Innsbruck

Innsbruck
saksa	Innsbruck
baieri	Innschbruck
	Innsbrucki vapp
	Pindala: 104,9 km²
	Elanikke: 130 585 (2022)
	Koordinaadid: 47° 16′ N, 11° 24′ E

Innsbruck on linn Lääne-Austrias, Tirooli liidumaa pealinn ja on suuruselt viies linn Austrias. See asub Inni orus kohas, kus sellega ühineb Wipptal, mis pakub ligipääsu Brenneri mäekurule umbes 30 km lõuna pool.

Linn paikneb laias orus kõrgete mägede vahel, põhjas niinimetatud Karwendeli Alpide põhjaahelik (Hafelekarspitze, 2334 m) ning lõunas Patscherkofel (2246 m) ja Serles (2718 m). Linn on 580 meetrit merepinnast kõrgemal.

Innsbruck on rahvusvaheliselt tuntud talispordikeskus ning võõrustas 1964. ja 1976. aasta taliolümpiamänge, samuti 1984. ja 1988. aasta taliparaolümpiamänge. Innsbruck võõrustas 2012. aastal ka esimesi noorte taliolümpiamänge. Nimi tähendab Inni silda.

Rahvastik

Suurimad vähemusrühmad
Päritoluriik	Rahvaarv (2018)
Saksamaa	11 720
Itaalia	8681
Türgi	3032
Serbia	1710
Rumeenia	1491
Bosnia ja Hertsegoviina	1431
Horvaatia	1139
Bulgaaria	965
Afganistan	946
Ungari	918
Süüria	918
Slovakkia	738
Hispaania	538
Luksemburg	516

Loodus

Kliima

Innsbruckis on niiske mandriline kliima (Köppeni kliimaklassifikatsioon: Dfb), kuna seal on aasta läbi suuremad temperatuurierinevused, kui enamikus Kesk-Euroopas, tänu asukohale mandri keskosas ja mägedes. Talved on sageli väga külmad (külmemad kui enamikus suuremates Euroopa linnades) ja lumised, kuigi föön toob mõnikord suure sula.

Kevad on lühike; päevad hakkavad soojenema, sageli üle 15 °C, kuid ööd jäävad jahedaks või isegi külmetab.

Suvi on väga muutlik ja ettearvamatu. Päevad võivad olla jahedad, 17 °C, ja vihmased, või päikesepaistelised ja väga kuumad, saavutades mõnikord 34 °C. Suviti, nagu on oodata Alpide mõjuga kliimas, on temperatuuri kõikumine ööpäevas sageli väga suur, kui ööd jäävad tavaliselt jahedaks, olles keskmiselt 12 °C, kuid saavutades mõnikord ka 6 °C.

Aasta keskmine temperatuur on 9 °C.

Linnaosad ja statistilised üksused

Innsbruck jaguneb 9 linnaosaks (katastriüksuseks), mis on moodustatud varem iseseisvatest valdadest või küladest. Need 9 linnaosa jagunevad edasi 20 kvartaliks (katastriringkonnaks). Kõik kvartalid on ühe linnaosa sees, väljaarvatud Hungerburg (Ülem-Innsbruck), mis jaguneb kahe vahel. Statistilistel eesmärkidel jaguneb Innsbruck edasi 42 statistiliseks üksuseks (Statistischer Bezirk) ja 178 nummerdatud plokiks (Zählsprengel).

Järgmised on 9 linnaosa, rahvaarv seisuga 31. oktoober 2011:

Innsbruck (siselinn) (18 524), osad: vanalinn (Altstadt), Dreiheiligen-Schlachthof ja Saggen
Wilten (15 772), osad: Mentlberg, Sieglanger ja Wilten West
Pradl (30 890), osad: Pradler-Saggen, Reichenau ja Tivoli
Hötting (31.246), osad: Höttinger Au, Hötting West, Sadrach, Allerheiligen, Kranebitten ja osa Hungerburgist
Mühlau (4750), osad: osa Hungerburgist
Amras (5403), osad: Roßau
Arzl (10 293), osad: Neuarzl ja Olympisches Dorf
Vill (535)
Igls (2204)

Valitsemine

2012. aasta kohalike valimiste tulemused:

Für Innsbruck 21% (konservatiivne)
Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei 14,5% (vasakpoolne)
Austria Roheline Partei 19,1% (vasakpoolne)
Austria Rahvapartei 21,9% (konservatiivne)
Freie Liste Rudi Federspiel 7,9% (parempoolne)
Austria Vabaduspartei 7,7% (parempoolne)
Tirooli Piraadipartei 3,8%

Panoraamvaade põhjast

Majandus ja taristu

Innsbruck on Lääne-Austria kultuuriline ja majanduslik keskus. See on ka oluline turismikeskus rohkem kui miljoni ööbimisega aastas.

