Alam-Austria

Alam-Austria liidumaa
saksa Bundesland Niederösterreich
liidumaa lipp liidumaa vapp
Pindala: 19 179,56 km²
Elanikke: 1 684 287 (1.01.2020)
Rahvastikutihedus: 87,8 in/km²
Keskus: Sankt Pölten

Alam-Austria on Austria idapoolseim liidumaa. Liidumaa pealinn on Sankt Pölten, mis sai pealinnaks 1986. aastal. Enne Sankt Pölteni pealinnaks saamist oli liidumaa pealinnaks Viin, ehkki linn ei ole osa Alam-Austria liidumaast. Alam-Austria pindala on 19 186 km² ja seal elab 1,6 miljonit inimest. Alam-Austria on Austria suurim liidumaa ja elanike arvu järgi teisel kohal, järgnedes Viini liidumaale. Rahvastiku tiheduselt on Alam-Austria aga neljas, kuna suur osa maast on põllumajanduslik.

Asend ja suurus

Alam-Austria liidumaa asub Ülem-Austria liidumaast idas. 19 186 km² suuruse pindalaga on Alam-Austria on riigi suurim liidumaa. Alam-Austria on oma nime saanud selle alamjooksu asukohast Ennsi jõe ääres, mis voolab läänest itta. Alam-Austrial on 414 km pikkune rahvusvaheline piir Tšehhiga (Lõuna-Tšehhi maakond ja Lõuna-Morava maakond) ja Slovakkiaga (Bratislava maakond ja Trnava maakond). Liidumaal on Austria liidumaadest pikkuselt teine välispiir. See piirneb ka teiste Austria liidumaadega (Ülem-Austria, Steiermark ja Burgenland), aga ümbritseb ka Viini.

Jaotus veerandikeks

Alam-Austria jaguneb neljaks piirkonnaks (Viertel 'veerandik'):

• Weinviertel või tertsiaarne madalik (Manhartsbergi all)
• Waldviertel või Tšehhi lavamaa (Manhartsbergi kohal)
• Mostviertel (Wienerwaldi kohal)
• Industrieviertel (Wienerwaldi all).

Nendel piirkondadel on erinev geograafiline struktuur. Kui Mostviertelis domineerivad kuni 2000 m kõrguste mägedega Lubjakivialpide eelmäed, siis suurem osa Waldviertelist on graniidist lavamaa. Künklik Weinviertel asub kirdes, laskub liidumaa idaosas Marchfeldi tasandikule ja Doonau eraldab seda lõunas asuvast Viini nõost, mida omakorda eraldab Wienerwaldist põhjast lõunasse kulgev termaalallikate joon (Thermenlinie).

Loodus

Mäed

• Schneeberg (Klosterwappen; 2076 m)
• Rax (Scheibwaldhöhe; 1943 m; kõrgeim tipp: Heukuppe; 2007 m – Steiermark)
• Ötscher (1893 m)
• Dürrenstein (1878 m)
• Schneealpe (Ameisbühel; 1828 m; kõrgeim tipp: Windberg; 1903 m – Steiermark)
• Hochkar (1808 m)
• Gamsstein (1774 m)
• Stumpfmauer (1770 m)
• Göller (1766 m)
• Hochwechsel (1743 m)
• Gippel (1669 m)
• Großer Sonnleitstein (1639 m)
• Großer Zellerhut (1639 m)
• Gemeindealpe (1626 m)
• Scheiblingstein (1622 m) (mitte segi ajada Scheiblingsteiniga (2197 m), mis asub Steiermargis)
• Drahtekogel (1565 m)
• Sonnwendstein (1523 m)
• Obersberg (1467 m)
• Königsberg (1452 m)
• Großer Sulzberg (1400 m)
• Reisalpe (1399 m)
• Gahns (1380 m)
• Tirolerkogel (1377 m)
• Türnitzer Höger (1372 m)
• Unterberg (1342 m)
• Traisenberg (1230 m)
• Dürre Wand (1222 m)
• Hohenstein (1195 m)
• Eisenstein (1185 m)
• Hohe Wand (1132 m)
• Großer Peilstein (1061 m)
• Weinsberg (1041 m)
• Hocheck (1036 m)
• Nebelstein (1017 m)
• Eibl (1007 m)
• Hohe Mandling (967 m)
• Jauerling (961 m)
• Hoher Lindkogel, ka Eisernes Tor (834m)
• Anninger (675 m)
• Buschberg (491 m)

Alpikurud

• Semmering (985 m)
• Wechsel (980 m)

Liidumaa piir Steiermargiga kulgeb üle mõlema kuru.

Jõed

Kampi jõgi Rosenburgi all

Marchi jõgi lammimetsaga

Vaade Kremsile (vasakul) Wachau oru lõpus; Doonau jõgi on keskel

Peaaegu kogu Alam-Austria valgub Doonausse. Ainus jõgi, mis suubub Põhjamerre (Moldau ja Elbe kaudu), on Lainsitz Waldvierteli põhjaosas, Erlaufi jõgi.

