Hani dünastia
| Hani dünastia 漢朝 | |
| 206 eKr–220 pKr | |
| |
| Hani dünastia valdused (tumesinine) aastal 2 pKr. Helesiniselt on märgistatud lääneregioonide protektoraatide alad. | |
| Valitsusvorm | Monarhia |
| Pealinn | Chang'an (206 eKr - 9 pKr; 190-195) Luoyang (25-190; 196) Xuchang Shi (196-220) |
| Religioon | Taoism Konfutsianism Hiina rahvausund |
| Pindala | 6 000 000 km² (50 pKr) |
| Rahvaarv (2 pKr) | 57 671 400 |
| Riigikeeled | Vanahiina keel |
| Rahaühik | Ban liangi ja wu zhu raha |
| Eelnev riik | Qini dünastia |
| Järgnevad riigid | Wei kuningriik Shu Hani kuningriik Ida Wu kuningriik |
Hani dünastia oli Vana-Hiina dünastia.
| |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| VANAAEG | |||||||
| 3 monarhi ja 5 keisrit | |||||||
| Xia dünastia 2070–1600 eKr | |||||||
| Shangi dünastia 1600–1046 eKr | |||||||
| Zhou dünastia 1122–256 eKr | |||||||
| Lääne Zhou | |||||||
| Ida Zhou | |||||||
| Kevadete-sügisete ajastu | |||||||
| Sõdivate riikide ajastu | |||||||
| KEISRIRIIGI AEG | |||||||
| Qini dünastia 221 eKr–206 eKr | |||||||
| Hani dünastia 206 eKr–220 pKr | |||||||
| Lääne Hani | |||||||
| Xini dünastia | |||||||
| Ida Hani | |||||||
| Kolm kuningriiki 220–280 pKr | |||||||
| Wei, Shu & Wu | |||||||
| Jini dünastia 265–420 pKr | |||||||
| Lääne Jin | |||||||
| Ida Jin | 16 kuningriiki 304–439 pKr | ||||||
| Lõuna ja põhja dünastiad 420–589 pKr | |||||||
| Sui dünastia 581–619 pKr | |||||||
| Tangi dünastia 618–907 pKr | |||||||
| 5 dünastiat & 10 kuningriiki 907–960 pKr |
Liao dünastia 907–1125 pKr | ||||||
| Songi dünastia 960–1279 pKr |
|||||||
| Põhja Song | Lääne Xia | ||||||
| Lõuna Song | Jin dünastia | ||||||
| Yuani dünastia 1271–1368 pKr | |||||||
| Mingi dünastia 1368–1644 pKr | |||||||
| Qingi dünastia 1644–1911 | |||||||
| UUSAEG | |||||||
| Hiina Vabariik 1911–1949 | |||||||
| Hiina Rahvavabariik 1949– |
Hiina Vabariik | ||||||
| Hiina ajalugu Hiina dünastiad Hiina sõjaajalugu Hiina kunsti ajalugu Hiina tehnika ja teaduse ajalugu Hiina hariduse ajalugu | |||||||
Pärast Qini langust jagasid mässajad Qini riigi omavahel ja võimule tuli Hani dünastia. Üks pealikke sai osaks valdusi Hani jõe ääres ja tiitli selle järgi. Hiljem hakkas ta teiste vastu võitlema, võitis nad ja sai keisriks. Ta võttis Hani oma dünastia nimeks.
Üle nelja sajandi viis see dünastia läbi uuendusi, mis lõid aluse keisririigi püsimisele. Kõigepealt pandi paika keisri amet ja tema osa riigi valitsemisel. Hani dünastia võttis üle Qini riigi põhimõtte, mille kohaselt keiser on seaduse allikas, kõrgeim kohtunik ja riigi tähtsaim võimukandja.
32. aastal viidi läbi muudatus, mille kohaselt lõpetati talupoegade iga-aastane sõjateenistusse kutsumine ja väljaõpetamine. Muudatused Hani dünastia ajal lõid keiserlikule Hiinale alustoed, kuid ühtlasi viisid ka Hani keisririigi hävingule. Võim koondus keisri lähimate inimeste, abielu kaudu tema sugulasteks saanute ja eunuhhide kätte. See põhjustas mõjukate perekondade üha suuremat võõrandumist, need tugevdasid oma kohalikke tugipunkte ja ühiskondlikke sidemeid.
Hani dünastia valitses 206 eKr – 9 pKr. Selle dünastia sugulased valitsesid ka 25–220.
Ka hiljem on seda dünastianime kasutatud, aga need dünastiad ei kestnud kaua.
Hani dünastia:
- Lääne-Han 206 eKr – 23 pKr;
- Wang Mangi valitsemisaeg (Xini dünastia) 9 pKr – 23 pKr;
- Ida-Han 25 pKr – 220 pKr
