Innsbruck

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Innsbruck

saksa Innsbruck

Innsbrucki vapp
Innsbrucki vapp
Pindala: 104,9 km²
Elanikke: 130 894 (1. jaanuaril 2016)

Koordinaadid: 47° 16′ N, 11° 23′ Ekoordinaadid: 47° 16′ N, 11° 23′ E


Koduleht: http://www.innsbruck.at/
Innsbruck
Innsbruck
Innsbrucki linnaringkonna asendi kaart Tirooli liidumaal

Innsbruck on Tirooli pealinn Lääne-Austrias ja on suuruselt viies linn Austrias. See asub Inni orus kohas, kus sellega ühineb Wipptal, mis pakub ligipääsu Brenneri mäekurule umbes 30 km lõuna pool.

Linn paikneb laias orus kõrgete mägede vahel, põhjas niinimetatud Karwendeli Alpide põhjaahelik (Hafelekarspitze, 2334 m) ning lõunas Patscherkofel (2246 m) ja Serles (2718 m). Linn on 580 meetrit merepinnast kõrgemal.

Innsbruck on rahvusvaheliselt tuntud talispordikeskus ning võõrustas 1964. ja 1976. aasta taliolümpiamänge, samuti 1984. ja 1988. aasta taliparaolümpiamänge. Innsbruck võõrustas 2012. aastal ka esimesi noorte taliolümpiamänge. Nimi tähendab "Inni silda".

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Varaseimad jäljed annavad tunnistust esialgsest asustusest varakiviajal. Säilinud Rooma-eelsed kohanimed näitavad, et ala oli pidevalt rahvastatud. 4. sajandil rajasid roomlased armeejaama Veldidena (nimi on säilinud tänases linnaosas Wilten) Oeniponsis (Innsbruck), et kaitsta majanduslikult olulist äriteed Verona-Brenner-Augsburg Raetia provintsis.

Innsbrucki esmamainimine pärineb nimest Oeni Pontum või Oeni Pons, mis on ladina keeles sild (pons) üle Inni (Oenus), mis oli oluline ületuskoht üle Inni jõe. Andechsi krahvid omandasid linna 1180. aastal. 1248. aastal läks linn Tirooli krahvide kätte. Linna vapil on kujutatud linnulennult vaadet Inni sillale, nagu see oli aastal 1267. Tee üle Brenneri kuru oli toona suur transpordi- ja sideühendus põhja ja lõuna vahel, ja kergeim tee üle Alpide. Transiitjaamast teenitud tulud võimaldasid linnal õitseda.

Innsbrucki vaade, Albrecht Dürer, 1495

Innsbruckist sai kogu Tirooli pealinn 1429. aastal ning 15. sajandil sai linnast Euroopa poliitika ja kultuuri keskus, kui keiser Maximilian I 1490. aastatel samuti Innsbruckis resideerus. Linn sai keisri kohalolekust kasu, nagu seda võib näha näiteks Hofkirche näol. Siin kavandati ja püstitati tema järeltulijate poolt osaliselt Maximiliani hauamonument. Ansambel Habsburgist keisri tegelike ja müütiliste esivanemate kenotaafi ja pronkskujudega on üks Innsbrucki peamistest kunstimälestistest. Regulaarne postiteenistus Innsbrucki ja Mecheleni vahel loodi aastal 1490 Thurn-und-Taxis-Posti poolt.

1564. aastal hakkas ertshertsog Ferdinand II valitsema Tirooli ja muu Kaugema Austria valduste üle, mida hallati Innsbruckist 18. sajandini. Ta ehitas Ambrasi lossi ja korraldas seal oma ainulaadse renessansskogu, tänapäeval peamiselt Viini Kunsthistorisches Museumi osa. 1665. aastani valitsesid Innsbruckis omaette õukonnaga Habsburgide dünastia võsud. 1620. aastatel kerkis Innsbruckis esimene ooperimaja Alpidest põhja pool (Dogana).

1669. aastal asutati ülikool. Samuti hüvitisena õukonnale, kuna keiser Leopold I valitses taas Viinist ja Habsburgide dünastia Tirooli võsud hääbusid aastal 1665.