Olulisemad jõed Doonaust põhja pool (vasakkaldal) on Ysper, Kamp, Krems, Lainsitz, March ja Thaya. Doonaust lõuna pool (paremkaldal) on Enns, Ybbs, Erlauf, Melk, Pielach, Traisen, Schwechat, Fischa, Schwarza, Triesting, Pitten ja Leitha.

Järved

• Ottensteini veehoidla (4,3 km²)
• Lunzi järv (0,69 km²)
• Erlaufi järv (0,56 km², millest umbes pool asub Alam-Austrias)
• Erlaufi veehoidla
• Wienerwaldsee (0,32 km²)

Koopad

Alam-Austria on rikas looduslike koobaste poolest; kokku on registreeritud 4082. Suurem osa koobastest on tekkinud lubja- ja dolokivimites ning seetõttu nimetatakse neid karstikoobasteks. Õõnsused tekivad ka Kesk-Alpide ja Böömi massiivi marmoris. Alam-Austria suurimate koobaste hulgas on:

• Ötscheri koobastik (Ötscher): 27 003 m pikk; Taubenlochi ja Geldlochi ühendus
• Pfannloch (Ötscher): 5287 m pikk
• Lechnerweidhöhle (Dürrenstein): 5252 m pikk
• Trockenes Loch (Schwarzenbach an der Pielach): 4510 m pikk
• Hermanni koobas (Kirchberg am Wechsel): 4430 m pikk
• Eisensteini koobas (Bad Fischau): 2341 m pikk

Kaks viimast on avatud näitusekoobastena koos Allanderi stalaktiidikoopa, Ükssarvikukoopa, Hochkarschachti, Nixhöhle ja Ötschertropfsteinhöhlega.

Maakasutus

Maakasutuse liik	Pindala, km²	Protsent kogupindalast
Põllumaa	7000	42
Metsad	6711	40
Rohumaa	1750	11
Alpikarjamaad	300	1,7
Viinamarjaistandused	315	1,9

Ajalugu

Alam-Austria ajalugu on väga sarnane kogu Austria ajalooga. Alam-Austrias asub palju linnuseid. Siin asuv Klosterneuburgi klooster on üks vanemaid kloostreid Austrias. Enne Teist maailmasõda oli Alam-Austrias kõige rohkem juute riigis.

Nimed Alam-Austria ja Ülem-Austria tulevad varasematest nimedest Austria allpool Ennsi ja Austria ülalpool Ennsi, mis viitavad Ennsi jõele. Lähtest alla Kesk-Ida-Alpide põhjaserval läbib jõgi Ülem-Austria, seejärel moodustab alamjooksul piiri Ülem- ja Alam-Austria vahel.

13. sajandi keskpaigas hakati seda nimetama Ennsi jõe alamjooksul asuvaks vürstiriigiks (Fürstentum unter der Enns).

Haldusjaotus

Alam-Austria kaart, millel on näidatud ringkonnad ja neli veerandit (Waldviertel rohelisega, Weinviertel punasega, Mostviertel kollasega ja Industrieviertel sinisega)

Alam-Austria jaguneb neljaks piirkonnaks: Waldviertel, Mostviertel, Industrieviertel ja Weinviertel. Wachau org, mis asub Mostvierteli piirkonnas Melki ja Kremsi vahel, on kuulus oma maastiku, kultuuri ja veini poolest.

Halduslikult jaguneb liidumaa 20 ringkonnaks (Bezirke) ja neljaks iseseisvaks linnaks (Statutarstadt). Kokku on Alam-Austrias 573 omavalitsusüksust.

Iseseisvad linnad

• Krems an der Donau
• Sankt Pölten
• Waidhofen an der Ybbs
• Wiener Neustadt

Ringkonnad

Ringkond	Valdu	Territoorium (km²)	Rahvaarv (1.01.2023)
Amstetten	34	1 187,73	117 972
Baden	30	753,64	149 580
Bruck an der Leitha	33	703,11	108 570
Gänserndorf	44	1 271,40	108 178
Gmünd	21	786,39	35 939
Hollabrunn	24	1 010,88	52 058
Horn	20	784,00	31 052
Korneuburg	20	661,84	92 983
Krems-Land	30	923,92	56 876
Lilienfeld	14	931,65	25 380
Melk	40	1 013,56	79 176
Mistelbach	36	1 291,72	77 120
Mödling	20	276,49	121 039
Neunkirchen	44	1 146,92	87 305
Sankt Pölten-Land	45	1 286,88	134 046
Scheibbs	18	1 023,46	42 006
Tulln an der Donau	22	734,42	109 009
Waidhofen an der Thaya	15	669,03	25 551
Wiener Neustadt-Land	35	969,84	80 854
Zwettl	24	1 399,90	41 765

Välislingid

 Alam-Austria – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis