songi riiki kuulus 60 protsenti Hiina rahvastikust ja enamus viljakamast põllumaast.[1] Lõuna-Songi dünastia tugevdas oluliselt oma laevastikku, et kaitsta oma maismaavaldusi ja merepiiri ning korraldada mereretki.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Ebrey, Patricia Buckley; Walthall, Anne; Palais, James B. "East Asia: A Cultural, Social, and Political History" Boston: Houghton Mifflin, 2006, ISBN 0-618-13384-4, p. 167