Jugoslaavia Kuningriik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jugoslaavia Kuningriik
Краљевина Југославија
Kraljevina Jugoslavija
Jugoslaavia Kuningriigi lipp Coat of arms of the Kingdom of Yugoslavia.svg
LippVapp
LocationKingdom of Serbs& Croats and Slovenes.png
Keelserbia, sloveeni, horvaadi
PealinnBelgrad
RiigipeaJugoslaavia kuningas
Pindala 247 542 km² 1533
Rahvaarv13 934 038 (1931)
Rahaühik Kroon (kuni 1920. aastani)
Dinaar (alates 1920. aastast)

Jugoslaavia Kuningriik oli kuningriik Balkani poolsaarel alates Esimesest maailmasõjast kuni Teise maailmasõjani. Riik paiknes maa-alal, kus tänapäeval asuvad Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Makedoonia ja enamus tänapäeva Sloveeniast ja Horvaatiast. Kuni 1929. aastani oli riigi nimi Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik.

Kuningriik piirnes Itaaliaga ja Austriaga loodes, Ungari ja Rumeeniaga põhjas, Bulgaariaga idas, Kreeka ja Albaaniaga lõunas ja Aadria merega läänes.

Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik[muuda | muuda lähteteksti]

Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik, 1920–1922

Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik loodi 1. detsembril 1918. Riigi nimetuseks oli Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik (serbia keeles: Краљевина Срба, Хрвата и Словенаца / Kraljevina Srba, Hrvata i Slovenaca; horvaadi keeles: Kraljevina Srba, Hrvata i Slovenaca; sloveeni keeles: Kraljevina Srbov, Hrvatov in Slovencev) või lühendatult "SHS Kuningriik" (Краљевина СХС / Kraljevina SHS).

1. detsembril 1918 kuulutas Aleksandar Karađorđević välja kuningriigi. Kuningriik moodustati endistest vabadest kuningriikidest Serbiast ja Montenegrost. 29. oktoobril 1918 kuulutas Horvaatia Sabor iseseisvust ja otsustas ühineda äsja loodud Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Kuningriigiga, mis 4. detsembril 1918 astus omakorda liitu Serbia kuningriigiga, et moodustada Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik.

Keskvõim püüdis uut riiki poliitiliselt ja majanduslikult integreerida. See ülesanne oli raske, sest riigis elas palju rahvusi, räägiti mitut keelt ja tunnistati mitut usku. Igal piirkonnal oli erinev ajalugu ja majanduslik arengutase.

Jugoslaavia Kuningriik[muuda | muuda lähteteksti]

Poliitiline olukord viis jaanuaris 1929 kuningas Aleksandari diktatuurini. Diktatuur lõppes ametlikult aastal 1931, kui kuningas kehtestas unitaarsema põhiseaduse, mis andis täidesaatva võimu kuningale, ja muutis riigi nime Jugoslaavia kuningriigiks, valitsusega Belgradis.

Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigi kuningad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Jugoslaavia riigipeade loend.

Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide rahvusnõukogu presidendid[muuda | muuda lähteteksti]

Jugoslaavia Teises maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Kartes Teise maailmasõja teljeriikide sissetungi, kirjutas prints Paul 25. märtsil 1941 alla Kolmikpaktile. Selle otsuse tõttu toimusid Belgradis massimeeleavaldused ja 27. märtsil kukutati Suurbritannia toetusel sõjaväelise riigipöördega valitsus. Troonile sai 17-aastane Jugoslaavia kuningas Petar II ja Jugoslaavia peaministriks kindral Dušan Simović.

Jugoslaavia de facto katkestas teljeriikide toetamise, ütlemata Kolmikpaktist ametlikult lahti. Kuigi uued valitsejad olid Saksamaa vastased, kardeti siiski, et Saksamaa poolse rünnaku korral ei oleks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik valmis Jugoslaaviale appi tulema. Aprillis 1941 sisenesid Saksamaa, Ungari ja Itaaliateljeriikide väed Jugoslaavia Kuningriiki ja okupeerisid selle kiiresti.

