Hulagiidid

Allikas: Vikipeedia

Hulagiidide dünastia ehk Ilkhaniidide dünastia oli mongolite dünastia, mis valitses suurtel aladel Lähis-Idas aastatel 1256–1355 mongolite riigi lagunemisel tekkinud riiki, mille teine nimi oli ka Ilkhanaat.

Ilkhanaat oma suurimas ulatuses

Hulagu valitsusaeg ja riigi loomine[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1251 sai mongolite uueks suurkhaaniks Möngke-khaan, kes jätkas oma eelkäija Tšingis-khaani poliitikat ehk vallutamist. Ta andis oma vennale Hulagule, Tšingis-khaani pojapojale, valitseda Pärsia alad tänapäeva Iraanis, Iraagis, Türgis jm. Ainuke probleem nende aladega oli, et need tuli alles vallutada. Hulagu asuski seda tegema. 1256. aastal jõudis ta Iraani. Enamus alasid alistus mongolitele ilma võitluseta, hirm nende ees oli niivõrd suur. Tõsisemat vastupanu ei osutanud isegi assasiinid, keda moslemid ometigi pidasid võitmatuteks – nende kindlused vallutati vähem kui aastaga. 1258. aastal vallutati ka Bagdad. Bagdadis resideeruvat kaliifi alguses tappa ei kavatsetud, vaid taheti ta ellu jätta tingimusel, et ta khaanile allub. Viimase ülbuse ja ignorantsuse tõttu seda tehti aga siiski.

Hulaguga üritasid koostööd teha ka Euroopa riigid, näiteks prantslased, kes olid samuti huvitatud moslemite vallutamisest. Nemad soovisid tagasi saada Püha Maad.

Ainsad, kes osutasid Hulagule tõsisemat vastupanu, olid mamelukid, kes olid Egiptuses võimule tulnud 1250. aastal. Ain Jaluti lahingus 1260. aastal purustasid nad mongolite väe. Selle lahingu tähtsust on tihti üle hinnatud – tegelikkuses võitles seal ca 120 000 moslemit umbes 10 000 mongoli vastu.

Pärast Ain Jaluti ei olnud mongolitel võimalust mamelukkide alasid vallutada, liiga palju tegemist oli oma alade kooshoidmisega. Mindi riidu ka Kuldhordiga, kellega olid tülid piiriküsimuste üle Kaukaasias ning kes olid islamiusku ning seetõttu Hulagu vallutustele vastu.

Abaqa[muuda | muuda lähteteksti]

Abaqa hobuse seljas. Tema kõrval on Abaqa poeg Arghun, kelle õlal istub Gazan.

Järgmine sultan hulagiidide riigis oli Abaqa (valitses 1265–1282). Tema oli budist ning ehitas moslemite õuduseks arvukalt budistlikke templeid Iraani aladele.

1282. aastal langes hulagiidide riik kriisi. Riik nõrgenes suuresti tänu sellele, et valitsesid nõrgad valitsejad. Riigi majanduse edendamiseks üritati katsetada ka paberrahaga, see aga viis riigi täielikku majanduslikku kaosesse. Kaoseperiood kestis aastatel 1282–1295.

Gazan-khaan[muuda | muuda lähteteksti]

1295 sai hulagiidide riigi valitsejaks Gazan (valitses 1295–1304). Tema tõi riigi majanduslikust ja poliitilisest kaosest välja. 1295. aastal oli mongolite impeerium lagunenud, uut suurkhaani enam valitud ei olnud ning riik jagunes neljaks. Seega sai ka hulagiidide riik iseseisvaks. Gazan-khaan viis läbi mitmeid reforme, likvideeris kaose, taastas majanduse. Ta tegi pealinnaks Tabrizi, lõi võimeka bürokraatiasüsteemi, kinnistas talupojad maa külge. Ta tegi islami riigiusuks, hulagiidide riigist sai šariaatlik islamiriik. 1303. aastal sai ta aga Mamelukkidelt hävitavalt lüüa.

1316. aastal algas taas hulagiidide riigi allakäik, 1335. aastal lõpetas riik eksisteerimise.