"Andreas Hofer koos oma nõuandjatega Hofburgis", Franz Defregger, 1879

Napoleoni sõdade ajal loovutati Tirool Baierile, Prantsusmaa liitlasele. Andreas Hofer juhtis Tirooli talupoegade armee Bergiseli lahingutes Baieri ja Prantsuse ühendvägede vastu võiduni ja tegi siis Innsbrucki oma administratsiooni keskuseks. Ühendarmee võitis hiljem Tirooli miilitsaarmeed ja aastani 1814 oli Innsbruck Baieri osa. Pärast Viini kongressi Austria võim taastati. Aastani 1918 oli linn (üks neljast autonoomsest linnast Tiroolis) osa Habsburgide monarhiast (pärast Austria-Ungari kompromissi selle Austria poolest), samanimelise ringkonna keskus, üks 21-st Bezirkshauptmannschaften Tirooli provintsis.

Tirooli kangelane Andreas Hofer hukati Mantovas; tema säilmed toodi Innsbrucki tagasi 1823. aastal ja maeti frantsisklaste kirikusse.

Esimese maailmasõja ajal oli ainus registreeritud Innsbruckis toimunud tegevus sõja lõpu poole. 20. veebruaril 1918 ründasid Itaaliast lennanud liitlaste lennukid Innsbruckki, põhjustades siin ohvreid Austria vägede hulgas. Linn ei saanud kannatada. Novembris 1918 okupeeriti Innsbruck ja kogu Tirool Esimese Itaalia armee III korpuse 20 kuni 22 tuhande sõduri poolt.

1929. aastal peeti Innsbruckis esimesed ametlikud Austria malemeistrivõistlused.

1938. aastal annekteeriti Austria anšlussiga Natsi-Saksamaasse. Ajavahemikus 1943 kuni aprill 1945 koges Innsbruck 22 õhurünnakut ja kannatas suurt kahju.

Euroregioon Tirool-Lõuna-Tirool-Trentino[muuda | muuda lähteteksti]

1996. aastal kiitis Euroopa Liit heaks Austria Tirooli liidumaa ning Itaalia autonoomsete provintside Lõuna-Tirooli ja Trentino vahelise edasise kultuurilise ja majandusliku integratsiooni, tunnustades Euroregiooni Tirool-Lõuna-Tirool-Trentino loomist.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Suurimad vähemusrühmad
Riik Rahvaarv (2018)
Saksamaa 11 720
Itaalia 8681
Türgi 3032
Serbia 1710
Rumeenia 1491
Bosnia ja Hertsegoviina 1431
Horvaatia 1139
Bulgaria 965
Afghanistan 946
Ungari 918
Süüria 918
Slovakkia 738
Hispaania 538
Luksemburg 516

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Innsbruckis on niiske mandriline kliima (Köppeni kliimaklassifikatsioon: Dfb), kuna seal on aastaringselt suuremad temperatuurierinevused, kui enamikus Kesk-Euroopas, tänu asukohale mandri keskosas ja mägedes. Talved on sageli väga külmad (külmemad kui enamikus suuremates Euroopa linnades) ja lumised, kuigi föön toob mõnikord suure sula.

Kevad on lühike; päevad hakkavad soojenema, sageli üle 15 °C, kuid ööd jäävad jahedaks või isegi külmetab.

Suvi on väga muutlik ja ettearvamatu. Päevad võivad olla jahedad, 17 °C, ja vihmased, või päikesepaistelised ja väga kuumad, saavutades mõnikord 34 °C. Suviti, nagu on oodata Alpide mõjuga kliimas, on temperatuuri kõikumine ööpäevas sageli väga suur, kui ööd jäävad tavaliselt jahedaks, olles keskmiselt 12 °C, kuid saavutades mõnikord ka 6 °C.

Keskmine aastane temperatuur on 9 °C.

Linnaosad ja statistilised üksused[muuda | muuda lähteteksti]

Katastriüksused (punane) ja kvartalid (hall) Innsbruckis

Innsbruck jaguneb 9 linnaosaks (katastriüksuseks), mis on moodustatud varem iseseisvatest valdadest või küladest. Need 9 linnaosa jagunevad edasi 20 kvartaliks (katastriringkonnaks). Kõik kvartalid on ühe linnaosa sees, väljaarvatud Hungerburg (Ülem-Innsbruck), mis jaguneb kahe vahel. Statistilistel eesmärkidel jaguneb Innsbruck edasi 42 statistiliseks üksuseks (Statistischer Bezirk) ja 178 nummerdatud plokiks (Zählsprengel).

Järgmised on 9 linnaosa, rahvaarv seisuga 31. oktoober 2011:

  • Innsbruck (siselinn) (18 524), koostisosad: vanalinn (Altstadt), Dreiheiligen-Schlachthof ja Saggen
  • Wilten (15 772), koostisosad: Mentlberg, Sieglanger ja Wilten West
  • Pradl (30 890), koostisosad: Pradler-Saggen, Reichenau ja Tivoli
  • Hötting (31.246), koostisosad: Höttinger Au, Hötting West, Sadrach, Allerheiligen, Kranebitten ja osa Hungerburgist
  • Mühlau (4750), koostisosad: osa Hungerburgist
  • Amras (5403), koostisosad: Roßau
  • Arzl (10 293), koostisosad: Neuarzl ja Olympisches Dorf
  • Vill (535)
  • Igls (2204)

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Ehitised ja monumendid[muuda | muuda lähteteksti]

Keiserlik Hofburg (Kaiserliche Hofburg)
Goldenes Dachl (kuldne katus)

Muuseumid[muuda | muuda lähteteksti]

Tirooli rahvakunstimuseum Hofkirche kõrval Innsbruckis

Kirikud[muuda | muuda lähteteksti]

Innsbrucki toomkirik (Dom zu St. Jakob)
  • Õukonnakirik (Hofkirche)
  • Innsbrucki toomkirik (Dom zu St. Jakob)
  • Vana ursuliinide kirik
  • Jesuiitide kirik
  • Jumalaema kirik
  • Igavese Abistaja Jumalaema kirik
  • Serviitide kirik
  • Hospitalikirik
  • Ursuliinide kirik
  • Wilteni klooster (Stift Wilten)
  • Wilteni basiilika (Wiltener Basilika)
  • Püha Kolmainu kirik
  • Püha Johannese kirik
  • Püha Theresa kirik (Hungerburg)
  • Pradleri kihelkonnakirik
  • Pauluse liidumaa memoriaalkirik Reichenaus
  • Evangeelne Kristuse kirik
  • Evangeelne Ülestõusmise kirik
  • Vana Höttingeni kihelkonnakirik
  • Höttingeni kihelkonnakirik
  • Püha Nikolause kihelkonnakirik
  • Neu-Arzli kihelkonnakirik
  • Püha Norberti kihelkonnakirik
  • Maria am Gestade kihelkonnakirik
  • Hea Lamburi kihelkonnakirik
  • Püha Jüri kihelkonnakirik
  • Pauluse kihelkonnakirik
  • Püha Pirminiuse kihelkonnakirik
  • Kaitseingli kirik

Pargid ja aiad[muuda | muuda lähteteksti]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Panoraamvaade põhjast

Valitsus ja poliitika[muuda | muuda lähteteksti]

Panoraamvaade alla

2012. aasta kohalike valimiste tulemused:

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuuriüritused[muuda | muuda lähteteksti]

Innsbruck on väga populaarne turismisihtpunkt, mis korraldab igal aastal järgmisi üritusi:

  • Innsbrucker Tanzsommer
  • Bergsilvester (aastavahetusöö)
  • Innsbrucker Festwochen der Alten Musik (Innsbrucki Vanamuusika Festival)
  • Christkindlmarkt (jõulupüha)

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Bergiselschanze suusahüppetorn

Oma asukoha tõttu kõrgete mägede vahel pakub Innsbruck ideaalset kohta talviti suusatamiseks ning suviti suusahüpeteks ja alpinismiks. Ümber Innsbrucki on mitu suusakeskust, põhjaahelikku teenindab köisraudtee ja lisaks istetõstukid veelgi kõrgemale. Teised suusakeskused naabruses on Axamer Lizum, Muttereralm, Patscherkofel, Igls, Seefeld, Tulfes ja Stubaital. Liustikega maastik viimases teeb suusatamise võimalikuks isegi suvekuudel.

Taliolümpiamänge on Innsbruckis peetud kaks korda, esiti aastal 1964 ja taas aastal 1976, kui Colorado valijad lükkasid 1972. aastal tagasi võlakirjade rahvahääletuse Denveri mängude rahastamiseks, mis algselt 1970. aastal neile oli antud. 1976. aasta taliolümpiamängud olid viimased mängud, mis peeti saksakeelsetes Alpides (Austria, Saksamaa või Šveits).