Innsbruckis on 86 186 töötajat ja umbes 12 038 tööandjat. 7598 inimest on füüsilisest isikust ettevõtjad. Ligikaudu 35 000 inimest sõidab iga päev Innsbrucki ümbritsevatest valdadest. Töötuse tase oli 2012. aastal 4,2%.

Riiklik statistikaamet Statistik Austria ei esita majandusandmeid üksi Innsbrucki linnale, vaid koos Innsbrucki ringkonnaga, mis on kokku võetud NUTS 3-piirkonnaks Innsbruckis. 2013. aastal oli SKP elaniku kohta NUTS 3-piirkonnas Innsbruckis 41 400 eurot, mis on umbes 60% üle Euroopa Liidu keskmise.

TIWAG (energia tootmine), Bank für Tirol und Vorarlberg (rahandus), Tiroler Versicherung (kindlustus) ja MED-EL (meditsiiniseadmed) peakorterid asuvad Innsbruckis. Swarovski (klaasitööstus), Felder Group (masinaehitus) ja Swarco (liiklustehnoloogia) peakorterid asuvad vähem kui 20 km kaugusel linnast.

Elamukinnisvara on rahvuslike standardite järgi väga kulukas. Keskmine ruutmeetri hind Innsbruckis on 4430 eurot (2015), mis on suuruselt teine Austria linnade hulgas, jäädes maha vaid Salzburgist (4823 eurot), kuid edestades Viini (3980 eurot).

Transport

Innsbruck paikneb piki A12/A13 kiirteekoridori, pakkudes ligipääsu Veronale Itaalias ja Münchenile Saksamaal. A12 ja A13 kohtuvad Innsbrucki lähedal, kus A13 lõpeb.

Innsbruck Hauptbahnhof, kõige olulisem raudteejaam Innsbruckis ja Tiroolis, on üks aktiivsemaid raudteejaamu Austrias. Seda teenindavad Unterinntalbahn Saksamaale ja Ida-Austriasse, Arlbergi raudtee läände ning Brenneri raudtee, mis ühendab Põhja-Itaalia Brenneri mäekuru kaudu Lõuna-Saksamaaga. Detsembrist 2007 teenindab linnalähireise S-Bahn Tirol.

Innsbrucki lennujaam paikneb Kranebitteni äärelinnas, mis asub linnast läänes. Lennud toimuvad Frankfurti, Londonisse, Amsterdami ja Viini. Toimuvad ka kohalikud lennud ümber Alpide, samuti hooajalised lennud muudesse sihtkohtadesse. Talviti kasvab aktiivsus märgatavalt, kuna piirkonda reisib suurel arvul suusatajaid. See on Welcome Airi põhibaas. Lennujaam on ligikaudu 4 km Innsbrucki keskusest.

Kohalikku ühistransporti pakub Innsbrucker Verkehrsbetriebe (IVB), bussi- ja trammiteede võrgustikku haldav avalik-õiguslik asutus. Meetrise rööpmelaiusega trammivõrk koosneb kahest linnaliinist, 1 ja 3, ning kahest linnaümbrust teenindavast liinist: liin 6, Innsbrucker Mittelgebirgsbahn Iglsi, ja liin STB, Stubaitalbahn Stubaitali kaudu Fulpmesini. Võrgustikku on kavas tulevastel aastatel laiendada, et jõuda Hall in Tirolisse idas ja Völsi läänes (taastades seega endise trammiliini [suletud 1960. aastate lõpul] Innsbruckist Solbad Halli, nagu Hall in Tirol siis tuntud oli). Arvukad bussiliinid teenindavad siselinna ja ühendavad selle linnalähiümbrusega. 2007. aastani kuulus bussivõrku kaks trollibussiliini, kuid need kaotati trammivõrgu kavandatud laiendamise ettevalmistamisel.

Detsembris 2007 taasavati pärast kaheaastast pausi ulatuslikuks ümberehitamiseks Hungerburgbahn, funikulööriliin Hungerburgi linnaossa, osalise ümberkorraldusega ning uue laiendusega üle Inni jõe ja Kesk-Innsbrucki. Liin varustati ka uute sõidukitega. Jaamade unikaalse disaini tõttu, mille lõi kuulus arhitekt Zaha Hadid, sai funikulöör kohe linna uueks embleemiks. Liini ehitas ümber Itaalia firma Leitner, ja see võib nüüd vedada kuni 1200 inimest tunnis. Liini hoiab käigus erafirma Innsbrucker Nordkettenbahnen.

Haridus

Innsbruck on ülikoolilinn, kus on mitu kohalikku kolledžit ja ülikooli.

Innsbruckis asub vanim Lääne-Austria humanitaargümnaasium, Akademisches Gymnasium Innsbruck. Kooli asutas 1562. aastal jesuiitide ordu ja see oli 1669. aastal asutatud ülikooli eelkäija.