Invasion of Yugoslavia lines of attack Why We Fight no. 5.jpg

6. aprillil 1941 alanud Saksa vägede rünnakuga Kreekale alustasid Saksamaa, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Itaalia väed ka Jugoslaavia alistamist. Saksa Luftwaffe alustas 6. aprillil Jugoslaavia linnade Belgradi ja Skopje, Kumanovo, Nisi, Zagreb, Ljubljana lennuväljade pommitamisega. Itaalia laevastik blokeeris Jugoslaavia Aadria merelt. 8. aprillil tungisid Bulgaariast Jugoslaaviasse von Kleisti 1. tankiamee Sofia-Belgradi suunal. Kaitselahingute ajal Jugoslaavia kuningriigi armee Horvaatia diviisid tõstsid Horvaatia iseseisvuse toetuseks mässu ning ka makedoonlastest sõjaväelased deserteerusid. 10. aprillil hõivasid Horvaadi ustašid Zagrebis Jugoslaavia sõjaväe kasarmud ning kuulutsid välja Iseseiseva Horvaatia Riigi. Samal ajal kutsus ka Sloveenia rahvusnõukogu rahvast üles mitte osutama vastupanu ja Sloveenia Leegion asus desarmeerima Jugoslaavia sõjaväge.

10. aprillil kohtusid Saksa ja Itaalia väed Ohridi järve piirkonnas, 11. aprillil alustasid pealetungi Ungari väed ning Itaalia väed vallutasid Ljubljana ja Saksa väed vallutasid Sarajevo.

12. aprillil 1941 langes pealinn Belgrad ning vastupanu murti aga 18. aprilliks. Jugoslaavia kuningas ja valitsus lahkusid 15. aprillil eksiili. Jugoslaavia Kommunistliku Partei Keskkomitee aga kutsus üles jätkama vastupanu vallutajatele. 17. aprillil allkirjastasid Belgradis Jugoslaavia välisminister ja sõjaväe esindaja kapitulatsioonilepingu. Jugoslaavia valitsus lahkus maalt Ateenasse, sealt aga Kairosse ning Londonisse.

Jugoslaavia jagati 22. ja 23. aprillil Viinis Saksa ja Itaalia välisministrite kohtumisel Saksamaa, Itaalia, Ungari, Bulgaaria ja Rumeenia vahel, ülejänud aladel loodi Iseseisev Horvaatia riik, Serbia aladel moodustati Saksamaa võimu all olev piirkond ja Montenegro aladel Itaaliast sõltuv Montenegro riik. Sloveenia ja Horvaatia toetasid Saksa vägesid Nõukogude Liidu vastases sõjas, Relva-SSiga ühines piisaval arvul Bosnia moslemeid, et võimaldada neist omaette SS-diviis moodustada. Serbia oli lõhenenud monarhistlike ja kommunistlike partisanigrupeeringute vahel, kes peamiselt võitlesid pigem teineteise kui Saksa ja Itaalia okupatsioonijõudude vastu.

Next.svg Pikemalt artiklis Jugoslaavia Teises maailmasõjas., Aprillisõda

Horvaatia[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Iseseisev Horvaatia Riik., Horvaatia Teises maailmasõjas, Ustaša, Horvaatia ajalugu#Horvaatia Teises maailmasõjas

Serbia[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Serbia Teises maailmasõjas., Draža Mihailović, Josip Broz Tito, tšetnikud

Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik.

Sõjaaegse Jugoslaavia Kuningriigi jäänustest kuulutati 1943. aastal välja Jugoslaavia Demokraatlik Föderatsioon. 1946. aastal muudeti see Jugoslaavia Föderatiivseks Rahvavabariigiks ja 1963. aastal Jugoslaavia Sotsialistlikuks Föderatiivseks Vabariigiks. Riik hõlmas tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Kosovo, Makedoonia, Montenegro, Serbia ja Sloveenia ala.