Nikaia keisririik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Nikaia keisririik
kreeka keeles Βασιλεία τῶν Ῥωμαίων
12041261
Valitsusvorm Monarhia
Pealinn Nikaia
Religioon kreeka õigeusk
Peamised keeled kreeka keel

Nikaia keisririik oli riik Väike-Aasia kirdeosas aastatel 1204–1261, mis tekkis Neljanda ristisõja ajal pärast Ida-Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli vallutamist Lääne-Euroopa ristisõdijate poolt (1204).

Nikaia keisririiki peeti Bütsantsi järglaseks, seal valitsesid kreeka päritolu Palaiologoste dünastia keisrid.

Bütsantsi järglasriigid 1204: Balkanil Epeirose despootkond, Väike-Aasias Nikaia keisririik ja Väike-Aasia kirdeosas, Trapezundi keisririik

Keiser Theodoras I (1204–1222) lõi 1208. aastal seldžukkide ning 1211. aastal Ladina keisririigi vägesi ja kindlustas seega Nikaia keisririigi iseseisvuse.

Keiser Johannes III (1222–1254) peatas 1224. aastal Müüsias Poimanenoni lahingus Ladina keisririigi poolt toetatud võimuhaaramise äia ja endise keisri Theodoras I-e sugulaste poolt ning peatas Ladina keisririigi edasise laienemise. Johannes III vallutas 1225. aastal peaaegu kõik Ladina keisririigi Väike-Aasias olevad valdused ja hõivas 1246 Chalkidike poolsaart kontrolliva Thessaloníki ja laiendas Nikaia keisririigi alasi nii, et Ladina keisririik oli piiratud Nikaia aladega nii Euroopa kui Väike-Aasias osas.

Johannes III lõi dünastilised sidemed Balkani suurriigi Bulgaaria tsaaririigiga, naites oma poja ja pärija Theodoras II, Bulgaaria tsaari Ivan Asen II-e tütrega, kuid tema surma järel vallutas Bulgaaria Traakia alad ning abiellus pärast esimese naise (Theodoras I-e tütre) surma Saksa-Rooma keisri Friedrich II-e tütrega. Johannes III lõi ka mongolite vastase liidu Rumi Seldžukkidega.

Keiser Michael VIII Palaiologos (1258–1261) sõlmis 1261. aastal Genova vabariigiga Ladina keisririigi ja Veneetsia vastase lepingu, hõivas 25. juulil 1261. aastal Konstantinoopoli ja taastas Bütsantsi keisririigi.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]