Innsbruck võõrustab mitut ülikooli. Tuntuimad on Innsbrucki Ülikool (Leopold-Franzens-Universität), Innsbrucki Meditsiiniülikool ja rakendusteaduste ülikool Management Center Innsbruck.

Ajalugu

Varaseimad jäljed annavad tunnistust esialgsest asustusest varakiviajal. Säilinud Rooma-eelsed kohanimed näitavad, et ala oli pidevalt rahvastatud. 4. sajandil rajasid roomlased armeejaama Veldidena (nimi on säilinud tänapäevases Wilteni linnaosas) Oeniponsis (Innsbruck), et kaitsta majanduslikult olulist äriteed Verona-Brenner-Augsburg Raetia provintsis.

Innsbrucki esmamainimine pärineb nimest Oeni Pontum või Oeni Pons, mis on ladina keeles sild (pons) üle Inni (Oenus), mis oli oluline ületuskoht üle Inni jõe. Andechsi krahvid omandasid linna 1180. aastal. 1248. aastal läks linn Tirooli krahvide kätte. Linna vapil on kujutatud linnulennult vaadet Inni sillale, nagu see oli aastal 1267. Tee üle Brenneri kuru oli toona suur transpordi- ja sideühendus põhja ja lõuna vahel, ja kergeim tee üle Alpide. Transiitjaamast teenitud tulud võimaldasid linnal õitseda.

Innsbruckist sai kogu Tirooli pealinn 1429. aastal ning 15. sajandil sai linnast Euroopa poliitika ja kultuuri keskus, kui keiser Maximilian I 1490. aastatel samuti Innsbruckis resideeris. Linn sai keisri kohalolekust kasu, nagu seda võib näha Hofkirche näitel. Sinna kavandasid ja püstitasid tema järeltulijad osaliselt Maximiliani hauamonumendi. Ansambel Habsburgist keisri tegelike ja müütiliste esivanemate kenotaafi ja pronkskujudega on üks Innsbrucki peamistest kunstimälestistest. Regulaarne postiteenistus Innsbrucki ja Mecheleni vahel loodi aastal 1490 Thurn-und-Taxis-Posti poolt.

1564. aastal hakkas ertshertsog Ferdinand II valitsema Tirooli ja muu Kaugema Austria valduste üle, mida hallati Innsbruckist 18. sajandini. Ta ehitas Ambrasi lossi ja korraldas seal oma ainulaadse renessansskunstikogu, tänapäeval peamiselt Viini kunstimuuseumi – Kunsthistorisches Museumi osa. 1665. aastani valitsesid Innsbruckis omaette õukonnaga Habsburgide dünastia võsud. 1620. aastatel kerkis Innsbruckis esimene ooperimaja Alpidest põhja pool (Dogana).

1669. aastal asutati ülikool. Samuti hüvitisena õukonnale, kuna keiser Leopold I valitses taas Viinist ja Habsburgide dünastia Tirooli võsud hääbusid aastal 1665.

Napoleoni sõdade ajal loovutati Tirool Baierile, Prantsusmaa liitlasele. Andreas Hofer juhtis Tirooli talupoegade armee Bergiseli lahingutes Baieri ja Prantsuse ühendvägede vastu võiduni ja tegi siis Innsbrucki oma administratsiooni keskuseks. Ühendarmee võitis hiljem Tirooli miilitsaarmeed ja aastani 1814 oli Innsbruck Baieri osa. Pärast Viini kongressi Austria võim taastati. Aastani 1918 oli linn (üks neljast autonoomsest linnast Tiroolis) osa Habsburgide monarhiast (pärast Austria-Ungari kompromissi selle Austria poolest), samanimelise ringkonna keskus, üks 21-st Bezirkshauptmannschaften'ist Tirooli provintsis.

Tirooli kangelane Andreas Hofer hukati Mantovas; tema säilmed toimetati Innsbrucki tagasi 1823. aastal ja maeti frantsisklaste kirikusse.

Esimese maailmasõja ajal oli ainus registreeritud Innsbruckis toimunud tegevus sõja lõpu poole. 20. veebruaril 1918 ründasid Itaaliast lennanud liitlaste lennukid Innsbrucki, põhjustades seal ohvreid Austria vägede hulgas. Linn ei saanud kannatada. Novembris 1918 okupeeriti Innsbruck ja kogu Tirool Esimese Itaalia armee III korpuse 20 kuni 22 tuhande sõduri poolt.

1929. aastal peeti Innsbruckis esimesed ametlikud Austria malemeistrivõistlused.

1938. aastal annekteeriti Austria anšlussiga Natsi-Saksamaasse. Ajavahemikus 1943 kuni aprill 1945 koges Innsbruck 22 õhurünnakut ja kannatas suurt kahju.

Euroregioon Tirool-Lõuna-Tirool-Trentino

1996. aastal kiitis Euroopa Liit heaks Austria Tirooli liidumaa ning Itaalia autonoomsete provintside Lõuna-Tirooli ja Trentino vahelise edasise kultuurilise ja majandusliku integratsiooni, tunnustades Euroregiooni Tirool-Lõuna-Tirool-Trentino loomist.

Kultuur

Kultuuriüritused

Innsbruck on väga populaarne turismisihtpunkt, mis korraldab igal aastal järgmisi üritusi:

Innsbrucker Tanzsommer
Bergsilvester (aastavahetusöö)
Innsbrucker Festwochen der Alten Musik (Innsbrucki Vanamuusika Festival)
Christkindlmarkt (jõulupüha)

Sport

Oma asukoha tõttu kõrgete mägede vahel pakub Innsbruck ideaalset kohta talviti suusatamiseks ning suviti suusahüpeteks ja alpinismiks. Ümber Innsbrucki on mitu suusakeskust, põhjaahelikku teenindab köisraudtee ja lisaks istetõstukid veelgi kõrgemale. Teised suusakeskused naabruses on Axamer Lizum, Muttereralm, Patscherkofel, Igls, Seefeld, Tulfes ja Stubaital. Liustikega maastik viimases teeb suusatamise võimalikuks isegi suvekuudel.

Taliolümpiamänge on Innsbruckis peetud kaks korda, esiti aastal 1964 ja taas aastal 1976, kui Colorado valijad lükkasid 1972. aastal tagasi võlakirjade rahvahääletuse Denveri mängude rahastamiseks, mis algselt 1970. aastal neile oli antud. 1976. aasta taliolümpiamängud olid viimased mängud, mis peeti saksakeelsetes Alpides (Austria, Saksamaa või Šveits).

Koos Sankt Moritziga Šveitsis ja Lake Placidiga Ühendriikides on see üks kolmest kohast, mis on kahel korral talimänge võõrustanud. See võõrustas ka 1984. ja 1988. aasta taliparaolümpiamänge.

Innsbruck võõrustas 2012. aastal esimesi noorte taliolümpiamänge.

Innsbruck võõrustab igal aastal ka Nelja hüppemäe turnee ühte neljast suusahüppevõistlusest.

Teised Innsbruckis peetud märkimisväärsed üritused on Air & Style lumelaua võistlus aastatel 1994–1999 ja 2008. aastal ning Jäähoki maailmameistrivõistlused 2005. aastal. Koos Seefeldiga organiseeris Innsbruck 2005. aastal taliuniversiaadi. Innsbrucki Bergiselschanze on üks kuulsa Nelja hüppemäe turnee mägedest.

Innsbruckis asub jalgpalliklubi FC Wacker Innsbruck, mis mängis Austria jalgpalli Bundesligas (kõrgem liiga) aastatel 2010–2011. Endised meeskonnad on FC Swarovski Tirol ja FC Tirol Innsbruck. FC Wacker Innsbrucki staadion Tivoli Neu on üks kaheksast staadionist, mis võõrustas Euroopa meistrivõistlusi jalgpallis, mis toimusid juunis 2008 Šveitsis ja Austrias.

Linn võõrustas ka Ameerika jalgpalli finaali, Eurobowl XXII Swarco Raiders Tiroli ja Raiffeisen Vikings Vienna vahel.

Linn võõrustas 2011. aasta IFAF maailmameistrivõistluste avaringi mänge, ametlikke rahvusvahelisi Ameerika jalgpalli meistrivõistlusi.

6.–16. septembrini 2018 toimusid seal 2018. aasta IFSC ronimise maailmameistrivõistlused.

Vaatamisväärsused

Ehitised ja monumendid

Vana Inni sild (Alte Innbrücke)
Ambrasi loss
Andreas Hoferi kalm
Püha Anna sammas (Annasäule)
Bergiselschanze
Büchsenhauseni loss
Canisianum
Casino
Raekoda (Stadtsaal)
Goldenes Dachl
Helblinghaus
Keisripalee (Hofburg)
Hungerburgbahn
Leopoldsbrunnen
Maria-Theresien-Straße
Maximiliani kenotaaf ja Mustad mehed (Schwarzen Männer)
Liidumaa vana parlament (Altes Landhaus)
Vanalinn (Altstadt)
Hõbekabel (Silberne Kapelle)
Linntorn (Stadtturm)
Triumfikaar (Triumphpforte)
Tirooli liidumaa teater

Muuseumid

Alpiklubi muuseum
Ambrasi loss
Arsenal
Linnaarhiiv
Grassmayri kellavalutöökoda ja muuseum
Innsbrucki Stubaitali raudteejaam
Kaiserjäger Museum
Tirooli panoraami muuseum (Das Tirol Panorama)
Tirooli rahvakunstimuuseum (Tiroler Volkunstmuseum)
Tirooli liidumaamuuseum (Tiroler Landesmuseum or Ferdinandeum)
Tirooli muuseumiraudtee (Tiroler Museumsbahnen)

Kirikud

Õukonnakirik (Hofkirche)
Innsbrucki toomkirik (Dom zu St. Jakob)
Vana ursuliinide kirik
Jesuiitide kirik
Jumalaema kirik
Igavese Abistaja Jumalaema kirik
Serviitide kirik
Hospitalikirik
Ursuliinide kirik
Wilteni klooster (Stift Wilten)
Wilteni basiilika (Wiltener Basilika)
Püha Kolmainu kirik
Püha Johannese kirik
Püha Theresa kirik (Hungerburg)
Pradleri kihelkonnakirik
Pauluse liidumaa memoriaalkirik Reichenaus
Evangeelne Kristuse kirik
Evangeelne Ülestõusmise kirik
Vana Höttingeni kihelkonnakirik
Höttingeni kihelkonnakirik
Püha Nikolause kihelkonnakirik
Neu-Arzli kihelkonnakirik
Püha Norberti kihelkonnakirik
Maria am Gestade kihelkonnakirik
Hea Lamburi kihelkonnakirik
Püha Jüri kihelkonnakirik
Pauluse kihelkonnakirik
Püha Pirminiuse kihelkonnakirik
Kaitseingli kirik

Pargid ja aiad

Alpiloomaaed (Alpenzoo)
Baggersee Innsbruck
Innsbrucki ülikooli botaanikaaed
Hofgarten
Rapoldi park
Ambrasi lossi park (Schlosspark Ambras)

Ambrasi loss
Andreas Hoferi kalm
Arsenal
Linnatorn (Stadtturm)
Helblinghaus
Hofgarten
Hofkirche (õukonnakirik)
Innsbruck öösel
Innsbruck Inni jõelt
Mariahilfkirche
Maximiliani kenotaaf ja Mustad mehed
Vana Inni sild
Vanalinn (Altstadt) ja Goldenes Dachl
Vanalinn Stadtturmi poolt vaadatuna
Servitenkirche
Siebenkreuzkapelle
Spitalskirche
Tirooli liidumaa muuseum (Tiroler Landesmuseum)
Triumfikaar
Wilteni kloostri kirik
Wilteni basiilika

Organisatsioonid

SOS Lasteküla, ühe maailma suurima heategevusliku organisatsiooni rahvusvaheline peakorter asub Innsbruckis.
Rahvusvaheliselt aktiivne valitsusväline organisatsioon Austria välismaateenistus asutati Innsbruckis 1992. aastal Andreas Maislingeri ja Andreas Hörtnagli poolt. Selle keskbüroo asub Innsbruckis Hutterwegis.
Innsbruckis on kaks ülikooli, Innsbrucki Ülikool ja Innsbrucki Meditsiiniülikool. Innsbrucki Meditsiiniülikoolil on üks Euroopa suurimaid suusatraumade kliinikuid.
MED-ELi, ühe suurima sisekõrva implantaatide tootja rahvusvaheline peakorter asub Innsbruckis.
Kosmoseskafandri simulaatori Aouda.X arendas välja OeWF Innsbruckis. Ka missioonide toetuskeskus paljudele OeWF Marsi analoogmissioonidele asub linnas. See missioonide toetuskeskus kasutas veebruaris 2013 MARS2013 ekspeditsiooni tarvis viivitusega suhtlust Weyprechti laagriga Marokos Erfoudi lähedal kõrbes.

Tuntud inimesi

Varajane aeg kuni 1600

Friedrich III (1415–1493), Saksa-Rooma keiser aastast 1452 kuni oma surmani, esimene Habsburgist keiser
Margaretha von Österreich (u 1416–1486), Habsburgide kojast oli Saksi kuurvürstinna 1431–1464 abielu kaudu Wettinist kuurvürsti Friedrich II-ga. Ta oli keiser Friedrich III õde
Sigismund (1427–1496), Habsburgist Austria ertshertsog ja Tirooli valitseja aastatel 1446–1490
Elisabeth Brandenburgist (1510–1558), Hohenzollernite printsess ja Brandenburgi markkrahvinna
Antoine Perrenot de Granvelle (1517–1586), La Baume Saint Amouri krahv, Burgundia riigimees, tehti kardinaliks, kes järgnes oma isale Hispaania Habsburgide juhtiva ministrina
Katharina von Österreich, Poola kuninganna (1533–1572), üks Ferdinand I ja Anna 15 lapsest
Jacob Regnart (1540, aastad – 1599), flaami renessansihelilooja, nii vaimuliku kui ka ilmaliku muusika autor
Adam Tanner (1572–1632), jesuiidist matemaatika- ja filosoofiaprofessor. Kuu kraater Tannerus on saanud nime tema järgi
Anna von Österreich-Tirol (1585–1618), sünnilt Austria ertshertsoginna ja Habsburgide Tirooli haru liige ning abielu kaudu Saksa-Rooma keisrinna
William Young (suri 23. aprillil 1662), inglise vioolamängija ja barokiajastu helilooja, kes töötas Ferdinand Karli õukonnas Innsbruckis

1600–1700

Johann Paul Schor (1615–1674), kunstnik, Roomas tuntud kui "Giovanni Paolo Tedesco"
Isabella Clara von Österreich (1629–1685), sünnilt Austria ertshertsoginna, Habsburgide Tirooli haru liige
Sigismund Franz (1630–1665), Kaugema Austria, sealhulgas Tirooli valitseja
Maria Leopoldine von Österreich-Tirol (1632–1649), sünnilt Austria ertshertsoginna ja Habsburgide Tirooli haru liige ning abielu kaudu Saksa-Rooma keisri Ferdinand III teine naine
Claudia Felizitas von Österreich-Tirol (1653–1676), sünnilt Austria ertshertsoginna ning abielu kaudu Saksa-Rooma keisrinna ja Leopold I teine naine
Ferdinand Adam von Pernau, Rosenau krahv (1660–1731), oli Austria ornitoloog
Leopold (1679–1729), hüüdnimega Hea, oli Lotringi ja Bari hertsog aastast 1690
Michael Ignaz Mildorfer (1690–1747), maalikunstnik, maalis peamiselt religioosse sisuga töid

1700–1850

Josef Ignaz Mildorfer (1719–1775), maalikunstnik, Michael Ignaz Mildorferi poeg
Franz Edmund Weirotter (1733–1771), maalikunstnik, peamiselt maastike ja merendusstseenide autor
Johann Nepomuk von Laicharting (1754–1797), entomoloog ja loodusteaduste (Naturgeschichte), professor Innsbruckis
Ignaz Anton von Indermauer (1759–1796), aadlimees, kes mõrvati talupoegade mässu ajal
Josef Speckbacher (1767–1820), oli juhtiv kuju Tirooli mässus Napoleoni vastu
Joseph von Hormayr (1781/2–1848), Austria ja Saksamaa riigimees ja ajaloolane.
Wilibald Swibert Joseph Gottlieb von Besser (1784–1842), Austrias sündinud botaanik, kes töötas peamiselt Lääne-Ukrainas
Hermann von Gilm zu Rosenegg (1812–1864), jurist ja luuletaja
Vinzenz Maria Gredler (1823 Telfsi – 1912), oli dominikaani munk, klassitsist, filosoof, teoloog ja loodusteadlane
Georg Mader (1824–1881), oli Austria maalikunstnik
Philipp Sarlay (1826–1908), telegraafibüroo juht ning tehnoloogia- ja teadussaavutuste pioneer
Leopold Pfaundler von Hadermur (1839–1920), füüsik ja keemik, tänapäeval mäletatakse tema gaasireaktsioonide molekulaar-kineetilist selgitust tasakaalu tingimusel
Ignatius Klotz (1843–1911), Ameerika farmer ja poliitik Wisconsinis
Georg Luger (1849–1923), oli Austria kuulsa Luger P08 looja

1850–1880

Edgar Meyer (1853–1925), maalikunstnik, kes ehitas endale lossi ja tegeles poliitikaga
Oswald Redlich (1858 Innsbruck – 1944), ajaloolane ja arhivaar; ajaloo abiteaduste valdkond
Heinrich Schenkl (1859 Innsbruck – 1919), klassikaline filoloog, klassikalise filoloogi Karl Schenkli poeg
Karl Schönherr (1867–1943), Austria kirjanik, kes kirjutas Austria Heimat teemal
Erwin Payr (1871–1946), kirurg, ärritunud soole sündroom või "Payri tõbi" on nimetatud tema kirjeldatud seisundi järgi
Meinhard von Pfaundler (1872–1947), lastearst, kes huvitus eriti tõve diateetilistest aspektidest
Arnold Durig (1872–1961), Austria füsioloog, keda mäletatakse tema uurimustest, mis puudutavad suurel kõrgusel asuvaid organisme
Henry Taaffe, 12. Taaffe vikont (1872–1928), maaomanik, kes kandis pärilikke tiitleid Austrias ja Iirimaal aastani 1919, kui ta mõlemad kaotas
Bruno Franz Kaulbach (1880–1963), jurist ja Kohni perekonna liige, kelle järglaste hulka kuulub Ameerika Ühendriikide riigisekretär John Kerry