Koos Sankt Moritziga Šveitsis ja Lake Placidiga Ühendriikides on see üks kolmest kohast, mis on kahel korral talimänge võõrustanud. See võõrustas ka 1984. ja 1988. aasta taliparaolümpiamänge.

Innsbruck võõrustas 2012. aastal esimesi noorte taliolümpiamänge.

Innsbruck võõrustab igal aastal ka Nelja hüppemäe turnee ühte neljast suusahüppevõistlusest.

Teised Innsbruckis peetud märkimisväärsed üritused on Air & Style lumelaua võistlus aastatel 1994–1999 ja 2008. aastal ning Jäähoki maailmameistrivõistlused 2005. aastal. Koos Seefeldiga organiseeris Innsbruck 2005. aastal taliuniversiaadi. Innsbrucki Bergiselschanze on üks kuulsa Nelja hüppemäe turnee mägedest.

Innsbruck on koduks jalgpalliklubile FC Wacker Innsbruck, mis mängib Austria jalgpalli Bundesligas (kõrgem liiga) aastatel 2010–2011. Endised meeskonnad on FC Swarovski Tirol ja FC Tirol Innsbruck. FC Wacker Innsbrucki staadion Tivoli Neu on üks kaheksast staadionist, mis võõrustas Euroopa meistrivõistlusi jalgpallis, mis toimusid juunis 2008 Šveitsis ja Austrias.

Linn võõrustas ka ameerika jalgpalli finaali, Eurobowl XXII Swarco Raiders Tiroli ja Raiffeisen Vikings Vienna vahel.

Linn võõrustas 2011. aasta IFAF maailmameistrivõistluste avaringi mänge, ametlikke rahvusvahelisi ameerika jalgpalli meistrivõistlusi.

Innsbruck võõrustab 6.–16. septembrini 2018. aasta IFSC ronimise maailmameistrivõistlusi.

Majandus ja taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Innsbruck on Lääne-Austria kultuuriline ja majanduslik keskus. See on ka oluline turismikeskus rohkem kui miljoni ööbimisega aastas.

Innsbruckis on 86 186 töötajat ja umbes 12 038 tööandjat. 7598 inimest on füüsilisest isikust ettevõtjad. Ligikaudu 35 000 inimest sõidab iga päev Innsbrucki ümbritsevatest valdadest. Töötuse tase oli 2012. aastal 4,2%.

Riiklik statistikaamet Statistik Austria ei esita majandusandmeid üksi Innsbrucki linnale, vaid koos Innsbrucki ringkonnaga, mis on kokku võetud NUTS 3-piirkonnaks Innsbruckis. 2013. aastal oli SKP elaniku kohta NUTS 3-piirkonnas Innsbruckis 41 400 eurot, mis on umbes 60% üle Euroopa Liidu keskmise.

TIWAG (energia tootmine), Bank für Tirol und Vorarlberg (rahandus), Tiroler Versicherung (kindlustus) ja MED-EL (meditsiiniseadmed) peakorterid asuvad Innsbruckis. Swarovski (klaasitööstus), Felder Group (masinaehitus) ja Swarco (liiklustehnoloogia) peakorterid asuvad vähem kui 20 km kaugusel linnast.

Elamukinnisvara on rahvuslike standardite järgi väga kulukas. Keskmine ruutmeetri hind Innsbruckis on 4430 eurot (2015), mis on suuruselt teine Austria linnade hulgas, jäädes maha vaid Salzburgist (4823 eurot), kuid edestades Viini (3980 eurot).

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Innsbrucki lennujaam

Innsbruck paikneb piki A12/A13 kiirteekoridori, pakkudes ligipääsu Veronale Itaalias ja Münchenile Saksamaal. A12 ja A13 kohtuvad Innsbrucki lähedal, kus A13 lõpeb.

Innsbruck Hauptbahnhof, kõige olulisem raudteejaam Innsbruckis ja Tiroolis, on üks aktiivsemaid raudteejaamu Austrias. Seda teenindavad Unterinntalbahn Saksamaale ja Ida-Austriasse, Arlbergi raudtee läände ning Brenneri raudtee, mis ühendab Põhja-Itaalia Brenneri mäekuru kaudu Lõuna-Saksamaaga. Detsembrist 2007 teenindab linnalähireise S-Bahn Tirol.

