Hulagiidid

Allikas: Vikipeedia

Hulagiidide dünastia ehk Ilkhaniidide dünastia oli mongolite dünastia, mis valitses suurtel aladel Lähis-Idas aastatel 1256–1355. See dünastia oli üks mongolite riigi lagunemisel tekkinud riik, mille teine nimi oli ka Ilkhanaat.

Hulagu valitsusaeg ja riigi loomine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1251 sai mongolite uueks suurkhaaniks Möngke-khaan, kes jätkas oma eelkäija Tšingis-khaani poliitikat ehk vallutamist. Ta andis oma vennale Hulagule, Tšingis-khaani pojapojale, valitseda Pärsia alad- tänapäeva Iraanis, Iraagis, Türgis jm. Ainuke probleem nende aladega oli, et need tuli veel vallutada. Hulagu asuski seda tegema. 1256 jõudis ta Iraani. Enamus alasid allus mongolitele ilma võitluseta, hirm nende ees oli niivõrd suur. Tõsisemat vastupanu ei osutanud isegi assasiinid, keda moslemid ometigi pidasid võitmatuteks – nende kindlused vallutati vähem kui aastaga. 1258 vallutati ka Bagdad. Bagdadis resideeruvat kaliifi alguses tappa ei tahetud, vaid taheti ta ellu jätta tingimusel, et ta khaanile allub. Viimase ülbuse ja ignorantsuse tõttu seda tehti aga siiski.

Hulaguga üritasid koostööd teha ka Euroopa jõud, nt. prantslased, kes olid samuti huvitatud moslemite vallutamisest. Nemad soovisid tagasi saada Püha Maad.

Ainsad, kes osutasid tõsisemat vastupanu Hulagule, olid mamelukid, kes olid Egiptuses võimule tulnud 1250. aastal. Ain Jaluti lahingus 1260. aastal purustasid nad mongolite väe. Selle lahingu tähtsust on tihti üle hinnatud – tegelikkuses võitles seal ca 120 000 moslemit umbes 10 000 mongoli vastu.

Pärast Ain Jaluti ei olnud mongolitel võimalust mamelukkide alasid vallutada. Liiga palju tegemist oli enese alade kooshoidmisega. Mindi riidu ka Kuldhordiga, kellega olid tülid piiriküsimuste üle Kaukasuses ning kes olid islamiusku ning seetõttu Hulagu vallutustele vastu.

Abaka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abaga hobuse seljas. Tema kõrval on Abaga poeg Arghun, kelle õlal istub Gazan

Järgmine sultan Hulagiitide riigis oli Abaka (valitses 1265–1282). Tema oli budist ning ehitas moslemite õuduseks arvukalt budistlikke templeid Iraani aladele.

1282 langes Hulagiitide riik kriisi. Riik nõrgenes suuresti tänu sellele, et valitsesid nõrgad valitsejad. Riigi majanduse edendamiseks üritati katsetada ka paberrahaga, see aga viis riigi täielikku majanduslikku kaosesse. Kaoseperiood oli 1282–95.

Gazan-khaan[muuda | redigeeri lähteteksti]

1295 sai Hulagiitide riigi valitsejaks Gazan (valitses 1295–1304). Tema tõi riigi majanduslikust ja poliitilisest kaosest välja. 1295 oli mongolite impeerium lagunenud, uut suurkhaani enam valitud ei oldud ning riik jagunes neljaks. Seega sai ka Hulagiitide riik iseseisvaks. Gazankhaan viis läbi mitmeid reforme, likvideeris kaose, taastas majanduse. Pealinnaks tegi Tabrizi. Lõi võimeka bürokraatiasüsteemi, kinnistas talupojad maa külge. Tegi ka islami riigiusuks, Hulagiitide riigist sai islamiseadustega šariaatlik islamiriik. 1303 sai ta aga Mamelukkidelt hävitavalt lüüa.

1316 algas taas Hulagiitide riigi allakäik, 1335 lõpetas riik eksisteerimise.