Steiermargi liidumaa

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Steiermark)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liidumaast; endisaegse hertsogkonna kohta vaata Steiermargi hertsogkond. "Steiermark" suunab siia, territooriumi kohta vaata Steiermark (mark).

Steiermargi liidumaa

saksa Bundesland Steiermark


Pindala: 16 392 km²
Elanikke: 1 246 395 (1.01.2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 76 in/km²
Pealinn: Graz
Steiermark in Austria.svg

Steiermark (horvaadi ja sloveeni Štajerska, ungari Stájerország) on Austria liidumaa. Steiermark on pindalalt Alam-Austria järel suuruselt teine Austria liidumaa. Steiermark külgneb lõunas Sloveeniaga ning päripäeva edelast alates Austria Kärnteni, Salzburgi, Ülem-Austria, Alam-Austria ja Burgenlandi liidumaadega. Selle pealinn on Graz.

Steiermargi nimi tuletati valitseva Otakari dünastia algsest asukohast: Steyr tänapäeva Ülem-Austrias. Iidne Steyri ja Steiermargi vaheline side ilmneb ka nende peaaegu identsetes vappides, valge panter rohelisel taustal.

Grüner See, taustal Hochschwabi mägi

Graz-Umgebungi ringkonna (sõna otseses mõttes Grazi ümbrus) lääne- ja idaosi võib või ei või pidada vastavalt Lääne- ja Ida-Steiermargi osadeks. Steiermargi hertsogkonna lõunaosi, mis moodustasid osa endisest Jugoslaaviast ja hiljem Sloveeniast (välja arvatud Teise maailmasõja ajal), viidati (ja mõnikord kõnekeeles viidatakse ka praegu) kui Alam-Steiermarki (Untersteiermark; sloveeni: Štajerska).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Graz, Steiermargi pealinn
Ajalooline vaade Steiermargi ja Kärnteni piirile, 1830

Steiermarki asustasid keldi hõimud. Pärast roomlaste vallutust oli praeguse Steiermargi idaosa Pannoonia osa, samas lääneosa kuulus Noricumi. Barbarite sissetungide ajal vallutasid või läbisid seda läänegoodid, hunnid, idagoodid, rugid ja langobardid. Avaaride võimu all olevad slaavlased asusid orgudesse 600. aasta paiku. Samal ajal hakkasid frankide võimu all olevad baierlased oma piirkonda lõuna ja ida poole laiendama, neelates lõpuks slaavi elanikkonna.

1180. aastal eraldati Steiermark Kärnteni hertsogkonnast ja sellest sai omaette hertsogkond; 1192. aastal sai Austria hertsog Leopold V ka Steiermargi hertsogiks. Hiljem moodustas Steiermark Sise-Austria keskse osa.

Steiermark arenes kultuuriliselt ja majanduslikult ertshertsog Johann von Österreichi ajal aastatel 1809-1859.

1918. aastal pärast Esimest maailmasõda jaotati see põhjaosaks (praegune Austria liidumaa) ja lõunaosaks, mida kutsuti Alam-Steiermargiks, nüüd sloveenidega asustatud, ja mis annekteeriti Jugoslaaviasse ja sai hiljem Sloveenia osaks. Kahe maailmasõja turbulentsi tagajärjel Alam-Steiermargi saksakeelne elanikkond, mis oli linnadesse koondunud, kolis või saadeti piirkonnast välja.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Eraldiseisev linn:

Ringkonnad:

Steiermargi liidumaa jaotus ringkondadeks

Elanike arv[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1 183 303 (2001)
  • 1 207 800 (2009)
  • 1 243 052 (2019)

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Statistics Austria, vaadatud 3.01.2021.