Transleitaania

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Transleitaania (roheline) Austria-Ungaris, muud osad on Tsisleitaania (helehall) ning Bosnia ja Hertsegoviina (tumehall)
Austri-Ungari kroonimaad
Transleitaania: 16. Ungari, 17. Horvaatia-Slavoonia

Transleitaania (ungari keeles Lajtántúl, saksa keeles Transleithanien) oli mitteametlik mõiste 1867. aastal loodud ja 1918. aastal lõpetatud Austria-Ungari kaksikmonarhia Ungari osa kohta. Transleitaania maad olid ametlikult tuntud kui István Püha krooni maad (Ungari Püha krooni järgi).

Ladina nimi Transleithania tulenes Leitha (Lajta) jõest, kuna enamik territooriumist asus Austria poolt vaadatuna sellest idas – või "taga". Tsisleitaania, s.o kaksikmonarhia Habsburgide maad, mis varem olid Saksa-Rooma riigi osa, samuti Galiitsia ja Dalmaatsia asusid lääne pool – "siinpool" Leitha jõge.

Transleitaania territoorium ulatus Karpaatide kaarest tänapäeva Slovakkias Horvaatia Aadria mere rannikuni. Transleitaania pealinn oli Budapest.

Kroonimaad[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Austria-Ungari kompromissi koosnes Transleitaania Ungari kuningriigist, mille koosseisus olid Ungari, endine Transilvaania vürstkond (Erdélyi Fejedelemség), samuti Serbia vojevoodkond ja Temeschwari banaat, edaspidi ka sisemise omavalitsusega Horvaatia-Slavoonia kuningriik koos sõjaväestatud piiritsooniga ning Rijeka vabasadam.

Transleitaania kroonimaad
Riik Ungaripärane nimi Pealinn
Ungari kuningriik Magyar Királyság Buda
alates 1873 Budapest
Horvaatia-Slavoonia kuningriik Horvát-Szlavónia Királyság Zagreb (Zágráb)
Rijeka Fiume város és területe Rijeka (Fiume)

Poliitika[muuda | muuda lähteteksti]

Transleitaania maad olid Austria keisri Franz Joseph I kui apostelliku Ungari kuninga valitsemise all. Talle järgnes aastal 1916 keiser Karl I (kuningas Károly IV).

18. veebruaril 1867 kutsus Ungari peaminister krahv Gyula Andrássy kokku parlamendi (Országgyűlés). Vastavalt 1868. aasta Horvaatia–Ungari lepingule saavutas endise Horvaatia kuningriigi parlament (Sabor) osalise iseseisvuse otsustada kultuurilisi ja hariduslikke asju.

Transleitaania olemasolu lõppes, kui Horvaatia Sabor otsustas 29. oktoobril 1918 Zagrebis ühineda Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste riigi rahvuskoguga. Országgyűlés tühistas 31. oktoobril 1918 Budapestis Austria-Ungari kompromissi, pärast mida kuulutati 16. novembril välja Ungari Demokraatlik Vabariik. Siiski ei loobunud kuningas Károly IV kunagi troonist ja taastatud Ungari kuningriiki valitses aastatel 1920-1944 regendina Miklós Horthy.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]