Vana-Makedoonia

Allikas: Vikipeedia
Macedonia
Μακεδονία
Makedonía
800 eKr–146 pKr
Macedonian Kingdom.jpg
Pealinn Aigai (- 400 eKr)
Pella

Vana-Makedoonia (vanakreeka Μακεδονία) oli antiikaja ajalooline maa Egeuse merest põhjas.

Makedoonia valitseja Archelaos (413–399 eKr) saatis olümpiamängudele atleete ja kutsus õukonda luuletajaid ja kunstnikke (Euripides, Zeuxis).

Makedoonia suurriik[muuda | muuda lähteteksti]

Algsed Makedoonia alad
Philippos II valitsetud alad

Makedoonia kuningas (359 eKr–336 eKr) Philippos II alistas Kreeka, teda peetakse Makedoonia sõjalise monarhia tegelikuks rajajaks. 338 eKr lõi ta Chaironeia lahingus Demosthenese ärgitusel kokku kutsutud Kreeka liitlasväge ning järgneval kahel aastal sõlmis kõigi polistega (peale Sparta) lepped, mis andsid need Makedoonia ülemvõimu alla.

Moodustus Korintose liit, mis valis oma hegemooniks Philippose. Üheskoos hakati valmistuma sõjaks Ahhemeniidide vastu. Kuid 336 eKr, kui sõjaplaanid olid veel pooleli, tapeti Philippos ootamatult.

Aleksander Suure impeerium[muuda | muuda lähteteksti]

Vana-Makedoonia kuningas (336 eKr–323 eKr) Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander (356323 eKr) sai troonile 20-aastaselt pärast isa mõrvamist ja sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ja isa oli usaldanud talle vastutavaid riigiameteid.

Aleksandri esialgne eesmärk oli kindlustada Makedoonia võim Kreekas ja suurendada riigi maa-ala Aasiani. Selleks oli vaja sõdida Traakiaga, alistada Tessaalia ja Ateena, purustada Teeba ning tugevdada hegemooniat Korintose liidus. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ja Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem.

Aleksander Suur Pompeist leitud mosaiigil

Pärsia vallutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 334 eKr ületas Aleksander Suur Dardanellid ja tungis seega Pärsiasse. Granikose lahingus purustas Aleksander Pärsia Väike-Aasia provintside väed ja jätkates liikumist piki Väike-Aasia rannikut, astus Kiliikias vastu Pärsia suurkuningale Dareios III-le, kelle üle Aleksander saavutas 333 eKr Issose lahingus täieliku võidu ning otsustas seejärel vallutada terve Pärsia impeerium. 332 eKr, pärast Tüürose piiramist ja Gaza vallutamist kuulus kogu Vahemere idakallas Aleksandri võimu alla. Seejärel suundus ta Egiptusesse, mis talle vastupanuta alistus. Seal rajas ta Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma.

Mesopotaamia vallutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Egiptuse alistamise järel algas sõja teine järk, mil Aleksander liikus Mesopotaamiasse ja lõi seal 331 eKr Dareiose väge Gaugamela lahingus, Dareios põgenes ja tapeti järgmisel aastal oma lähikondlaste poolt. Aleksander vallutas aga põlised Pärsia alad ning pealinnad Babüloni, Elami, Susa ja Persepolise. 330 eKr allutas Aleksander Pärsia riigi põhiosa ja Meedia.

Vallutused Kesk-Aasias[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksandri vallutussõdade kolmandas järgus hõivas ta Kesk-Aasia ning vallutas Baktria ja Sogdiana.

Aleksander Suure impeeriumi piirid 334323 eKr

Vallutused Indias[muuda | muuda lähteteksti]

Sõja neljandaks järguks oli Aleksandri juhitud retk Indiasse. Ta ületas Induse ja rajas uusi kindlustatud tugipunkte sõjategevuse jätkamiseks. 326 eKr võitis ta Hydaspese ääres Porose vägesid, 325 eKr rajas eelposte ka Induse madalikule. Aleksander ise arvas, et on jõudnud enam-vähem maailma lõppu. Tema sõdurite hulgas tekkis suurest kurnatusest rahulolematus, mis sundis Aleksandrit tagasi pöörduma. Aleksander tuli tagasi Babüloni, millest kavatses teha oma impeeriumi pealinna. Kreekast ja Makedooniast olid saanud suurriigi äärealad.

Aleksander Suure maailmariik piirnes Doonau, Aadria mere, Egiptuse, Kaukasuse ja Indusega. Kevadel 323 eKr oli Aleksanderi armee valmis uueks suureks sõjaretkeks Araabiasse, hiljem kavatses Aleksander liikuda Põhja-Aafrikasse. Juuni keskel suri ta aga ootamatult ja kohe algasid diadohhide sõjad tema riigi jagamise pärast.

Diadohhide sõdades Aleksandri loodud maailmariik lagunes ja Makedoonia jäi laostuva riigiosa tuumikuks. Makedoonia riik jagunes pärast Aleksander Suure surma Kreeka ja Makedoonia, Egiptuse (Ptolemaios I), Väike-Aasia ja Aasia osaks. 200 eKr vallutasid Makedoonia roomlased (Makedoonia sõjad).

Pärast Rooma riigi lõhenemist kuulus Makedoonia 1423. aastani Bütsantsile.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]