1880–1900

Mimi Gstöttner-Auer (1886–1977), Austria lava- ja filminäitleja
Clemens Holzmeister (1886–1983), arhitekt ja lavakunstnik
Raoul Stojsavljevic (1887 Innsbruckis – 1930), esimese maailmasõja lennuäss
Erwin Faber (1891–1989), juhtiv näitleja Münchenis ja Saksamaal, 1970. aastate lõpul esines ta Residenztheateris
Diana Budisavljević (1891–1978), humanitaar, kes juhtis suuri abiponnistusi Jugoslaavias Teise maailmasõja ajal
Otto Hofmann (1896–1982), SS-Obergruppenführer ja Natsi-Saksamaa "Rassi ja asumise peavalitsuse" direktor. Ta mõisteti 1948. aastal sõjakuritegude eest 25 aastaks vangi ja amnesteeriti 7. aprillil 1954
Karol Juliusz "Igo" Sym (1896–1941), Austrias sündinud Poola näitleja ja kollaboratsionist Natsi-Saksamaaga
Õnnis Jakob Gapp (1897–1943), rooma katoliku preester ja marianistide tunnustatud liige
Otto Neugebauer (1899–1990), Austria-Ameerika matemaatik ja teadusajaloolane

1900–1918

Carl-Heinz Schroth (1902–1989), näitleja ja režissöör, esines 60 filmis aastatel 1931–1989
Hadwig Pfeifer-Lantschner (1906–2002), Austria ja hiljem Saksa mäesuusataja, kes osales 1936. aasta taliolümpiamängudel
Bruno de Finetti (1906–1985), Itaalia probabilist, statistik ja aktuaar, tuntud tõenäosuskäsitluse poolest
Roderich Menzel (1907–1987), harrastustennisist ja pärast aktiivset karjääri kirjanik
Lotte Scheimpflug (1908–1997), Austria ja hiljem Itaalia kelgutaja, võistles 1920.–1950. aastatel
Robert Bernardis (1908 Innsbruckis – 1944), vastupanuvõitleja, osales katses tappa Adolf Hitler 20. juuli vandenõus 1944. aastal
Karl Gruber (1909–1995), oli Austria poliitik ja diplomaat
Gustav Lantschner (1910–2011), näitlejaks pöördunud mäesuusataja. Ta osales 1936. aasta taliolümpiamängudel
Anton Malloth (1912–2002), oli ülevaataja Theresienstadti koonduslaagris
Erich Eliskases (1913–1997), male suurmeister 1930. ja 1940. aastatel, kes esindas Austriat, Saksamaad ja Argentinat rahvusvahelistel võistlustel
Heinrich C. Berann (1915–1999), kaasaegse panoraamkaardi isa, sündis maalikunstnike ja skulptorite peres Innsbruckis
Peter Demant (1918 Innsbruckis – 2006), oli Vene kirjanik ja avalik tegelane

1918–1930

Constanze Manziarly (1920–1945), Adolf Hitleri kokk/dietoloog kuni tema viimaste päevadeni Berliinis 1945. aastal
Judith Holzmeister (1920–2008), näitleja, oli 1947–1955 abielus näitleja Curd Jürgensiga
Reinhold Stecher (1921–2013), rooma katoliku kiriku prelaat. Innsbrucki diötseesi piiskop aastatel 1980–1997
Otmar Suitner (1922–2010), dirigent, kes veetis suurema osa oma karjäärist Ida-Saksamaal. Ta oli Staatskapelle Dresdeni peadirigent aastatel 1960–1964
Meinhard Michael Moser (1924–2002), mükoloog ning lehikseente taksonoomia, keemia ja mürgisuse uurija
Hermann Buhl (1924–1957), mägironija, ja teda peetakse kõigi aegade üheks parimaks ronijaks
Egon Schöpf (sündinud 1925), mäesuusataja, kes osales 1948. aasta taliolümpiamängudel ja 1952. aasta taliolümpiamängudel
Dietmar Schönherr (1926–2014), Austria filminäitleja
Ilse von Alpenheim (sündinud 1927), pianist
Dagmar Rom (sündinud 1928), endine mäesuusataja, kes võitis 2 kuldmedalit 1950. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlustelt
Walter Steinegger (sündinud 1928), endine suusahüppaja, kes võistles aastatel 1952–1963 ja 1952. aasta taliolümpiamängudel Oslos
William Berger (1928 Innsbruck – 1993), Austria-Ameerika näitleja
Professor Dr. Christian Schwarz-Schilling (sündinud 1930 Innsbruckis), Saksa poliitik, ettevõtja, filantroop, meedia- ja telekommunikatsiooniuuendaja