Innsbrucki lennujaam paikneb Kranebitteni äärelinnas, mis asub linnast läänes. Lennud toimuvad Frankfurti, Londonisse, Amsterdami ja Viini. Toimuvad ka kohalikud lennud ümber Alpide, samuti hooajalised lennud muudesse sihtkohtadesse. Talviti kasvab aktiivsus märgatavalt, kuna piirkonda reisib suurel arvul suusatajaid. See on Welcome Airi põhibaas. Lennujaam on ligikaudu 4 km Innsbrucki keskusest.

Tramm Innsbruckis

Kohalikku ühistransporti pakub Innsbrucker Verkehrsbetriebe (IVB), bussi- ja trammiteede võrgustikku haldav avalik-õiguslik asutus. Meetrise rööpmelaiusega trammivõrk koosneb kahest linnaliinist, 1 ja 3, ning kahest linnaümbrust teenindavast liinist: liin 6, Innsbrucker Mittelgebirgsbahn Iglsi, ja liin STB, Stubaitalbahn Stubaitali kaudu Fulpmesini. Võrgustikku on kavas tulevastel aastatel laiendada, et jõuda Hall in Tirolisse idas ja Völsi läänes (taastades seega endise trammiliini [suletud 1960. aastate lõpul] Innsbruckist Solbad Halli, nagu Hall in Tirol siis tuntud oli). Arvukad bussiliinid teenindavad siselinna ja ühendavad selle linnalähiümbrusega. 2007. aastani kuulus bussivõrku kaks trollibussiliini, kuid need kaotati trammivõrgu kavandatud laiendamise ettevalmistamisel.

Detsembris 2007 taasavati pärast kaheaastast pausi ulatuslikuks ümberehitamiseks Hungerburgbahn, funikulööriliin Hungerburgi linnaossa, osalise ümberkorraldusega ning uue laiendusega üle Inni jõe ja Kesk-Innsbrucki. Liin varustati ka uute sõidukitega. Jaamade unikaalse disaini tõttu, mille lõi kuulus arhitekt Zaha Hadid, sai funikulöör kohe linna uueks embleemiks. Liini ehitas ümber Itaalia firma Leitner, ja see võib nüüd vedada kuni 1200 inimest tunnis. Liini hoiab käigus erafirma Innsbrucker Nordkettenbahnen.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Innsbruck on ülikoolilinn, kus on mitu kohalikku kolledžit ja ülikooli.

Innsbruck on koduks vanimale Lääne-Austria humanitaargümnaasiumile Akademisches Gymnasium Innsbruck. Kool avati aastal 1562 jesuiitide ordu poolt ja see oli 1669. aastal asutatud ülikooli eelkäija.

Innsbruck võõrustab mitut ülikooli. Tuntuimad on Innsbrucki Ülikool (Leopold-Franzens-Universität), Innsbrucki Meditsiiniülikool ja rakendusteaduste ülikool Management Center Innsbruck.

Organisatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Margaretha von Österreich
Anna von Österreich-Tirol
Léopold, Lorraine'i hertsog
Josef Speckbacher
Joseph von Hormayr
Karl Schönherr
Otto Hofmann
Roderich Menzel
Karl Gruber
Dietmar Schönherr
William Berger
Peter Noever
Armin Wolf
Eva Lind
Alice Tumler

Varajane aeg kuni 1600[muuda | muuda lähteteksti]

1600–1700[muuda | muuda lähteteksti]

1700–1850[muuda | muuda lähteteksti]

1850–1880[muuda | muuda lähteteksti]

1880–1900[muuda | muuda lähteteksti]

1900–1918[muuda | muuda lähteteksti]

1918–1930[muuda | muuda lähteteksti]

1930–1955[muuda | muuda lähteteksti]

1955 kuni tänapäevani[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvahelised suhted[muuda | muuda lähteteksti]

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Partnerlus[muuda | muuda lähteteksti]

Austria välismaateenistus[muuda | muuda lähteteksti]

Austria välismaateenistus on valitsusväline organisatsioon, mis pakub ametikohti alternatiivseks Austria riigiteenistuseks 85 organisatsioonis 35 riigis üle maailma Holokausti Memoriaalteenistuse, Sotsiaalteenistuse ja Rahuteenistuse valdkondades. Selle asutasid Andreas Maislinger ja Andreas Hörtnagl 1998. aastal ning see baseerub Innsbruckis.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]