Akadi riik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Akadi riik
–umbes 2334 eKr – umbes 2154 eKr
Empire akkad.svg
Akadi riik (pruun) ja sõjaretkede suunad (kollased nooled)
Valitsusvorm Monarhia
Kuningas Sargon (esimene)
Shu-turul (viimane)
Pealinn Akad
Religioon Sumeri usund
Pindala 800 000 km² (2334 eKr)
Ajalugu
 –Riigi algus
 –Sargoni vallutused
 –Riigi lõpp

umbes 2334 eKr
umbes 2340 - umbes 2284 eKr
umbes 2154 eKr
Riigikeeled Akadi keel
Eelnev riik Vana-Sumer
Umma
Teine Mari kuningriik
Järgnev riik Gutiani sumeri dünastia
Kolmas Mari kuningriik

Akadi riik oli esimene semikeelne Mesopotaamia impeerium, asus Akadi linnas ja seda ümbritsevatel aladel.

Akadi riik ühendas esmakordselt kõik akadi ja sumeri keelt kõnelevad põlisrahvad ühe võimu alla. Akadi riigi kontrolli all olid Mesopotaamia (tänapäeva Iraak, Kuveit, Ida-Süüria ja Kagu-Türgi), Levant (tänapäeva Süüria ja Liibanon) ning Anatoolia (Türgi) ja Iraani lõuna- ning idaosa. Sõjaretked ulatusid lõunas Araabia poolsaarele, tänapäeva Bahreini ja Omaani aladele.

3. aastatuhandel eKr kujunesid sumerite ja akadite vahel väga lähedased kultuurisidemed, laialt oli levinud kakskeelsus. Akadi keel võttis aegamööda sumeri keelelt põhikeele rolli üle 3. ja 2. aastatuhande vahetusel eKr (täpne aeg on vaieldav).

Akadi riik jõudis haripunkti 2400–2200 aastat eKr, pärast Sargoni (2334–2279 eKr) vallutusi. Sargoni ja tema järeltulijate all võeti akadi keel kasutusele ka vallutatud naaberriikides, näiteks Eelamis. Tema loodud Akadi riik oli maailma esimesi impeeriumeid. Oma nime sai see Sargoni pealinna Akadi (Agade) järgi. Akadi keelest, mis kuulus semiidi keelte hulka, sai enam kui tuhandeks aastaks Mesopotaamia peamine kõnekeel.

Pärast Sargoni surma Akadi riik nõrgenes, kuid selle sisemise stabiilsuse taastas peagi tema lapselaps Naramsin.

Pärast impeeriumi varisemist liitusid akadi rahvad Mesopotaamias kahte suuremasse akadikeelsesse riiki: Assüüriasse põhjas ning paar sajandit hiljem Babülooniasse lõunas.