1930–1955

Johannes Heinrich von Sachsen-Coburg-Koháry (1931 Innsbruckis – 2010), Sachsen-Coburg-Koháry prints
Erich Urbanner (sündinud 1936 Innsbruckis), Austria helilooja ja õpetaja
Fritz Dinkhauser (sündinud 1940), poliitik, vasaraheitja ja bobisõitja 1968. aasta taliolümpiamängudel
Marcello Spatafora (sündinud 1941), Itaalia diplomaat, endine Itaalia alaline esindaja ÜRO juures
Klaus Riedle (sündinud 1941 Innsbruckis), Saksa energeetikateadlane, aitas kaasa tõhusamate gaasiturbiinide arendamisele elektritootmiseks
Peter Noever (sündinud 1941 Innsbruckis), disainer ning kunsti, arhitektuuri ja meedia suurkuraator
Gerhard Pfanzelter (sündinud 1943 Innsbruckis), tuntud Austria diplomaat
Christian Berger (sündinud 1945), Austria filmioperaator
Radu Malfatti (sündinud 1946), tromboonimängija ja helilooja
Professor Herbert Lochs, MD (1946–2015), silmapaistev Saksa ja Austria arst ja teadlane
Helga Anders (1948–1986), Austria seriaalinäitleja
Gert Elsässer (sündinud 1949), skeletonisõitja, kes võistles 1980. aastate alguses
Peter Zoller (sündinud 1952 Innsbruckis), teoreetiline füüsik ja professor Innsbrucki Ülikoolis
Andreas Maislinger (sündinud 1955), Austria ajaloolane ja Austria Holokausti Memoriaalteenistuse asutaja
Gabriele Sima (1955–2016), ooperilaulja

1955 kuni tänapäevani

Wolfgang Scheffler (sündinud 1956), suurte, paindlike paraboolpeeglite leiutaja/edendaja; peeglid koondavad päikesevalgust toiduvalmistamiseks ühisköökides, pagariärides ja maailma esimeses päikeseenergial krematooriumis
Gabriele Fontana (sündinud 1958 Innsbruckis), Austria ooperisopran
Franz Marx (sündinud 1963), maadleja, kes osales suveolümpiamängudel Barcelonas
Christian Spielmann (sündinud 1963), füüsik ja professor Jena ülikoolis
Thomas Larcher (sündinud 1963 Innsbruckis), Austria helilooja ja pianist
Markus Prock (sündinud 1964), kelgutaja, kes võistles aastatel 1983–2002
Armin Wolf (sündinud 1966), ajakirjanik ja televisiooni saatejuht
Eva Lind (sündinud 1966), ooperilaulja
Johannes von Sachsen-Coburg-Koháry (1969 Innsbruck – 1987), oli Sachsen-Coburg-Koháry prints
Bernhard Landauer (sündinud 1970), kontratenor
Gabriel Kuhn (sündinud 1972), Rootsis asuv poliitiline kirjanik ja tõlkija
Aleksandar Marković (sündinud 1975), Serbia dirigent, Tirooli Ooperimaja peadirigent
Barbara Schett (sündinud 1976), Austria tennisist ja spordikommentaator
René Benko (sündinud 1977), kinnisvarainvestor ja Signa Holdingi asutaja
Alice Tumler (sündinud 1978), televisiooni saatejuht
Manu Delago (sündinud 1984), Londonis asuv hangimängija, löökpillimängija ja helilooja
Fritz Dopfer (sündinud 1987), maailma karikasarjas võistlev mäesuusataja, kes on spetsialiseerunud slaalomile ja suurslaalomile
Amira El Sayed (sündinud 1991 Innsbruckis), Egiptuse-Austria näitleja ja kirjanik
Nathan Trent (sündinud 1992), Austria laulja, kes esindas Austriat 2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel
Susanna Kurzthaler (sündinud 1995), laskesuusataja
Vanessa Herzog (sündinud 1995), kiiruisutaja

Rahvusvahelised suhted

Sõpruslinnad

Freiburg Baden-Württembergis Saksamaal (aastast 1963)
Grenoble Isère'i departemangus Auvergne-Rhône-Alpesi piirkonnas Prantsusmaal (aastast 1963)
Sarajevo Bosnia ja Hertsegoviinas (aastast 1980)
Ålborg Taanis (aastast 1982)
Thbilisi Gruusias (aastast 1982)
Ōmachi Jaapanis (aastast 1985)
New Orleans Louisiana osariigis Ameerika Ühendriikides (aastast 1995)

Partnerlus

Kraków Väike-Poola vojevoodkonnas Poolas (aastast 1998)

Austria välismaateenistus

Austria välismaateenistus on valitsusväline organisatsioon, mis pakub ametikohti alternatiivseks Austria riigiteenistuseks 85 organisatsioonis 35 riigis üle maailma Holokausti Memoriaalteenistuse, Sotsiaalteenistuse ja Rahuteenistuse valdkondades. Selle asutasid Andreas Maislinger ja Andreas Hörtnagl 1998. aastal ning see baseerub Innsbruckis.

Vaata ka

Viited

Välislingid